{"id":269013,"date":"2026-09-05T09:24:13","date_gmt":"2026-09-05T09:24:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269013\/"},"modified":"2026-09-05T09:24:13","modified_gmt":"2026-09-05T09:24:13","slug":"murettekitav-statistika-eesti-on-rasvunud-taiskasvanute-osakaalult-euroopas-viiendal-kohal-minuaeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269013\/","title":{"rendered":"Murettekitav statistika: Eesti on rasvunud t\u00e4iskasvanute osakaalult Euroopas viiendal kohal \u2013 MinuAeg"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Eurostati 2025. aasta andmed n\u00e4itavad, et Eesti kuulub rasvunud t\u00e4iskasvanute osakaalu poolest Euroopa esiviisikusse. Eestis oli rasvunud 22 protsenti v\u00e4hemalt 18-aastastest elanikest.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa Liidus tervikuna oli rasvunud 16,3 protsenti t\u00e4iskasvanutest. Rasvumiseks loetakse olukorda, kus inimese kehamassiindeks ehk KMI on 30 v\u00f5i k\u00f5rgem.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige suurem oli rasvunud t\u00e4iskasvanute osakaal Maltal, kus sellesse kategooriasse kuulus 26,6 protsenti elanikest. Maltale j\u00e4rgnesid L\u00e4ti 24,6, Soome 23,2, Iirimaa 22,1 ja Eesti 22 protsendiga.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige v\u00e4iksem oli rasvunud t\u00e4iskasvanute osakaal Itaalias, kus vastav n\u00e4itaja ulatus seitsme protsendini. J\u00e4rgnesid Kreeka 12,8 ja Rumeenia 12,9 protsendiga.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rasvumisele lisaks oli 35,4 protsenti Euroopa Liidu t\u00e4iskasvanutest \u00fclekaalulised ehk rasvumiseelses seisundis. Nende kehamassiindeks j\u00e4i vahemikku 25\u201329,9. See t\u00e4hendab, et rasvunud ja \u00fclekaalulised inimesed moodustasid kokku rohkem kui poole Euroopa t\u00e4iskasvanud elanikkonnast.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Normaalkaalus oli Eurostati andmetel 46,4 protsenti Euroopa t\u00e4iskasvanutest. Meeste seas oli normaalkaalus 39,8 ja naiste seas 52,5 protsenti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dclekaalulisus oli meeste hulgas m\u00e4rgatavalt levinum kui naiste seas. Rasvunud oli 17,4 protsenti meestest ja 15,3 protsenti naistest. Rasvumiseelsesse kategooriasse kuulus meestest 41,9 ning naistest 29,3 protsenti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alakaalulisus oli seevastu sagedasem naiste hulgas. Alakaalulisi oli 2,9 protsenti naistest ja \u00fcks protsent meestest.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rasvumise hindamisel kasutatakse kehamassiindeksit, mille arvutamiseks jagatakse inimese kehakaal kilogrammides tema pikkuse ruuduga meetrites. KMI 25\u201329,9 viitab \u00fclekaalule ning n\u00e4it 30 v\u00f5i rohkem rasvumisele. KMI ei anna siiski t\u00e4ielikku \u00fclevaadet inimese tervislikust seisundist, sest ei arvesta n\u00e4iteks lihasmassi, kehaehitust ega rasvkoe paiknemist.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ka Eesti varasemad uuringud on n\u00e4idanud probleemi t\u00f5sidust. ERR-i teadusportaal <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1610088512\/uuring-ulekaalulisus-laheb-eestile-maksma-ule-120-miljoni-euro-aastas\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Novaator kirjutas Tervise Arengu Instituudi teadlaste uuringule viidates<\/a>, et \u00fclekaalulised olid enam kui 60 protsenti Eesti t\u00e4iskasvanutest ning rasvunud 26 protsenti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuringute n\u00e4itajad v\u00f5ivad erineda andmete kogumise aja, valimi ja kasutatud metoodika t\u00f5ttu, kuid \u00fcldine suund on selge: \u00fclekaalulisus ja rasvumine puudutavad Eestis v\u00e4ga suurt osa t\u00e4iskasvanud elanikkonnast.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tegemist ei ole ainult inimese v\u00e4limust v\u00f5i isiklikke valikuid puudutava k\u00fcsimusega. Rasvumine suurendab mitme kroonilise haiguse tekkimise ohtu ning kasvatab tervishoiule ja kogu \u00fchiskonnale langevaid kulusid. Seet\u00f5ttu vajab probleem lisaks inimeste teadlikkuse parandamisele ka paremaid v\u00f5imalusi tervislikuks toitumiseks, regulaarseks liikumiseks ja \u00f5igeaegse professionaalse abi saamiseks.<\/p>\n<p>\n\tRelated\n<\/p>\n<p>\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eurostati 2025. aasta andmed n\u00e4itavad, et Eesti kuulub rasvunud t\u00e4iskasvanute osakaalu poolest Euroopa esiviisikusse. Eestis oli rasvunud 22&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269014,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":["post-269013","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117217713441461848","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269013","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269013"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269013\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269014"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269013"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269013"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269013"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}