{"id":26931,"date":"2025-10-24T18:59:19","date_gmt":"2025-10-24T18:59:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26931\/"},"modified":"2025-10-24T18:59:19","modified_gmt":"2025-10-24T18:59:19","slug":"soja-ulevaade-1339-paev-esimene-linn-ule-pika-aja-kaotati","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26931\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1339. p\u00e4ev – esimene linn \u00fcle pika aja kaotati"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 24. oktoober 2025: <\/p>\n

esimene linn \u00fcle pika aja Donetski suunal kaotati. Kaardid siiski p\u00e4ris nii veel ei n\u00e4ita, aga Ukraina kohalolu ka mitte.<\/p>\n

1. Tahtlikud s\u00f5jakuriteod iseloomustavad vene poolt.<\/p>\n

2. V\u00e4he.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: sillapea Vovt\u0161ankis vaid kasvab ja hakkab \u00fcha enam ohustama miskit enamat kui taktikaliselt.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: Rodinske linn vist kaotati.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. kreml valmistub Trumpi sanktsioonide t\u00f5ttu eelarvetulude kokkuvarisemiseks.<\/p>\n

12. putin keeldus s\u00f5da l\u00f5petamast p\u00e4rast seda, kui Trump kehtestas uued sanktsioonid ja \u00e4hvardas Tomahawki r\u00fcnnakutele venemaa vastu \u201ejahmatava vastusega\u201d.<\/p>\n

13. Roskomnadzori poolt blokeeritud ressursside arv suurenes 2025. aastal 50%.<\/p>\n

14. Ukraina n\u00f5uab paindlikkust venemaa k\u00fclmutatud varade tagatisega laenu kasutamisel USA relvade ostmiseks, kui see on vajalik.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Surve tugevuses ega aktiivsuses muutusi polnud. Tundub, et isikkoosseisu puudus m\u00f5nes sektoris v\u00f5ib \u00fcha enam tuua pikemaid vene poole edenemisi. Eip oska kaasa minna Ukraina s\u00f5jaliste juhtide vihjetega, et miskit plaanitakse, eip n\u00e4e sinna sisse\u2026 k\u00fcll on suudetud viimase kahe n\u00e4dala jooksul h\u00e4sti hakkama saada erinevates rindesektorites suuremate soomuskolonnide r\u00fcnnakute t\u00f5rjumisega, pole aidanud ka tsiklite ja ATV-dega kombineerimine.<\/p>\n

Ka ei oska kaasa minna \u201ep\u00f5nevust tekitavate\u201d lugudega vene \u00fcksustes nende halvast seisukorrast nii vaimselt kui varustuses, see on seal kogu aeg nii olnud, ehk siis nende tavap\u00e4rane olek.<\/p>\n

1. vene s\u00f5durid tulistasid ja tapsid v\u00e4hemalt neli tsiviilisikut, kes varjusid keldritesse Ukraina k\u00fclas Zvanivkas Donetski oblastis, teatas oblasti prokuratuur 23. oktoobril. V\u00e4idetav intsident oli 20. oktoobril, kui vene v\u00e4ed sisenesid k\u00fclla, et saada teavet Ukraina positsioonide kohta. S\u00f5durid sisenesid keldrisse, kus 62-aastane abikaasa ja 57-aastane naine peitsid end koos oma t\u00e4iskasvanud pojaga. P\u00e4rast esialgset lahkumist, kuna nad ei saanud mingit teavet, naasis \u00fcks s\u00f5duritest ja avas nende pihta tule, tappes abikaasa ja poja ning vigastades naist raskelt. Pere noorim poeg, 30, oli varjunud naabri keldrisse. Kui ema l\u00e4ks teda otsima, leidis ta ta surnult maha lastuna 62-aastase naise surnukeha k\u00f5rvalt. Vaatamata kuulitabamusest l\u00f5ualuusse, leidis ta abi ja teatas v\u00f5imalikust s\u00f5jakuriteost.<\/p>\n

Kui vene droonid eile Harkivi lasteaeda r\u00fcndasid, jooksis mees leekidesse ja tuli v\u00e4lja lapsega \u2013 jope alt paistsid roosad p\u00fcksid ja sussid. Seej\u00e4rel l\u00e4ks ta tagasi tuppa teisi p\u00e4\u00e4stma.<\/p>\n

2. Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure (HUR) operatsioonis hukkus venemaa linnas Stavropolis kolm vene langevarjurit, v\u00e4itis agentuur 23. oktoobril. Operatsioon toimus 22. oktoobril. HUR ei andnud t\u00e4psemaid andmeid selle kohta, kuidas nad hukkusid, \u00f6eldes vaid, et tegemist oli valju s\u00fcndmusega linna s\u00f5jav\u00e4e kontrollpunktis. Postitusele lisatud video \u2013 mis on filmitud l\u00e4hedalt ja alustatud enne intsidenti \u2013 n\u00e4ib n\u00e4itavat plahvatust kontrollpunktis. \u201eSelle \u00fcksuse s\u00f5durid ja ohvitserid on alates 2014. aastast aktiivselt osalenud Ukraina vaenutegevuses ja on end venemaa F\u00f6deratsiooni t\u00e4iemahulise sissetungi ajal silma paistnud arvukate s\u00f5jakuritegudega,\u201d lisas HUR.<\/p>\n

Kohalike andmetel toimus kell eile 19.40 Kat\u0161a lennuv\u00e4lja (Krimm) l\u00e4hedal kaks plahvatust.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: Vovt\u0161anskis on olukord Ukraina jaoks halvenenud, kuna venemaa 128. motolaskurbrigaadi \u00fcksused tungisid \u00fcle j\u00f5e s\u00fcgavale linna. Sealse sillapea laienemine edasi l\u00f5una suunas hakkab \u00fcha enam ohtu kujutama Kupjansk-Kreminna sektorile. Ikka p\u00f5hjuseks v\u00f5imalik \u00fchendusteede l\u00e4bil\u00f5ikamine eelnimetud sektori suunas. Seda kahjuks toetab ka p\u00f5hja-l\u00f5unasuunaline Donetsi j\u00f5gi, mis oma suurte paisj\u00e4rvedega on tekitanud olukorra, kus sildasid \u00fcle j\u00f5e on v\u00e4he. Lisaks v\u00f5ib-olla huvi ka selliselt Harkivist m\u00f6\u00f6duda hakates ohustama linna aga selleks veel siin suunal piisavalt ressurssi pole. See, et siin suunal on viimasel kuul tekkinud k\u00f5rgendatud huvi, annab m\u00e4rku r\u00fcnnakute arv varasemalt 4 \u00f6\u00f6p\u00e4evas t\u00f5su u 20-30-ni. \u00dcksustest, mis siin rindesektori taga on, moodustab tuumiku 4 motolaskurbrigaadi ekvivalenti, lisaks on 2. eriv\u00e4gede brigaad, mis allub venemaa F\u00f6deratsiooni Peastaabi Luuredirektoraadile, luure- ja r\u00fcnnakbrigaad (Nevski) ja 2 tankipolku ehk siis v\u00e4lja\u00f5pet, oskusi, relvastust ja motiveeritus peaks jaguma v\u00e4hemalt esimeseks l\u00e4bimurdeks.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: Ukraina \u201eApache\u201d pataljoni (81. \u00f5hur\u00fcnnakubrigaad) s\u00f5durid avaldasid kaadrid venemaa r\u00fcnnaku t\u00f5rjumisest Siverski suunal. R\u00fcnnakus osalesid jalav\u00e4gi, mootorrattad ja raskesoomustehnika, sealhulgas nn \u201ekilpkonn\u201d tank, mis h\u00e4vitati p\u00e4rast vist lausa paarik\u00fcmmet FPV droonide r\u00fcnnakut. Kuna seltskond, kes alles j\u00e4id, end tagasi keerasid, siis tundub, et hall ala kahanes vene poole kahjuks.<\/p>\n

7. Bahmut: survet jagub, muutusi mitte.<\/p>\n

8. Donetsk: kahjuks suutis vene pool j\u00f5uda eilseks Rodinske linna (enne s\u00f5da peaaegu 10 tuhat elanikku) l\u00e4\u00e4neservani ja n\u00fc\u00fcd on ka f\u00fc\u00fcsiliselt see maantee Ukraina jaoks suletud.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: tasapisi Ukraina \u00fcksused siin kahe j\u00f5e taha taanduvad ja vene pool siis vabaks j\u00e4\u00e4nud alasid h\u00f5ivab.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa v\u00f5imud eeldavad, et eelarve saab Donald Trumpi administratsiooni uute sanktsioonide t\u00f5ttu, mis m\u00f5jutavad Rosnefti ja Lukoili, l\u00f6\u00f6gi, teatab Bloomberg, viidates kremlile ja valitsusele l\u00e4hedastele allikatele. \u00dche agentuuri allika s\u00f5nul on riigikassa kahjud v\u00e4ltimatud, kuigi nende suurust on praegu raske arvutada. venemaa kaks suurimat naftaettev\u00f5tet moodustavad poole ekspordist ehk 2,2 miljonit barrelit p\u00e4evas. Arvestades Surgutneftegazi ja Gazprom Nefti, mis on juba mustas nimekirjas, on 70% v\u00e4lismaale eksporditavast naftast USA blokeerivate sanktsioonide all.<\/p>\n

Bloombergi allika s\u00f5nul kasutab venemaa sanktsioonide finantsm\u00f5ju piiramiseks varilaevastikku ja vahendajate naftakauplejate v\u00f5rgustikku. Piirangute t\u00e4ieliku rakendamiseni on j\u00e4\u00e4nud kuu aega \u2013 aega olukorraga kohaneda; lisaks v\u00f5ib Trump oma seisukohta muuta s\u00f5ltuvalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest kremliga, lisas allikas.<\/p>\n

Isegi kui Rosnefti ja Lukoili eksport v\u00e4heneb 5\u201310% ning venemaa nafta allahindlused on sunnitud suurenema, tooks see kaasa eelarvekahju 120 miljardit rubla (1,2 miljardit eurot) kuus, hindab Freedom Finance Globali anal\u00fc\u00fctik Vladimir T\u0161ernov. Rahandusministeeriumi plaani kohaselt laekub riigikassasse sel aastal nafta- ja gaasimaksudena 8,3 triljonit rubla (83 miljardit eurot) ehk keskmiselt 690 miljardit rubla (6,9 miljardit eurot) kuus. Seega v\u00f5ivad sanktsioonidega seotud kahjud moodustada sellest summast umbes 20%.<\/p>\n

\u201eEkspordimahud v\u00f5ivad logistika \u00fcmberkorraldamise ajal v\u00e4heneda ja allahindlused t\u00f5en\u00e4oliselt laienevad,\u201d \u00fctleb Astra Asset Managementi investeerimisdirektor Dmitri Polevoi. Olukorda v\u00f5ivad osaliselt leevendada naftahindade t\u00f5us v\u00f5i rubla n\u00f5rgenemine, lisab ta. Palju s\u00f5ltub sellest, kas USA kehtestab naftavoogusid teenindavatele pankadele teiseseid sanktsioone, kirjutavad Alor Brokeri anal\u00fc\u00fctikud: \u201eTavaliselt ei m\u00fc\u00fc naftat globaalsel turul tootjad ise, vaid naftakauplejad, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4lispangad ei pruugi ametlikult venemaa ettev\u00f5tetele makseid teha.\u201d<\/p>\n

Trumpi sanktsioonide t\u00f5ttu on India suurimad rafineerimistehased ja Hiina riiklikud naftakompaniid juba peatanud venemaa nafta ostmise. Need kaks riiki ostavad 90% naftatankerite ekspordist venemaa sadamatest.<\/p>\n

12. putin teatas oma keeldumisest l\u00f5petada s\u00f5jategevus Ukrainas vaatamata uutele USA sanktsioonidele ja \u00e4hvardas laastava vastusega v\u00f5imalikele Tomahawk tiibrakettide r\u00fcnnakutele venemaa territooriumil. Ta tegi need avaldused p\u00e4rast venemaa Geograafia Seltsi kongressil osalemist.<\/p>\n

Kommenteerides uusi USA piiranguid, mis on kehtestatud Moskva vastumeelsuse t\u00f5ttu l\u00f5petada s\u00f5jategevus Ukrainas, m\u00e4rkis putin, et neil meetmetel on kaks aspekti \u2013 puhtalt poliitiline ja majanduslik ning need on katse avaldada survet. Ta r\u00f5hutas ka, et \u00fckski endast lugupidav riik ei otsusta kunagi midagi surve all, j\u00e4ttes sisuliselt k\u00f5rvale s\u00f5ja l\u00f5petamise v\u00f5imaluse.<\/p>\n

putin lubas ka tugevat, kui mitte laastavat vastust v\u00f5imalikele pikamaar\u00fcnnakutele venemaale, sealhulgas Tomahawk rakettidele. \u201eLas nad m\u00f5tlevad selle \u00fcle,\u201d \u00e4hvardas ta. putin nimetas juttu Tomahawk rakettide tarnimisest Kiievile katseks konflikti eskaleerida.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides USA presidendi Donald Trumpi Budapesti tippkohtumise t\u00fchistamisest, teatas putin, et Trump oli pigem otsustanud kohtumise edasi l\u00fckata. \u201eSee tuleb ette valmistada. Vastasel juhul oleks viga lahkuda tulemusteta,\u201d \u00fctles ta. putin m\u00e4rkis ka, et dialoog on alati parem kui vastasseis ja eriti s\u00f5da.<\/p>\n

Njah, ega ei n\u00e4e \u00fchtki p\u00f5hjust, et putini retoorika peaks muutuma. Kogumina pole tingimused v\u00f5imalikeks muutustetaks venemaal veel piisavad. Neid on vaja tavap\u00e4rasest rohkem, sest sisejulgeoleku suurendamine ning neile suuremate \u00f5iguste andmine kui kogu v\u00e4lismaalt tuleva infovoo piiramine koos teisiti m\u00f5tlejate vangistamisega, vajab oluliselt suuremat t\u00f5uget. Jah, majandus liigub j\u00e4rjest halvemuse poole, k\u00fctuse j\u00e4rjest rohkem muresid jne. Seni kuni l\u00e4\u00e4nemaailm ei l\u00f5peta igasuguseid kaubandussuhteid venemaaga, on karta, et muutust ei pruugigi tulla. Ikka on kuskil keegi, kes venemaaga tahab \u00e4ri teha ja raha teenida\u2026<\/p>\n

13. Roskomnadzori poolt 2025. aastal blokeeritud inforessursside arv suurenes 50%, \u00fcletades 1,2 miljonit. See selgub Kommersanti teatel pearaadiosageduskeskuse labori juhataja vladislav smirnovi ettekandest Spektr-2025 foorumil. Dokumendis leiti ka, et blokeeritud VPN-teenuste arv suurenes 31%, ulatudes 258-ni. Suurim kasv oli andmep\u00fc\u00fcgisaitide puhul, kus blokeerimine suurenes 441% (\u00fcle 119 000). M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenes ka blokeeritud pahavara juhtimiskeskuste (+223%, 410-ni), anon\u00fc\u00fcmsete e-posti serverite (+20%, 252-ni) ja rakenduste (+28%, 173-ni) arv. Laienes ka Roskomnadzori tehniline infrastruktuur: ohtude vastu v\u00f5itlemiseks m\u00f5eldud s\u00f5lmede arv ulatus 1406-ni, v\u00f5rreldes 1320-ga 2024. aastal, ja nende kaudu kulgev koguliiklus \u00fcletas 132,3 Tbps.<\/p>\n

Blokeeringute sagenemine langes kokku seaduse j\u00f5ustumisega 1. septembril, mis karistab ekstremistlike materjalide otsinguid ja VPN-teenuste reklaamimist. Rikkujaid ootavad trahvid vahemikus 3000\u20135000 rubla (30-50 eurot) keelatud sisu otsimise eest, kuni 500 000 rubla (5000 eurot) juriidiliste isikute eest, kes reklaamivad blokeerimise v\u00e4ltimise t\u00f6\u00f6riistu.<\/p>\n

Advokaadib\u00fcroo A-PRO mainekaitse praktika juht Anastasia Ab\u00f5sova m\u00e4rgib, et blokeeritud ressursside kasvav arv viitab venemaa internetiruumi j\u00e4rkj\u00e4rgulisele \u00fcmberkujundamisele suletud ja kontrollitud \u00f6kos\u00fcsteemi suunas. Elma avaliku sektori suhete direktor Polina Pavlova on kindel, et see on IT-ettev\u00f5tetele selge signaal, et seaduse j\u00e4rgimine, arhitektuuriline l\u00e4bipaistvus ja andmete lokaliseerimine on muutumas enamaks kui lihtsalt soovitusteks, vaid turul tegutsemise tingimuseks.<\/p>\n

Moskva Esimese Digitaalse Kolled\u017ei advokaat Ekaterina Abashina m\u00e4rgib, et blokeeringute vaidlustamine on \u00fcha keerulisem. \u201eVPN-teenuste blokeeringute vaidlustamine on t\u00e4nap\u00e4eval haruldus, kuna neid saab blokeerida korraga mitmes menetluses,\u201d selgitas ta. Elizaveta Vikhljantseva, advokaadib\u00fcroo Vegas Lex advokaat, lisab, et kohtud sellistes vaidlustes langetavad enamasti otsuse Roskomnadzori kasuks.<\/p>\n

14. Kui Ukraina presidendi kantselei asejuht Ir\u00f5na Mudra tegi 2022. aastal Euroopa partneritele ettepaneku kasutada venemaa k\u00fclmutatud varasid Ukraina kompenseerimiseks, \u00fctleb ta, et teda ei oodatud kuigi entusiasmiga. Kuid viimase kuu jooksul on Euroopa juhid hakanud avaldama toetust Kiievi potentsiaalsele reparatsioonilaenule \u2013 plaanile, mis v\u00f5iks anda Ukrainale kuni 140 miljardit eurot, mida toetaksid t\u00e4iemahulise sissetungi alguses k\u00fclmutatud venemaa varad.<\/p>\n

\u201eSee pole olnud nii kiire, kui me oleksime soovinud, aga me ei andnud alla,\u201d \u00fctles Mudra 22. oktoobril Kyiv Independentile antud eksklusiivintervjuus. President Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski kantseleis juriidiliste k\u00fcsimuste eest vastutava isiku \u00fclesandeks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada Ukraina ametlik seisukoht venemaa varade kohta.<\/p>\n

Kuigi viimastel n\u00e4dalatel on Kiievile laenu saatmise plaani \u00fcmber hoogu juurde tulnud \u2013 ja Euroopa juhid on selle juriidiliste ja rahaliste tagaj\u00e4rgede \u00fcle vaielnud \u2013, on \u00fcks oluline k\u00fcsimus suures osas t\u00e4helepanuta j\u00e4etud: kuidas Ukraina kavatseb varasid kasutada. Mudra s\u00f5nul ei soovi Ukraina laenu kasutamise osas tingimusi ja soovib t\u00e4ielikku autonoomiat. \u201eMe teame k\u00f5ige paremini, kus neid ressursse k\u00f5ige kiiremini vajatakse.\u201d See pole midagi uut, \u00fctleb ta. \u201eUkraina seisukoht on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjekindlaks \u2013 k\u00fclmutatud venemaa suver\u00e4\u00e4nsed varad peavad saama Ukraina kaitse, taastumise ja \u00f5igluse reaalseks finantsinstrumendiks.\u201d<\/p>\n

Praegu on prioriteedid Ukraina kaitse ja stabiilsus, sealhulgas relvade ostmine, investeeringud riigi \u00f5itsvasse kaitset\u00f6\u00f6stusse ja kriitilise energiainfrastruktuuri remont. Kuigi t\u00e4pseid proportsioone on raske ennustada, eeldab Mudra, et enam kui pool sellest summast kasutatakse s\u00f5jaliste kaupade jaoks. Hiljutised venemaa r\u00fcnnakud Ukraina energiainfrastruktuurile on p\u00f5hjustanud elektrikatkestusi enam kui 100 000 inimesele riigi p\u00f5hja- ja idaosas, t\u00f5stes energiainfrastruktuuri prioriteetide nimekirjas \u00fclespoole.<\/p>\n

Br\u00fcsselis toimuvatel vestlustel osalenud Mudra n\u00f5uab, et osa rahast tuleks j\u00e4tta h\u00fcvitus- ja taastusfondi jaoks. Ukraina soovib selle osa sularahast eraldada investeeringuteks, mis toovad suuremat tootlust, sarnaselt Norra investeerimisfondi mudeliga.<\/p>\n

Kui Mudralt k\u00fcsiti, kas see plaan on pakiliste eelarvevajaduste t\u00f5ttu paindlik, vastas ta realistlikult. Ukraina seisab silmitsi 60 miljardi dollari suuruse eelarveauguga aastatel 2026 ja 2027, mis on peamine p\u00f5hjus, miks reparatsioonilaenu algatus on hoogu kogunud. \u201eMuidugi, kui on kriitilisi eelarvevajadusi, peaks see olema v\u00f5imalik,\u201d \u00fctleb Mudra. \u201eV\u00f5imalik, et kogu raha tuleb kulutada kaitsele, kui see on elluj\u00e4\u00e4miseks vajalik,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n

Prantsusmaa on avaldanud survet, et raha kasutataks ainult Euroopa relvade ostmiseks, ja Kyiv Independenti n\u00e4htud Euroopa Komisjoni sisedokumendis, milles on s\u00e4testatud reparatsioonilaenu kavandamise p\u00f5him\u00f5tted, on s\u00f5naselgelt s\u00e4testatud, et hanked peaksid piirduma Ukraina ja EL-iga.<\/p>\n

Kuid Mudra r\u00f5hutas, et Ukrainal peaks olema paindlikkus osta relvi vajadusel ka EL-i mittekuuluvatest riikidest, sealhulgas USA-st. 23. oktoobril Euroopa \u00dclemkogu pressikonverentsil k\u00f5neledes t\u00f5i Zelenski v\u00e4lja sama punkti, r\u00f5hutades USA tehnoloogia ainulaadset v\u00f5imet peatada venemaa ballistilisi rakette, mis on viimastel n\u00e4dalatel energiainfrastruktuuri r\u00fcndanud.<\/p>\n

Mudra m\u00f6\u00f6nab, et Euroopa riigid v\u00f5ivad olla vastumeelsed osa rahast hoiule panna enne 2027. v\u00f5i 2028. aastat, mil eeldatavasti menetletakse esimesi n\u00f5udeid ja makstakse v\u00e4lja h\u00fcvitis. Ukraina tegi 2022. aasta mais ettepaneku luua rahvusvaheline h\u00fcvitusmehhanism, et luua kanal, mille kaudu Venemaa s\u00f5ja ohvrid saaksid kahjutasu n\u00f5uda. Mehhanism loodi selleks, et t\u00e4ita l\u00fcnk, kus puudub \u00f5iguslik foorum, kus ohvrid saaksid venemaad s\u00f5jakahjude eest kohtusse kaevata.<\/p>\n

Plaan n\u00e4eb ette venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamist \u2013 mitte ainult 140 miljardit dollarit, mida praegu reparatsioonilaenu osana arutatakse. \u201eUkraina pikaajaline eesm\u00e4rk on 300 miljardi dollari suuruse venemaa k\u00fclmutatud vara t\u00e4ielik \u00fcleandmine Ukrainale,@ \u00fctleb Mudra.<\/p>\n

15. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Leedu kaitseministeeriumi teatel rikkusid kaks venemaa s\u00f5jalennukit \u2013 Su-30 ja Il-78 \u2013 Leedu \u00f5huruumi. Ministeeriumi teatel leidis intsident aset 23. oktoobri \u00f5htul. Lennuk sisenes Leedu \u00f5huruumi Kaliningradi oblastist piirilinna Kybartai l\u00e4hedalt, lendas riiki 700 meetrit ja seej\u00e4rel lahkus. Rikkumine kestis 18 sekundit. Juhtumi t\u00f5ttu saadeti \u00f5hku NATO \u00f5huturbemissiooni h\u00e4vitajad \u2013 Hispaania Eurofighter Typhoon\u2019id.<\/p>\n

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on valmis suurendama naftatootmist, kui venemaa vastu kehtestatud uute sanktsioonide t\u00f5ttu tekib turul puuduj\u00e4\u00e4k, \u00fctles Kuveidi naftaminister Tariq al-Roumi Reutersile.<\/p>\n

Bloomberg teatab informeeritud allikatele viidates, et Euroopa Liit on edasi l\u00fckanud otsuse venemaa keskpanga k\u00fclmutatud varade kasutamise kohta Ukraina abistamiseks detsembrini. Nende allikate s\u00f5nul on EL-i juhid palunud Euroopa Komisjonil valmistada ette otsus, mida arutada j\u00e4rgmisel tippkohtumisel.<\/p>\n

Ukraina plaanib hankida r\u00fcndekoptereid AH-1Z Viper ja transpordikoptereid UH-1Y Venom. Ukraina valitsus ja USA tootja Bell on allkirjastanud kavatsuste protokolli, et uurida t\u00f6\u00f6stuskoost\u00f6\u00f6d ja potentsiaalset m\u00fc\u00fcki USA v\u00e4liskaubanduse (FMS) programmi kaudu.<\/p>\n

Hispaania liitub PURL-i algatusega, et osta Ukrainale USA relvi, teatas peaminister Pedro S\u00e1nchez enne Br\u00fcsselis toimunud EL-i tippkohtumist. Ta nimetas seda NATO algatuseks ja kinnitas taas Hispaania p\u00fchendumust Ukrainale ja alliansile, seda Donald Trumpi uue kriitika ajal, kes \u00fctles, et Hispaania ei ole meeskonnam\u00e4ngija.<\/p>\n

\u201eXi \u00fctles mulle, et ta ei m\u00fc\u00fc venemaale relvi, aga ma tean \u00fchte asja: Hiina aitab venemaad. Hiina ei aita Ukrainat. Hiinat ei huvita meie v\u00f5it ja venemaa kaotus,\u201d \u00fctles Zelenski Br\u00fcsselis pressikonverentsil.<\/p>\n

Ungaris marssisid Orb\u00e1ni-meelsed meeleavaldajad Vabariigi p\u00e4eval, skandeerides \u201eMe ei taha Ukraina eest surra\u201d ja lehvitades riigilippe. Protestijate k\u00e4es olid sildid, mis l\u00fckkasid tagasi Kiievi toetamise, peegeldades Ungari \u00e4\u00e4rmusparempoolsete seas kasvavat Ukraina-vastast meelsust.<\/p>\n

Trump ja Xi Jinping kohtuvad 30. oktoobril, teatas Valge Maja.<\/p>\n

Iraani re\u017eiimi erinevad r\u00fchmitused v\u00f5itlevad Iraanis m\u00f5juv\u00f5imu p\u00e4rast, et m\u00e4\u00e4rata kindlaks Iraani edasine poliitika p\u00e4rast Iisraeli-Iraani s\u00f5da ning mitmeid hirme k\u00f5rgeima juhi tervise ja k\u00e4ttesaadavuse osas.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 24. oktoober 2025: esimene…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26932,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-26931","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115430684399049037","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26931"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26931\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26932"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26931"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26931"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}