Kirjastus Varrak andis v\u00e4lja Kaur Riismaa seitsmenda romaani “V\u00e4sinud valguse teooria”, mille k\u00e4sikiri v\u00f5itis t\u00e4navu kevadel kirjanike liidu romaaniv\u00f5istluse peareemia.<\/p>\n
Riismaa romaan pakub vastuseid k\u00fcsimusele, mismoodi meie ajaloo erinevad kriisid, v\u00f5idud ja kaotused on vorminud kolme eri p\u00f5lvkonna v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, elukvaliteeti ja mentaliteeti. Autori s\u00f5nul on \u00fcks teose keskseid k\u00fcsimusi ka see, kas inimene m\u00e4rkab, kui ajalugu juhtub v\u00f5i on see ainult tagantj\u00e4rele tarkus.<\/p>\n
“Ma proovisin kirjutada niimoodi, et ma ei m\u00f5tle tegelaste peale, vaid n\u00e4itlejate peale. Kui mul on stseenis mees ja naine, siis ma kujutan blackbox’i ja mul on meesn\u00e4itleja ja naisn\u00e4itleja. Ma r\u00e4\u00e4gin neile \u00e4ra, kuidas stseen algab ja l\u00f5peb ja siis me hakkame seda koos otsima ja proovima,” avas Riismaa.<\/p>\n
Seekordse kirjanike liidu romaaniv\u00f5istluse \u017e\u00fcrii liige Tiit Aleksejev \u00fctles, et kui ta k\u00e4sikirja luges, seostus see talle Ott Kiluski n\u00e4idendiga “Kirvet\u00fc\u00fc”, mis on kombineeritud John Dos Passose kaamerasilma stiiliga ning t\u00e4nu sellele eristus see tugevalt teistest t\u00f6\u00f6dest. Seejuures ei keskendu “V\u00e4sinud valguse teooria” ainult autori traumadele, vaid p\u00fc\u00fcab tabada ka midagi avaramat.<\/p>\n
“See on omamoodi t\u00e4iuslik romaaniv\u00f5istluse v\u00f5idut\u00f6\u00f6. Esiteks vormiliselt v\u00e4ljapeetud ja teiseks r\u00e4\u00e4gib millestki, mis on \u00fchiskonnale oluline, mis on meid justkui kandnud, “kirjeldas Aleksejev. “Lugedes tekibki k\u00fcsimus, mida me oleme v\u00f5itnud ja mis on see, millest me oleme lahti \u00f6elnud ning kas see see, millest me oleme lahti \u00f6elnud, on ehk midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjastus Varrak andis v\u00e4lja Kaur Riismaa seitsmenda romaani “V\u00e4sinud valguse teooria”, mille k\u00e4sikiri v\u00f5itis t\u00e4navu kevadel kirjanike liidu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26911,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[13198,37,33,35,173,34,36,13197,140,5565],"class_list":{"0":"post-26910","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-vasinud-valguse-teooria","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kaur-riismaa","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-tiit-aleksejev"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115430491745156774","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26910","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26910"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26910\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26911"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26910"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26910"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}