![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/arileht_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\nAastaid vaatas l\u00e4\u00e4s Hiinat kui odava tootmise keskust, kuhu viidi t\u00f6\u00f6mahukas tootmine. T\u00e4naseks on see pilt vananenud. Hiina konkurentsieelis tuleneb \u00fcha enam tehnoloogilisest v\u00f5imekusest, mitte odavatest palkadest. Riik on loonud terviklikud v\u00e4\u00e4rtusahelad, mis \u00fchendavad teadus- ja arendustegevuse, tootmise, komponentide tarnimise ning l\u00f5pptoodete valmistamise.<\/p>\n
Selle tulemusena suudavad Hiina ettev\u00f5tted tuua uusi tooteid turule kiiremini, suurendada tootmismahte l\u00fchema ajaga ning v\u00e4hendada kulusid ulatuses, mida l\u00e4\u00e4ne ettev\u00f5tetel on keeruline saavutada. Mitmes k\u00f5rgtehnoloogilises sektoris on Hiina tootjad suutnud seet\u00f5ttu pakkuda hindu, mis on 30\u201360 protsenti madalamad kui nende l\u00e4\u00e4ne konkurentidel.<\/p>\n
Eelise loob teadus<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem osa Hiina strateegias on teadmised. Hiina strateegiline eesm\u00e4rk ei ole olnud \u00fcksnes kasutada v\u00e4lismaist tehnoloogiat, vaid arendada v\u00e4lja oma teaduslik alus, mis v\u00f5imaldab kontrollida kogu innovatsioonits\u00fcklit uurimist\u00f6\u00f6st masstootmiseni. Selles valdkonnas on Hiina j\u00f5udnud tasemele, kus konkurents toimub mitte kopeerimise, vaid originaalse innovatsiooni pinnalt.<\/p>\n
Viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul on riik investeerinud j\u00f5uliselt teadus- ja arendustegevusse, \u00fclikoolidesse ning tehnoloogiaparkidesse. Kui veel sajandi alguses domineerisid teaduspublikatsioonide maailmas Ameerika \u00dchendriigid, siis n\u00fc\u00fcdseks on Hiina t\u00f5usnud maailma suurimaks teaduspublikatsioonide avaldajaks. Valitsus on loonud rohkem kui sada k\u00f5rgtehnoloogilist teadusparki ning muutnud reegleid nii, et teadlased saaksid oma avastuste p\u00f5hjal kiiremini ettev\u00f5tteid luua. Selle tulemusena liiguvad uued teadussaavutused laboritest tootmisse palju kiiremini kui varem.<\/p>\n
Robotid teevad seda, mida odav t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ei suuda<\/p>\n
<\/p>\n
Mitmes k\u00f5rgtehnoloogilises sektoris pakuvad Hiina tootjad l\u00e4\u00e4ne konkurentidest 30\u201360 protsenti madalamaid hindu.<\/p>\n
K\u00f5ige suurema l\u00e4bimurde tootmises on Hiina viimastel aastatel teinud t\u00e4nu robotite ja tehisintellekti<\/a> integreerimisele. Riik on t\u00f5usnud maailma suurimaks t\u00f6\u00f6stusrobotite tootjaks ning t\u00e4na p\u00e4rineb \u00fcle 95% humanoidrobotite globaalsest tootmisest Hiinast. Samal ajal toodeti 2025. aastal maailmas ligikaudu 22 miljonit elektris\u00f5idukit, millest umbes 16 miljonit valmis Hiina tehastes. Tehisintellekti valdkonnas on Hiina valinud teistsuguse tee kui USA. Kui ameeriklased keskenduvad v\u00f5imalikult v\u00f5imsatele mudelitele, siis Hiina eesm\u00e4rk on pakkuda piisavalt head kvaliteeti oluliselt madalama hinnaga. M\u00f5nede Hiina mudelite kasutamiskulud j\u00e4\u00e4vad isegi 90\u201395 protsenti alla USA konkurentide taseme. Odav ja laialdaselt k\u00e4ttesaadav tehisintellekt loob eelduse selle integreerimiseks robotitesse, s\u00f5idukitesse ja tootmisseadmetesse ning v\u00f5ib seet\u00f5ttu kiirendada kogu t\u00f6\u00f6stuse automatiseerimist.<\/p>\n Energia annab strateegilise eelise<\/p>\n \u00dckski t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon ei saa toimuda ilma energiata ning selles valdkonnas on Hiina samuti \u00fcles ehitanud muljetavaldava eelise. Riik investeerib energiasiirdesse enam kui neli protsenti oma sisemajanduse koguproduktist, mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui Euroopas ja kolm korda rohkem kui Ameerika \u00dchendriikides. Elektritootmine on m\u00f5nek\u00fcmne aastaga kasvanud veidi enam kui 1000 teravatt-tunnilt \u00fcle 10 500 teravatt-tunni ning Hiina toodab n\u00fc\u00fcd ligikaudu kaks korda rohkem elektrit kui Euroopa v\u00f5i USA. Veelgi olulisem on asjaolu, et Hiina kontrollib suuremat osa puhta energia tarneahelatest. P\u00e4ikesepaneelide, akude, tuuleenergia komponentide ja paljude kriitiliste materjalide t\u00f6\u00f6tlemises ulatub riigi turuosa sageli \u00fcle kahe kolmandiku maailmamahust. Selline kontroll annab ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse geopoliitilise m\u00f5juv\u00f5imu.<\/p>\n Investeeritakse rohkem, kui j\u00f5utakse tarbida<\/p>\n 2025. aastal valmis Hiina tehastes umbes 16 miljonit maailma ligi 22 miljonist elektris\u00f5idukist.<\/p>\n Ka edul on omad varjuk\u00fcljed. Investeeringute osakaal Hiina majanduses on t\u00f5usnud umbes 41 protsendini SKP-st, samas kui tarbimise osakaal on langenud alla 40 protsendi. \u00dckski teine suur majandus ei investeeri rohkem, kui tarbib. Tulemuseks on olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u00fcletootmine ning surve ettev\u00f5tete kasumlikkusele. Kuigi tootmismahud on plahvatuslikult kasvanud, on paljude ettev\u00f5tete kasumid p\u00fcsinud \u00fcle k\u00fcmne aasta sisuliselt muutumatuna. Valitsuse v\u00f5latase on samal ajal t\u00f5usnud \u00fcle 100 protsendi SKP-st. Kuna \u00fcksnes tootmise kasvatamise kaudu ei ole v\u00f5imalik majandusmudelit l\u00f5putult edasi arendada, seisneb j\u00e4rgmine suur v\u00e4ljakutse tarbimise suurendamises ja \u00fchiskonna tasakaalustamises.<\/p>\n T\u00f6\u00f6stusrevolutsioon Euroopat ei oota<\/p>\n Euroopa tugevuseks on seni olnud teadmistemahukas t\u00f6\u00f6stus, kvaliteetne hariduss\u00fcsteem ja tehnoloogiline kompetents. K\u00fcsimus on selles, kas neist eelistest piisab olukorras, kus Hiina liigub korraga eest teaduses, energias, tootmises ja tehisintellektis. Odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u ega tootmismahtude poolest me Hiinaga v\u00f5istelda ei suuda. Selleks, et tulevikutehnoloogiad ei s\u00fcnniks ainult Aasias, peab innovatsiooni, energia ja automatiseerimise arendamine saama Euroopa majanduspoliitika keskseks prioriteediks. Sellest s\u00f5ltub tugevalt ka avatud ja ekspordile toetuva Eesti heaolu.<\/p>\n \u00dclevaade on valminud SEB Group Researchi p\u00f5hjal.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (28)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastaid vaatas l\u00e4\u00e4s Hiinat kui odava tootmise keskust, kuhu viidi t\u00f6\u00f6mahukas tootmine. T\u00e4naseks on see pilt vananenud. Hiina…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269266,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2710,34,36,2709,373,104094],"class_list":["post-269265","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erik-laur","tag-estonia","tag-estonian","tag-seb","tag-tehisintellekt","tag-toostusrobotid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117219109667131806","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269265","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269265"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269265\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269266"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269265"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269265"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269265"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}<\/p>\n