Mart V\u00f5rklaev (Reformierakond) kirjutas<\/a>, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus kulutas “headel aegadel” reservid ning toob oma jutu peamise t\u00f5endina v\u00e4lja 2020. aasta 5,4-protsendise eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi.<\/p>\nAga mis “hea aeg” oli 2020. aasta? See oli koroonakriisi haripunkt. Majandus pandi piirangutega osaliselt seisma, ettev\u00f5tted kaotasid k\u00e4ivet, inimesed t\u00f6\u00f6kohti ning riik pidi rakendama erakorralisi toetusmeetmeid.<\/p>\n
Just selle kriisi t\u00f5ttu kasvasid j\u00e4rsult nii eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k kui ka laenuvajadus. Kujutada seda tagantj\u00e4rele tavap\u00e4rase majanduskasvu aastana, mil valitsus lihtsalt “pidas pidu”, on ajaloolise konteksti j\u00e4me moonutamine.<\/p>\n
Veelgi k\u00f5nekam on vaadata olukorda vahetult enne pandeemiat. Statistikaameti andmetel oli Eesti valitsemissektori puuduj\u00e4\u00e4k 2019. aastal ehk ajal mil ametisse asus EKREIKE valitsus k\u00f5igest 0,3 protsenti SKP-st ja v\u00f5latase umbes kaheksa protsenti SKP-st. Eelarvepositsioon oli 2018. aastaga v\u00f5rreldes isegi paranenud.<\/p>\n
See on oluline fakt, vahetult enne kriisi oli puuduj\u00e4\u00e4k marginaalne ja j\u00e4rsk h\u00fcpe toimus alles kriisiaastal. Seega ei tekkinud 2020. aasta suur puuduj\u00e4\u00e4k \u00fcle\u00f6\u00f6 vallandunud “rahanduslikust peost”, vaid selle taga oli erakordne \u00fclemaailmne kriis.<\/p>\n
Veelgi vastuolulisemaks muutub V\u00f5rklaeva argumentatsioon kaitsekuludest r\u00e4\u00e4kides. Kaitsekulude suurendamine on praeguses julgeolekuolukorras kahtlemata vajalik, kuid k\u00fcsimus on selles, kuidas seda raha kasutatakse.<\/p>\n
Eesti Pank juhib t\u00e4helepanu olulisele asjaolule, et kaitsekulude kasv ei t\u00e4henda samas mahus Eesti majanduse kasvu. Kuna suur osa kaitsevarustusest imporditakse, liigub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa kulutatavast rahast riigist v\u00e4lja.<\/p>\n
Samuti ei saa vajalikke kaitsekulutusi kasutada universaalse seletusena kogu eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gile. Kaitsekulud kasvavad 2025. aasta 4,2 protsendilt t\u00e4navu 5,3 protsendini SKP-st ehk 1,1 protsendipunkti. Samal ajal suureneb prognoositav eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 2,0 protsendilt 4,4 protsendini ehk 2,4 protsendipunkti.<\/p>\n
J\u00e4relikult ei seleta kaitsekulude kasv kaugeltki kogu puuduj\u00e4\u00e4gi suurenemist. See on k\u00fcsimus, millele valitsus peaks vastama: kui kaitsekulud suurendavad koormust 1,1 protsendipunkti v\u00f5rra, siis kust tuleb \u00fclej\u00e4\u00e4nud puuduj\u00e4\u00e4gi kasv?<\/p>\n
V\u00f5lakoormuse pikem aegrida ei toeta samuti narratiivi, nagu oleks kogu praegune probleem s\u00fcndinud 2020. aastal. Statistikaameti andmetel oli valitsemissektori v\u00f5lg 2020. aastal 19,1 protsenti SKP-st. 2021. aastal langes see 18,4 protsendile, kuid hakkas seej\u00e4rel taas kasvama: 2022. aastal 19,2 protsenti SKP-st, 2023. aastal 20,2 protsenti SKP-st, 2024. aastal 23,5 protsenti SKP-st ja 2025. aastal 24,1 protsenti SKP-st.<\/p>\n
“Riigikontrol\u00f6ri hinnangul suurendavad need probleemid otseselt riigi raha ja vara raiskamise v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkasutamise ohtu.”<\/p>\n
Riigikontrolli audit toob juba teist aastat j\u00e4rjest v\u00e4lja, et kaitseministeeriumi valitsemisalas on t\u00f5siseid ja s\u00fcsteemseid puudusi lepingute haldamises, tarnete kontrollimises ning varade arvestuses. Riigikontrol\u00f6ri hinnangul suurendavad need probleemid otseselt riigi raha ja vara raiskamise v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkasutamise ohtu.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks oleme j\u00f5udnud selleni, et Ukrainale m\u00f5eldud m\u00fcrskude ostmiseks kasutatud 70 miljonit eurot on raamatupidamislikult k\u00fcll v\u00e4lja k\u00e4idud, kuid kaup pole kohale j\u00f5udnud. Eestit \u00e4hvardab oht, et see summa tuleb Euroopa Liidule oma eelarvest tagasi maksta.<\/p>\n
See annab V\u00f5rklaeva “p\u00fcssirohu” kujundile \u00fcsna iroonilise t\u00e4henduse. Ta heidab eelmisele valitsusele ette v\u00e4hest rahalist p\u00fcssirohtu, samal ajal kui praeguse v\u00f5imu ajal ei suudeta tagada ega kontrollida isegi 70 miljoni euro eest ostetud p\u00e4ris m\u00fcrskude kohalej\u00f5udmist.<\/p>\n
Kui 2020. aasta koroonakriisi ajal v\u00f5etud laen oli V\u00f5rklaeva arvates vastutustundetu laristamine, siis kuidas nimetada v\u00f5lakoormuse j\u00e4rjepidevat kasvu aastatel p\u00e4rast kriisi?<\/p>\n
Reformierakond on olnud peaministripartei alates 2021. aastast. Viis aastat hiljem on liiga hilja seletada k\u00f5iki riigirahanduse probleeme EKREIKE-ga. Valitsus, kes on aastaid ise riigieelarvet koostanud, makse t\u00f5stnud, uusi koormisi kehtestanud ja laenu v\u00f5tnud, peab l\u00f5puks vastutama omaenda otsuste eest.<\/p>\n
Ei piisa sellest, et \u00fcksnes kaitseminister Hanno Pevkur v\u00f5ttis poliitilise vastutuse ja astus tagasi, poliitilise vastutuse peab v\u00f5tma kogu Reformierakonna juhitav valitsus eesotsas peaminister Kristen Michaliga ja tagasi astuma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mart V\u00f5rklaeva katse veeretada vastutus Eesti praeguse riigirahanduse olukorra eest aastatetagustele valitsustele on vale ja kui ajajoont vaadata,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269620,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,14783,33,35,729,34,36,18146,492,731,3228,819,7987,646,649,12439,643,1016,8012,18499],"class_list":["post-269619","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eelarve-puudujaak","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ekre","tag-estonia","tag-estonian","tag-evelin-poolamets","tag-hanno-pevkur","tag-isamaa","tag-kaitsekulud","tag-keskerakond","tag-koalitsioon","tag-kristen-michal","tag-mart-vorklaev","tag-opositsioon","tag-reformierakond","tag-riigieelarve","tag-riigikontroll","tag-riigirahandus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117223096694086141","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269619","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269619"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269619\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269620"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269619"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269619"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269619"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}