{"id":268989,"date":"2026-09-05T08:49:10","date_gmt":"2026-09-05T08:49:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268989\/"},"modified":"2026-09-05T08:49:10","modified_gmt":"2026-09-05T08:49:10","slug":"varjupaiga-rekordimees-pennu-leidis-parast-nelja-aastat-kodu-ringvaade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/268989\/","title":{"rendered":"Varjupaiga rekordimees Pennu leidis p\u00e4rast nelja aastat kodu | Ringvaade"},"content":{"rendered":"<p>Selle aasta kevadel leidis oma p\u00e4ris kodu \u00fcle nelja aasta Tartu koduta loomade varjupaigas elanud koer Pennu. Lausa 1497 p\u00e4eva oma perekonda oodanud Pennu on varjupaiga rekordiomanik.<\/p>\n<p>&#8220;Sellised kolme aasta koeri on meil ikka olnud. Nagu inimestel, siis lihtsalt m\u00f5nel kuidagi ei vea elus. No ei tule see \u00f5ige,&#8221; nentis varjupaiga tegevjuht Annika M\u00f6lder &#8220;Ringvaates&#8221;, miks Pennu n\u00f5nda kauaks ootama j\u00e4i.<\/p>\n<p>L\u00f5puks viis ta koju varjupaiga vabatahtlik Elisabeth Kaldvee. Kaldvee on varjupaigas vabatahtlik juba seitse aastat, kuid Pennu puhul ei olnud aga tegemist sugugi armastusest esimesest silmapilgust.\u00a0Alguses v\u00f5itis ta s\u00fcdame hoopis Pennu k\u00f5rval elanud koerapoiss.<\/p>\n<p>&#8220;Pennu muudkui h\u00fcppas nagu nahkhiir aia peale ja ootas kaenla alt kratsimist. Siis ma lihtsalt viskasin maiuseid talle, aga suurt v\u00e4lja ei teinud. Ta ei olnud minu p\u00f5hikoer, kellega tegeleda. Esimest korda l\u00e4ksin temaga jalutama umbes kolm aastat tagasi,&#8221; meenutas Kaldvee.<\/p>\n<p>Varjupaika j\u00f5udis Pennu kodust, kus ta oli teist koera ja last hammustanud. &#8220;Praegu tundub, et ei ole v\u00f5imalik,&#8221; \u00fctles M\u00f6lder. &#8220;Olukord oli vist selline, kus laps oli koeraga ja koerad l\u00e4ksid omavahel konflikti ning v\u00f5ib-olla laps sattus sinna vahele. Omanik siis otsustas, et sellist agressiivset koera tema ei soovi pidada, liiga suur vastutus, mis on ka t\u00f5si.&#8221;<\/p>\n<p>Kaldvee meenutas, et kui Pennu varjupaika j\u00f5udis, oli n\u00e4ha, et temaga ei olnud v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d tehtud, sest rihmaga k\u00e4imise harjumust tal ei olnud, trikke ta ei teadnud ning kontakt inimesega oli minimaalne, samuti oli ta teiste koerte suhtes v\u00e4ga reaktiivne.<\/p>\n<p>&#8220;Palju t\u00f6\u00f6d ja treenimist on tehtud. Suve alguses k\u00e4isime koerte\u0161\u00f5ul, kus oli mituk\u00fcmmend teist koera ja me saime seal teiste koertega niimoodi n\u00e4ituseringis olla, et Pennu ees oli umbes 15 koera.&#8221;<\/p>\n<p>Koeri on Kaldvee terve elu armastanud. Juba lapsena palus ta pidevalt vanemaid, et nad talle koera v\u00f5taksid, kuid seda ei juhtunud. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eb ta, et vanemad k\u00e4itusid \u00f5igesti, sest siis ei olnud \u00f5ige aeg ning ta ei teadnud koertest piisavalt.<\/p>\n<p>&#8220;Aga see huvi on olnud alati. Klassikaaslane kutsus mu varjupaika, kui ma olin 18. K\u00e4isime koos. Temale j\u00e4i see viimaseks korraks, mina j\u00e4in k\u00e4ima. Eriti kui sa valid sealt omale \u00fche koera v\u00e4lja, siis see on natukene nagu sohi tegemine, sest sul tekib tunne, et sul oleks oma koer,&#8221; muigas Kaldvee.<\/p>\n<p>Varjupaigas kodu ootavasse looma kiindumine v\u00f5ib aga ka suure s\u00fcdamevalu kaasa tuua.<\/p>\n<p>&#8220;Ma ikka armastan \u00f6elda, et minu esimene s\u00fcdame murdumine oli varjupaigas, kus adopteeriti esimene koer, kellesse ma t\u00f5sisemalt armusin. Tema nimi on Bruno. Ma ikka leinasin teda kolm kuud ja tegin varjupaigast pausi. See on magushapu moment, sest sa oled \u00fchteaegu r\u00f5\u00f5mus, aga teisalt ta oli koer, kellesse ma nii palju panustasin. Raske leppida, et teda varjupaigas enam ei ole,&#8221; tunnistas Kaldvee.<\/p>\n<p>Miks keegi Pennut endale ei taha, on Kaldvee aastate jooksul palju m\u00f5elnud. \u00dchel hetkel hakkas ta aga natukene lootma, et keegi Pennut endale ei v\u00f5taks, et ta saaks koera \u00f5igel hetkel ise adopteerida.<\/p>\n<p>&#8220;Ta on nii-nii \u00e4geda iseloomuga koer. Ta on supers\u00f5bralik. Noor inimene tahab, et ta saaks k\u00f5igiga l\u00e4bi,&#8221; kiitis omanik. &#8220;Ta on esimene koer varjupaigast, keda ma olen t\u00f5sisemalt treeninud. Natukene kahju oli m\u00f5elda, et kogu see minu tehtud t\u00f6\u00f6 l\u00e4heb raisku ja ma pean mingi teise koeraga otsast peale alustama. Ja lisaks see, et kui sa koeraga kolm aastat j\u00e4rjest tegeled, siis te kasvate kokku. Temast sai juba m\u00f5nda aega tagasi minu koer. Varjupaiga t\u00f6\u00f6tajad pikalt k\u00fcsisid, millal sa Pennu endale koju v\u00f5tad.&#8221;<\/p>\n<p>Uue kodu, kus ta oli ka hoius k\u00e4inud, v\u00f5ttis Pennu h\u00e4sti omaks. Kaldvee julgustab ka teisi inimesi vanemaid koeri adopteerima, sest siis ei tule kutsikatele omaste koerust\u00fckkidega pead valutada. &#8220;Kui nad harjuvad koduse keskkonnaga \u00e4ra, siis nad magavad praktiliselt terve p\u00e4eva.&#8221;<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on Tartu varjupaigas k\u00f5ige kauem kodu oodanud Kaari, kes on oma inimest oodanud \u00fcle 630 p\u00e4eva. Varjupaiga juhi s\u00f5nul on Kaari v\u00e4ga iseteadlik proua, kelle usalduse v\u00f5itmise nime tuleb pisut vaeva n\u00e4ha. &#8220;Kui on v\u00f5idetud, siis ta on maailma k\u00f5ige truum ja parem s\u00f5ber \u00fcldse!&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selle aasta kevadel leidis oma p\u00e4ris kodu \u00fcle nelja aasta Tartu koduta loomade varjupaigas elanud koer Pennu. Lausa&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":268990,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,549,140,67321,17247],"class_list":["post-268989","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-koer","tag-meelelahutus","tag-tartu-koduta-loomade-varjupaik","tag-varjupaik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117217576123116746","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268989"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/268989\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/268990"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268989"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=268989"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=268989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}