{"id":269597,"date":"2026-09-06T07:51:12","date_gmt":"2026-09-06T07:51:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269597\/"},"modified":"2026-09-06T07:51:12","modified_gmt":"2026-09-06T07:51:12","slug":"koik-noored-ei-peaks-minema-ulikooli-eesti-noorte-toopuudus-on-tousnud-euroopa-uheks-suurimaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/269597\/","title":{"rendered":"K\u00f5ik noored ei peaks minema \u00fclikooli. Eesti noorte t\u00f6\u00f6puudus on t\u00f5usnud Euroopa \u00fcheks suurimaks"},"content":{"rendered":"

Oliver V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u t\u00f5stis k\u00f5rge noorte t\u00f6\u00f6tuse esile laup\u00e4eval Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja \u00e4rihooaja avamisel \u00c4mari lennubaasis peetud k\u00f5nes. Tema hinnangul tuleb Eestis senisest rohkem m\u00f5elda sellele, kuidas noored j\u00f5uavad koolist esimese t\u00f6\u00f6kohani.<\/p>\n

Eurostati v\u00e4rsketel andmetel<\/a> oli Euroopa Liidu noorte t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r juulis 15,1%. Saksamaal oli n\u00e4itaja 7,2%, Poolas 11,2% ja L\u00e4tis 15,4%. Eurostati hinnangul oli Eestis t\u00f6\u00f6ta ligikaudu 17 000 alla 25-aastast inimest. Eesti k\u00f5rge n\u00e4itaja ei ole tekkinud \u00fche kuu h\u00fcppest, sest juunis oli see 25,9% ja aasta varem 25,7%.<\/p>\n

See statistika ei t\u00e4henda siiski, et t\u00f6\u00f6ta oleks iga neljas Eesti noor. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r n\u00e4itab t\u00f6\u00f6tute osakaalu majanduslikult aktiivsete noorte ehk t\u00f6\u00f6tavate ja aktiivselt t\u00f6\u00f6d otsivate inimeste seas. \u00d5ppurid, kes t\u00f6\u00f6d ei otsi, selle n\u00e4itaja arvestusse ei kuulu.<\/p>\n

Esimene t\u00f6\u00f6koht m\u00e4\u00e4rab edasise trajektoori<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u s\u00f5nul r\u00e4\u00e4gitakse Eestis palju sellest, kuidas noored peaksid \u00f5ppima, kuid rohkem tuleks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00f5ppimisest t\u00f6\u00f6ellu j\u00f5udmisele. \u201eNoore inimese esimene t\u00f6\u00f6koht on v\u00e4ga oluline. See ei ole ainult esimene palganumber. See m\u00e4\u00e4rab suuresti trajektoori – see on esimene kokkupuude vastutuse, t\u00f6\u00f6harjumuse ja meeskonnaga,\u201c lausus ta.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u s\u00f5nul ei saa ettev\u00f5tjad oodata, et kool kasvatab neile valmis t\u00f6\u00f6tajad ja riik lahendab t\u00f6\u00f6j\u00f5uprobleemi. Ka t\u00f6\u00f6andjad peavad olema valmis noortesse investeerima, neile esimese v\u00f5imaluse andma ja neid t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus \u00f5petama.<\/p>\n

Noore inimese esimene t\u00f6\u00f6koht ei ole ainult esimene palganumber. See m\u00e4\u00e4rab suuresti trajektoori.<\/p>\n

Oliver V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u, Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda <\/p>\n

Samas peab hariduss\u00fcsteem<\/a> tema hinnangul paremini arvestama sellega, milliste oskustega inimesi Eesti majandus vajab. Tehnoloogia ja tehisintellekt muudavad t\u00f6\u00f6kohtade sisu ning j\u00e4rjest olulisemaks muutub inimeste valmisolek kogu elu \u00f5ppida. \u201eK\u00f5ik noored ei pea minema \u00fclikooli. Ja see ei peaks olema ka eesm\u00e4rk omaette. Hea kutse- ja ameti\u00f5pe on Eesti majanduse jaoks sama oluline kui hea \u00fcld- ja k\u00f5rgharidus,\u201c r\u00f5hutas V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul teeb Kaubanduskojale muret, et kutse\u00f5ppe rahastuse osakaal v\u00e4heneb ajal, mil ettev\u00f5tjad r\u00e4\u00e4givad pidevalt oskuste ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudusest. \u201eKui oleme seadnud eesm\u00e4rgiks kvaliteetse hariduse, siis peab sellele eesm\u00e4rgile j\u00e4rgnema ka p\u00e4ris rahastus,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

Koda n\u00e4eb \u00f5igusloome mahu kasvu<\/p>\n

Teine V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u t\u00f5statatud murekoht oli Eesti \u00f5igusloome maht. Kaubanduskoja juristid on t\u00e4navu saatnud ministeeriumitele ja Riigikogu komisjonidele \u00fcle 170 arvamuse ning ettepaneku, ligikaudu 30 v\u00f5rra rohkem kui eelmise aasta samal ajal. V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u hinnangul n\u00e4itab see, kui palju uusi reegleid Eestis luuakse ja kui sageli peavad ettev\u00f5tjad \u00f5igusloomes kaasa r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n

K\u00f5ik noored ei pea minema \u00fclikooli. Ja see ei peaks olema ka eesm\u00e4rk omaette.<\/p>\n

Oliver V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u, Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda <\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u hoiatas aga, et \u00fcksnes n\u00f5uete kustutamisest ei piisa. \u201eMe v\u00f5ime leida sada v\u00f5i kakssada n\u00f5uet, mida saab \u00e4ra kaotada. Aga minu k\u00fcsimus on: mis saab edasi? Sest kui haldusaparaadi sees j\u00e4\u00e4b alles sama m\u00f5tteviis, siis tulevad kaotatud n\u00f5uete asemele varem v\u00f5i hiljem uued,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtn\u00f5u s\u00f5nul peaks riik enne iga uue kohustuse, aruande v\u00f5i loa kehtestamist k\u00fcsima:<\/p>\n