{"id":269549,"date":"2026-09-06T06:03:13","date_gmt":"2026-09-06T06:03:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269549\/"},"modified":"2026-09-06T06:03:13","modified_gmt":"2026-09-06T06:03:13","slug":"eksperiment-kui-lihtne-on-osta-mustalt-turult-teadusartikli-autorlust-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269549\/","title":{"rendered":"Eksperiment: kui lihtne on osta mustalt turult teadusartikli autorlust? | Teaduselu"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eva teadusmaailma peamine valuuta on publikatsioonid. Karmis akadeemilises konkurentsis s\u00f5ltuvad avaldatud artiklite arvust ja edust nii teadlase palk, ametikoht kui ka kogu edasine karj\u00e4\u00e4r. Pidev surve \u00fcha rohkem m\u00f5jukaid teadustekste avaldada on aga loonud t\u00e4iusliku keskkonna h\u00e4marale \u00e4ritegevusele.<\/p>\n<p>Nii on tekkinud peamiselt sotsiaalmeedias lokkav must turg, kus tegutsevad nn artiklivabrikud, inglise keeles paper mills, mis ei tegele p\u00e4riselt teadusega, vaid masstoodavad n\u00e4iliselt usaldusv\u00e4\u00e4rseid tekste. M\u00f5\u00f5duka tasu eest on v\u00f5imalik soetada sellise liba-artikli autorlus, et t\u00f5sta enda teadusandmebaaside reitingut. Seejuures teevad\u00a0 akadeemilise petturlusega kauplejad omalt poolt k\u00f5ik selleks, et artikkel j\u00f5uaks p\u00e4riselt ka m\u00f5ne olemasoleva teadusajakirja veergudele.<\/p>\n<p>Et selgitada v\u00e4lja, kui lihtne on p\u00e4riselt \u00fche teadusartikli autorlust soetada, viisime l\u00e4bi ajakirjandusliku eksperimendi ja v\u00f5tsime \u00fchendust k\u00e4put\u00e4ie artiklivabrikutega.\u00a0<\/p>\n<p>Olgu igaks juhuks mainitud, et Novaatori toimetus ei propageeri artiklivabrikute teenuste kasutamist. Artiklivabrikute n\u00e4ol on tegemist pettusega, mis on absoluutses vastuolus teaduseetika normidega ja mille abi kasutamine v\u00f5ib l\u00f5ppeda halvemal juhul kriminaalkaristusega. Meie eesm\u00e4rk oli vaid n\u00e4idata, kui absurdselt lihtne on \u00fche artiklivabrikuga \u00fchendust saada.<\/p>\n<p>Teadlane vaid 20 p\u00e4eva ja 800 dollariga<\/p>\n<p>Artiklivabrikute m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6 k\u00e4ib sotsiaalmeedias t\u00e4iesti avalikult. Facebooki kogukondades, mis kannavad pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctuid nimesid, n\u00e4iteks &#8220;Free Scopus publication and research help&#8221;, pakutakse infok\u00fcllaste AI-ga tehtud plakatitega erinevaid teenuseid. Pealtn\u00e4ha on tegemist n\u00f5ustamisega, kuid tegelikkuses on selge, et reklaamitakse midagi muud.<\/p>\n<p>Kogusime gruppidest kokku seitsme aktiivsema pakkuja kontaktid ning kirjutasime neile otse Whatsappi, just nagu kuulutuste juures palutud. Esinesime s\u00f5numivahetuses kui v\u00e4ljam\u00f5eldud arvutiteadlane John Robert Steezy ning uurisime otsekoheselt v\u00f5imaluse kohta osta artikli autorlus.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3790780\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3790780had0bt24.jpg\"\/>Kuvat\u00f5mmis artiklivabrikutele saadetud s\u00f5numist. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis\/Novaatori uuriv toimetus<\/p>\n<p>Abi ei pidanud kaua ootama. Peamiselt India nimedega seitsmest kontaktist vastas j\u00e4rgmise poole tunni jooksul koguni viis ning telefoniekraan vilkus pidevalt Whatsappi teavitustest.\u00a0<\/p>\n<p>Pakkumisi tuli seinast seina. K\u00f5ige kallim artikkel maksis 800 USA dollarit ning oleks ilmunud ajakirjas pealkirjaga Journal of Intelligent Decision Making and Information Science. Kusjuures artikli ilmumine oleks v\u00f5tnud m\u00fc\u00fcja s\u00f5nul aega vaid 20 p\u00e4eva. V\u00f5rreldes tavalise teadusartikliga, mille retsenseerimine ja toimetamine v\u00f5ib v\u00f5tta kuid, oli tegemist naeruv\u00e4\u00e4rselt l\u00fchikese ajaga.<\/p>\n<p>K\u00f5ige odavam pakkumine oli aga vaid 200 dollarit, mille eest pakuti arvutiteadlasele kaasautorlust \u00fches kalandusteemalises ajakirjas. Kui paar veidramat pakkumist k\u00f5rvale j\u00e4tta, oli artiklivabrikute tase \u00fchtlane. See t\u00e4hendas, et pealtn\u00e4ha n\u00e4gid k\u00f5ik n\u00e4idisartiklid v\u00e4lja nagu p\u00e4ris teadustekstid ning alles hoolikamal s\u00fcvenemisel selgus, et joonised on kohati ebaloogilised v\u00f5i viited suvalised.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3790777\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3790777h6984t24.jpg\"\/>Esimese poole tunni jooksul laekus toimetuse loodud libateadlase Whatsappi kontole \u00fcle 20 artikli, mille autorluse hinnad j\u00e4id vahemikku 200 kuni 800 USA dollarit. Kuvat\u00f5mmis Whatsappi teavitustest. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis\/Novaatori uuriv toimetus<\/p>\n<p>Taseme poolest ei j\u00e4\u00e4nud alla ka artiklivabrikute klienditoeteenused. \u00dche pakkujaga \u00f5nnestus r\u00e4\u00e4kida telefoni teel ning India aktsendiga meesterahvas selgitas soravas inglise keeles, milline on artikli avaldamisprotsess ja hinnakiri. Muuseas tuli konkreetse pakkuja puhul tasuda alles siis, kui ajakirja toimetus on teksti heaks kiitnud.<\/p>\n<p>M\u00f5ne tunniga j\u00f5udsid k\u00f5ik vestlused punkti, kus piisanuks vaid \u00fchest e-kirjast, et artikkel oleks liba-teadlase nimega ajakirjade poole teele l\u00e4inud. Et mitte teadusmaailma rohkema r\u00e4mpsuga koormata, j\u00e4tsime aga suhtluse katki. V\u00e4simatud m\u00fc\u00fcgimehed pommitasid toimetust enda Whatsappi s\u00f5numitega veel p\u00e4evi.<\/p>\n<p>Varastatud teadust\u00f6\u00f6d<\/p>\n<p>Kust v\u00f5tavad artiklivabrikud pealtn\u00e4ha t\u00f5est materjali, mida edasi m\u00fc\u00fca? Siin tuleb m\u00e4ngu selle r\u00e4pase \u00e4ri vaat et veelgi ebaausam pool: p\u00e4ris teadlaste t\u00f6\u00f6de varastamine.<\/p>\n<p>Kuigi kaasajale kohaselt luuakse m\u00fc\u00fcgiks minevaid tekste ka tehisintellektiga, p\u00e4rineb info pahatihti hoopis m\u00f5nest juba ilmunud uurimist\u00f6\u00f6st. Sellisel juhul valitakse selleks v\u00e4hemtuntud v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelseid artikleid, lastakse need l\u00e4bi masint\u00f5lke ja muudetakse s\u00f5nastust, tabeleid ja graafikuid, et plagiaadikontrolli \u00e4ra petta. K\u00f5ik ikka selleks, et pealiskaudsel vaatlusel tunduks artikkel nagu p\u00e4ris.<\/p>\n<p>Ilmselt juhtus just nii ka Eesti Maa\u00fclikooli makro\u00f6koloogia tenuuriprofessor Lauri Laanistoga, kes avastas m\u00f6\u00f6dunud kevadel, kuidas tema osalusega uuringut prooviti \u00fches ajakirjas pisut muudetud kujul ja v\u00f5\u00f5ra nime alt uuesti avaldada.\u00a0Teadlane jagas esmalt juhtunut enda <a href=\"https:\/\/trakyllmaolenjubaj2llekonvekal.blogspot.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">blogis<\/a>.<\/p>\n<p>&#8220;See oli \u00f5nnelik juhus,&#8221; meenutas Laanisto. &#8220;Olin alles paar kuud varem olnud Poolas \u00fchisel koosolekul \u00fche ajakirja peatoimetajaga, kellele tutvustasin neid samu tulemusi ja jooniseid. Seet\u00f5ttu lihtsalt vedas, et tema peatoimetajana keris selle uuesti esitatud k\u00e4sikirja l\u00e4bi ja n\u00e4gi, et k\u00f5ik on kuidagi kahtlaselt sarnane,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Laanisto s\u00f5nul oli tegemist \u00fchem\u00f5ttelise plagiaadiga: muudetud oli pealkirja ja teksti s\u00f5nastust, v\u00e4rviline joonis oli tehtud mustvalgeks, kuid uuringu sisu oli j\u00e4\u00e4nud samaks. Autorina oli artiklile m\u00e4rgitud \u00fche Hiina \u00fclikooli viitega nimi, keda ei \u00f5nnestunud aga leida ei \u00fclikooli kodulehelt ega teadusandmebaasidest.\u00a0<\/p>\n<p>Laanisto hinnangul ei pruukinud olla petturi l\u00f5ppeesm\u00e4rk isegi artikkel avaldada. &#8220;V\u00f5ib-olla oli tegemist m\u00f5ne doktorandiga, kellel oli vaja oma juhendajale n\u00e4idata, et ta on m\u00f5ne k\u00e4sikirja kuhugi \u00f5igeks ajaks esitanud, et atesteerimisest l\u00e4bi saada. Selleks v\u00f5is piisata vaid artikli \u00e4rasaatmisest,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Nii nagu poliitikutel on valimistel krediidiks h\u00e4\u00e4lte hulk, on teadlase jaoks analoogne asi artiklite hulk v\u00f5i avaldatud teaduspagas.&#8221;<\/p>\n<p>Tegemist v\u00f5is aga olla ka h\u00e4das teadlasega, kes proovis tagada enda ametikoha s\u00e4ilimist. &#8220;Teadlasi on palju, konkurents rahastusele on suur ning n\u00f5uded ametis p\u00fcsimiseks j\u00e4rjest t\u00f5usevad. Artiklivabrikute kasutamine v\u00f5ib olla k\u00f5ige lihtsam viis endale krediiti tekitada. Nii nagu poliitikutel on valimistel krediidiks h\u00e4\u00e4lte hulk, on teadlase jaoks analoogne asi artiklite hulk v\u00f5i avaldatud teaduspagas,&#8221; lisas Laanisto.<\/p>\n<p>Kuidas saavad aga petturid eelretsenseerimisest m\u00f6\u00f6da hiilida? Kaasaegse teaduss\u00fcsteemi vundamendina peaks ju s\u00f5ltumatud eksperdid uuringu enne avaldamist \u00fcle kontrollima. Vabrikutel on selleks oma nipid.<\/p>\n<p>K\u00f5ige nahaalsemalt kasutavad nad libaretsenseerijaid. Vabrik soovitab ajakirjale artikli hindajateks v\u00e4ljam\u00f5eldud teadlasi, kelle e-posti aadressid suunavad kirjastuste kirjad otse vabriku t\u00f6\u00f6tajateni. Nii kiidavad nad iseenda toodangu libakontode alt heaks. Teine viis on aga osta \u00e4ra ajakirjade toimetajad v\u00f5i luua ise terve liba-ajakiri.<\/p>\n<p>Ajakirjas PNAS ilmunud mahukast <a href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/full\/10.1073\/pnas.2420092122#sec-4\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">anal\u00fc\u00fcsist<\/a> selgus, et vaatluse alla v\u00f5etud teadusandmebaasidest tuvastati ligi 30 000 kahtlast vabriku-artiklit. Mis veelgi hullem, teadlaste hinnangul j\u00e4\u00e4b umbes 75 protsenti sellest r\u00e4mpsust teadusandmebaasidesse igaveseks alles. See t\u00e4hendab, et tulevikus v\u00f5idakse uusi uuringuid v\u00f5i isegi meditsiinilisi ravijuhiseid rajada t\u00e4ielikule valele.<\/p>\n<p>Kasvav avaldamissurve<\/p>\n<p>Lauri Laanisto s\u00f5nul ei ole kaasautorluse m\u00fc\u00fck teaduses midagi uut, vaid selliseid pettuseid on esinenud juba v\u00e4hemalt 20 aastat. Muutunud on aga \u00e4ritegevuse ulatus ja k\u00e4ttesaadavus. Varasemalt m\u00fc\u00fcdi kaasautorluse kohti kitsas ajavahemikus p\u00e4rast seda, kui p\u00e4ris artikkel oli l\u00e4binud esimese retsensiooni, kuid polnud veel ilmunud. &#8220;Eksperiment aga n\u00e4itas, et n\u00fc\u00fcd on see pood p\u00f5him\u00f5tteliselt 24\/7 lahti \u2013 asi on muutunud,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Laanisto osutas probleemi tuumale, milleks on j\u00e4rjest suurenev avaldamissurve. &#8220;Sa v\u00f5id olla hea teadlane, aga kui sa piisavalt ei avalda, siis sa ei ole edukas. Samas on tekkinud olukord, kus sa v\u00f5id olla edukas teadlane, ilma et sa ilmtingimata p\u00e4ris teadlane oleksid,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Sa v\u00f5id olla hea teadlane, aga kui sa piisavalt ei avalda, siis sa ei ole edukas. Samas on tekkinud olukord, kus sa v\u00f5id olla edukas teadlane, ilma et sa ilmtingimata p\u00e4ris teadlane oleksid.&#8221;<\/p>\n<p>Teadlaste t\u00f6\u00f6keskkond on ajas drastiliselt muutunud. &#8220;Kui ma magistrantuuri l\u00e4ksin, r\u00e4\u00e4kis juhendaja, et \u00f6koloogi aastaring on selline: kevadel planeerid eksperimendi, suvel teed selle \u00e4ra, s\u00fcgisel teed andmeanal\u00fc\u00fcse, talvel kirjutad artikli kokku ja kevadel alustad uuesti. Nii saad \u00fche artikli aastas,&#8221; s\u00f5nas Laanisto.\u00a0<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul on aga praegu konkurents niiv\u00f5rd tihe, et n\u00e4iteks \u00f6koloog, kes avaldab alla k\u00fcmne artikli aastas, ei p\u00fcsi enam piisavalt pildis. Selline surve m\u00f5jutab aga paratamatult teaduse kvaliteeti. &#8220;On selge, et kui sa oled kogu aeg avaldanud \u00fche artikli aastas, siis sa ei h\u00fcppa \u00e4kitselt sellisele tasemele, et sul on k\u00fcmme korda rohkem uusi teadmisi v\u00f5i tulemusi. See tuleb ilmselgelt lihtsalt artiklite lahjenemise kaudu,&#8221; nentis Laanisto.\u00a0<\/p>\n<p>Samas m\u00e4rgib teadlane, et kuigi avaldamissurve on probleem ka Eesti teadlaste jaoks, ei leidu tema teada siinmail selliseid teadlasi, kes artiklivabrikute teenuseid kasutaksid. Praegu on pettused seotud valdavalt riikidega, kus makstakse avaldatud artiklite pealt riiklikke preemiaid nagu n\u00e4iteks Hiinas.<\/p>\n<p>Laanisto s\u00f5nul aitaks v\u00e4hendada avaldamissurvet see, kui teadlase t\u00f6\u00f6s hinnataks rohkem ka n\u00f6 kvalitatiivseid oskusi, n\u00e4iteks head \u00f5petamisoskust. &#8220;\u00dclikoolide siseselt osatakse seda raha t\u00f5en\u00e4oliselt paremini jagada nende vahel, kes p\u00e4riselt midagi teevad, n\u00e4iteks juhendavad h\u00e4sti bakatudengeid.&#8221; Tema hinnangul v\u00e4hendaks see pelgalt publikatsioonide arvu hindamisest tulenevat pinget.<\/p>\n<p>Artiklivabrikute h\u00e4mara \u00e4ri piiramisel peab ta aga k\u00f5ige m\u00f5istlikumaks teaduseetika rikkujatele reaalsete tagaj\u00e4rgede kehtestamist. &#8220;Kui sa j\u00e4\u00e4d vahele n\u00e4iteks artiklivabrikust ostmise, andmete dubleerimise v\u00f5i varastatud tulemuste avaldamisega, siis \u00fcldjuhul mingisugust ametlikku karistust ei j\u00e4rgne,&#8221; selgitas Laanisto olukorda, kus vahelej\u00e4\u00e4nud teadlane p\u00e4\u00e4seb sageli vaid teise \u00fclikooli \u00fcleminekuga.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Kui aga vahelej\u00e4\u00e4misega kaasneks ametlik teadusrahastuse saamise keeld, v\u00e4hendaks see soovi pettustega riskida,&#8221; leidis teadlane.<\/p>\n<p>Kuula eksperimendi kokkuv\u00f5tet ning t\u00e4ismahus Lauri Laanisto intervjuud uues teadussaates &#8220;<a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1610119313\/atlas\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Atlas<\/a>&#8220;, mis on Vikerraadio eetris p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuti kell 17.05.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eva teadusmaailma peamine valuuta on publikatsioonid. Karmis akadeemilises konkurentsis s\u00f5ltuvad avaldatud artiklite arvust ja edust nii teadlase palk,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269550,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[104222,97469,91196,104219,26,27,37,33,35,28626,34,36,31,32,21,28,29,19,104221,25,104220,13226,104218,23,24,22,20,30],"class_list":["post-269549","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-akadeemiline-konkurents","tag-akadeemiline-petturlus","tag-artiklivabrikud","tag-avaldamissurve","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksperiment","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-paper-mills","tag-populaarseimad-lood","tag-teadusartiklite-must-turg","tag-teadusrahastus","tag-teadussusteem","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117222586003574398","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269549"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269549\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269550"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}