{"id":269097,"date":"2026-09-05T10:54:17","date_gmt":"2026-09-05T10:54:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269097\/"},"modified":"2026-09-05T10:54:17","modified_gmt":"2026-09-05T10:54:17","slug":"mart-vorklaev-kuidas-eesti-riigirahandus-praegusesse-seisu-joudis-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269097\/","title":{"rendered":"Mart V\u00f5rklaev: kuidas Eesti riigirahandus praegusesse seisu j\u00f5udis | Arvamus"},"content":{"rendered":"

J\u00fcri Ratas kirjutab arvamusloos “Riigiv\u00f5laga ostetud hoog k\u00e4rbib tulevase kasvu tiibu”<\/a>, et Eesti vajab ausat ja vastutustundlikku pikka vaadet. N\u00f5ustun temaga sajaprotsendiliselt, t\u00f5esti on aeg l\u00f5petada ilustatud lugude jutustamine ja vaadata otsa reaalsele olukorrale. Kuid selleks, et ausat vaadet taastada, peame meenutama, kuidas Eesti riigirahandus praegusesse seisu j\u00f5udis ja kes selle eest tegelikult vastutab.<\/p>\n

Kui J\u00fcri Ratas kirjutab “t\u00fchjadest lubadustest” eelarve parandamisel, on see pehmelt \u00f6eldes irooniline. Tasub meenutada, millise p\u00e4randi tema valitsus Kaja Kallasele riigijuhtimise \u00fcleandmisel j\u00e4ttis.<\/p>\n

Tollasesse riigi eelarvestrateegiasse oli kirjutatud ligi miljardi euro jagu katteta k\u00e4rpelubadusi. See ei olnud “pikk vaade”, vaid tegevusetus, mille puhul loodeti, et j\u00e4rgmine valitsus lapib need tegemataj\u00e4tmised ja augud kinni. Praegused etteheited “t\u00fchjade lubaduste” kohta on seet\u00f5ttu kui peegeldus tema enda tegudest v\u00f5i t\u00e4psemalt tegevusetusest.<\/p>\n

Ratase juhtimisel kulutati headel aegadel reservid<\/p>\n

Kui vaatame eelarvedefitsiidi ja \u00fclej\u00e4\u00e4gi graafikut, n\u00e4eme selgelt, et riigirahanduse usaldusv\u00e4\u00e4rsus ei kadunud \u00fcle\u00f6\u00f6. Taavi R\u00f5ivas andis 2016. aastal teatepulga \u00fcle korras eelarvega. Sealt edasi, J\u00fcri Ratase esimese valitsuse ja seej\u00e4rel EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni ajal, algas aga rahanduslik pidu, kus kulutati nii, nagu homset ei oleks. Selle asemel, et headel aegadel reserve koguda, paisutati p\u00fcsikulusid ja tekitati s\u00fcsteemne defitsiit.<\/p>\n

“Lisaks erinevate kriisidega toimetulekule oleme pidanud samaaegselt v\u00e4hendama eelarvedefitsiiti, mida eelnevad valitsused nii hoolimatult kasvatasid.”<\/p>\n

2020. aastal tegi EKREIKE valitsus J\u00fcri Ratase juhtimisel hiiglasliku, 5,4-protsendilise puuduj\u00e4\u00e4gi ning Eesti laenukoormus h\u00fcppas \u00fche aastaga enam kui kaks korda. See on see “p\u00e4rand”, mida hilisemad valitsused nii Kaja Kallase kui ka Kristen Michali juhtimisel on pidanud raskete otsustega lappima. Meid on surutud olukorda, kus lisaks erinevate kriisidega toimetulekule oleme pidanud samaaegselt v\u00e4hendama eelarvedefitsiiti, mida eelnevad valitsused nii hoolimatult kasvatasid.<\/p>\n

Sellel on olnud otsene m\u00f5ju ka majandusele. Kui riigil oleksid olnud varasemast alles suuremad reservid, poleks me pidanud viimastel aastatel korraga toime tulema nii ootamatute kriiside, kiiresti kasvavate kaitsekulude kui ka varasemate eelarveaukude lappimisega.<\/p>\n

See oleks t\u00e4hendanud v\u00e4iksemat vajadust kokkuhoiuks ja maksumuudatusteks ning j\u00e4tnud rohkem hingamisruumi ka majandusele. Teisis\u00f5nu oleks Eesti majanduskasv saanud olla keerulistel aegadel suurem, kui me poleks pidanud lisaks uutele kriisidele parandama ka minevikus tehtud vigu.<\/p>\n

Ratas kritiseerib v\u00f5lga, kuid vaikib sellest, mis on olnud viimaste aastate eelarvesurve peamine p\u00f5hjus. See on julgeolek. 2022. aastal, kui Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooniga Eesti julgeolekuolukord muutus, oli kaitsekulude viivitamatu t\u00f5stmine kahelt protsendilt kolmele protsendile SKP-st v\u00e4ltimatu.<\/p>\n

V\u00f5rreldes 2022. ja 2026. aastat, oleme t\u00f5stnud kaitsekulud 700 miljonilt eurolt enam kui 2,2 miljardile eurole. See on panus meie iseseisvusse, mitte mugavusvalik. Kui meil oleksid alles need reservid, mis Ratase valitsuste ajal laiaks l\u00f6\u00f6di, oleks meil kriisidele reageerimiseks tunduvalt rohkem “p\u00fcssirohtu”.<\/p>\n

Krokodillipisarad vs reaalsed teod<\/p>\n

On \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fc\u00fcniline kuulda eelarve tasakaalu p\u00e4rast muretsemist neilt, kes ise on olnud vastutustundetute otsuste arhitektid. M\u00e4letame h\u00e4sti, kuidas 2023. aasta eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel surusid partnerid, sh Ratase praegusest koduparteist Isamaast, l\u00e4bi katteta lubadusi, paisutades avaliku sektori palgakulusid ja indekseerides toetusi ilma pikaajalise rahastusplaanita.<\/p>\n

Samuti on opositsiooni kriitika s\u00fcgavalt vastuoluline, kuna \u00fchelt poolt r\u00e4\u00e4gitakse riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamisest, teiselt poolt aga n\u00f5utakse toetuste suurendamist, b\u00fcrokraatia kasvatamist ja maksude kaotamist. See on poliitiline populism.<\/p>\n

Erinevalt opositsiooni loosungitest on meil plaan, mis tugineb reaalsetele tegudele. Oleme alates 2023. aastast teinud otsuseid kokkuhoiuks kokku enam kui miljardi euro ulatuses. See j\u00e4rjepidev t\u00f6\u00f6 on kandnud vilja. 2024. ja 2025. aastal oleme suutnud eelarvedefitsiiti sihip\u00e4raselt v\u00e4hendada, vastavalt 1,1 ja 2 protsenti SKP-st.<\/p>\n

See trend oleks ka j\u00e4tkunud, kui poleks tekkinud h\u00e4davajadust t\u00f5sta kaitsekulud 2026. aasta algusest veel j\u00f5uliselt enam kui viie protsendini SKP-st. Seet\u00f5ttu suurenes ka eelarvedefitsiit enam kui nelja protsendini SKP-st.<\/p>\n

Edasi on meil kindel plaan riigieelarve korda tegemist j\u00e4tkata, hoides samal ajal kaitsekulud j\u00e4tkuvalt v\u00e4hemalt viie protsendi juures SKP-st. Eelarvepositsiooni tuleb parandada 0,5 protsendi v\u00f5rra SKP-st aastas, kuni riigi laenukoormus on stabiliseerunud 30 protsendi juures SKP-st. Teeme seda riigi kulude j\u00e4rjepideva kokkuhoiu ja t\u00f5husama tegutsemise kaudu. See ei ole kindlasti lihtne \u00fclesanne, kuid vastutustundliku riigirahanduse vaatest h\u00e4davajalik ja realistlik.<\/p>\n

Korras rahandus on v\u00e4ikese riigi julgeoleku garantii, meil peab olema “p\u00fcssirohtu” keerulistel aegadel reageerimiseks. See aga eeldab headel aegadel reservide kogumist. Just J\u00fcri Ratase eestvedamisel l\u00f6\u00f6di need reservid sirgeks ja see t\u00f5i meile kaasa suurema eelarvedefitsiidi, keerulisema olukorra kriisidele reageerimisel, n\u00f5rgema majanduskindluse ning ka suurema laenukoormuse ja intressikulud tulevikuks. Kui J\u00fcri Ratas soovib t\u00f5esti ausat pikka vaadet, siis alaku see vaade tema enda peeglist, mitte ainult k\u00f5nepuldist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00fcri Ratas kirjutab arvamusloos “Riigiv\u00f5laga ostetud hoog k\u00e4rbib tulevase kasvu tiibu”, et Eesti vajab ausat ja vastutustundlikku pikka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269098,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,729,34,36,31,32,21,731,749,3228,819,7987,28,29,649,19,12439,25,643,1016,18499,2701,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-269097","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ekre","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isamaa","tag-juri-ratas","tag-kaitsekulud","tag-keskerakond","tag-koalitsioon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mart-vorklaev","tag-news","tag-opositsioon","tag-populaarseimad-lood","tag-reformierakond","tag-riigieelarve","tag-riigirahandus","tag-riigivolg","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117218067724337985","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269097","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269097"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269097\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269098"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269097"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269097"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269097"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}