Eesti on esimene ja seni ainuke l\u00e4binisti e-riik, mis on seet\u00f5ttu ka eriliselt tundlik digitaalses maailmas toimuvatele muutustele ning peab sellega seonduvaid riske v\u00f5tma eriti t\u00f5siselt, kirjutab J\u00fcri Vlassov.<\/p>\n
K\u00fcsimusele “Kelle poiss sa oled?” on pidanud \u00fchel v\u00f5i teisel moel on pidanud vastama paljud minuvanused oma lapsep\u00f5lves. K\u00fcsija ette oli sattunud p\u00f5ngerjas, kes ilmselgelt iseenda eest veel vastutada ei saa ning n-\u00f6 allkirja\u00f5iguslik ei ole. K\u00fcsimuse abil tuvastas k\u00fcsija, kelle s\u00f5numit laps edastas v\u00f5i kelle \u00fclesannet t\u00e4itis. Kui selgus, et alaealine v\u00e4ljendas mingit omaenda m\u00f5tet v\u00f5i eesm\u00e4rki, siis vajas see juba t\u00e4iendavat selgitamist ning t\u00e4iskasvanupoolset verifitseerimist.<\/p>\n
Kui f\u00fc\u00fcsilises maailmas on tegutseja sinu ees, siis digitaalses maailmas see nii ei ole. Seet\u00f5ttu tuleb astuda samm tagasi ning esmalt k\u00fcsida “Viimse reliikvia” stiilis: “Oled sa tont v\u00f5i inimene?”.<\/p>\n
“Kratid on v\u00f5imelised kasutama arvuteid samamoodi nagu inimesed ning neile saab anda \u00fclesandeks peaaegu k\u00f5ike.”<\/p>\n
Cloudflare statistika kohaselt on juba praegu k\u00fcmnest veebikasutajast kuus robotid\/kratid\/TI-agendid. L\u00e4hemate aastate jooksul muutub see suhtarv veelgi enam robotite kasuks. Kratid on v\u00f5imelised kasutama arvuteid samamoodi nagu inimesed ning neile saab anda \u00fclesandeks peaaegu k\u00f5ike alates info kogumisest ja anal\u00fc\u00fcsimisest kuni \u00e4ri juhtimise ja maksude deklareerimiseni.<\/p>\n
Selleks, et meil oleks v\u00f5imalik k\u00fcsida kelle oma sa oled, peab meil k\u00f5igepealt olema v\u00f5imalik aru saada, kes v\u00f5i mis sa oled. Vaja on teha vahet, kas digitaalne internetis tegutseja on f\u00fc\u00fcsiline inimene v\u00f5i robot. Kui tuvastamine ja vahetegemine on v\u00f5imalik, siis saab astuda j\u00e4rgmise sammu ja tuvastada kelle oma see tegutseja on.<\/p>\n
K\u00fcsimused, kes v\u00f5i mis sa oled ja kelle oma sa oled, on need, millele peaks vastama Eesti.ai egiidi all v\u00e4lja pakutud krati registreerimise\/digiklooni initsiatiiv.<\/p>\n
Tegemist ei ole krattide inimeseks tunnistamise projektiga, inim\u00f5iguste ja -vabaduste laiendamine robotitele oleks kogu inimkonna (\u00dcRO?) tasandi k\u00fcsimus, mitte \u00fche kuitahes suurep\u00e4rase rahvusriigi otsus.<\/p>\n
Sotsiaalmeediast on olnud n\u00e4ha, et juba praegu on m\u00f5ned kasutajad andnud TI-agentidele kasutada enda isikliku digitaalse identiteedi. See pole hea mitmel p\u00f5hjusel, alates isikliku allkirja\u00f5iguse enda valdusest \u00e4ra andmise juriidilisest k\u00fcsitavusest kuni selleni, et masin v\u00f5ib sinu sertifikaate ja PIN-koode kasutades teha kasu asemel ka kahju. N\u00e4iteks abielluda v\u00f5i lahutada, m\u00fc\u00fca su auto ning kanda kogu su raha pangast oma aru j\u00e4rgi laiali. Seda k\u00f5ike masina kiiruse ja efektiivsusega.<\/p>\n
Krati tuvastamine ning selle tegutsemisvabaduse kontrollimine ja piiramine aitab selliseid riske maandada.<\/p>\n
Roboti registreerimine on nagu lemmikloomale nimelise kaelarihma v\u00f5i kiibi panemine. Kui koer hammustab m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijat, on kahjude eest vastutav koera omanik. Omanik tuvastatakse kaelarihmal v\u00f5i kiibil oleva informatsiooni abil.<\/p>\n
Krati tuvastamise ning f\u00fc\u00fcsilisest inimesest eraldamise v\u00f5imalus teeb kratid Eesti e-riigi jaoks “n\u00e4htavaks” ning v\u00f5imaldab seel\u00e4bi luua t\u00e4iendava turvalisuse tagamise kihi juhuks, kui krati “ajuks” olev tehisintellekt, n\u00e4iteks suur keelemudel, v\u00f5ib kasutaja soovitu asemel teha midagi hoopis muud.<\/p>\n
Eesti on esimene ja seni ainuke l\u00e4binisti e-riik, mis on seet\u00f5ttu ka eriliselt tundlik digitaalses maailmas toimuvatele muutustele ning peab sellega seonduvaid riske v\u00f5tma eriti t\u00f5siselt. Digiriigi v\u00e4ljapaistvate v\u00f5imalustega kaasneb ka kohustus olla digiarengute eesliinil, aidata neid m\u00f5ista ning maandada sellega kaasnevaid riske kodanikele, riigile, \u00fchiskonnale ja inimkonnale.<\/p>\n
Mina soovin sellist tulevikku, et pangad pakuvad mu registreeritud robotitele sobivat pangateenuste paketti, mis arvestab nii robotite v\u00f5imaluste kui ka piirangutega. Samuti saan osta kindlustuselt kaitset juhuks, kui robot midagi valesti v\u00f5i kahju teeb, sarnaselt praeguse vastutuskindlustusega, millega h\u00fcvitatakse lemmikloomade tehtav kahju.<\/p>\n
Nii nagu s\u00f5idukiga v\u00f5id sa s\u00f5ita avalikel teedel ainult siis, kui auto on registreeritud, saaks Eesti e-riigi x-teel samuti liigelda vaid registreeritud robot. Omaenda maa peal v\u00f5id m\u00f5istagi s\u00f5ita millega tahes ja kuidas tahes. Ka metsas elavatesse metsloomadesse suhtume ju erinevalt kui kodustatud koduloomadesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on esimene ja seni ainuke l\u00e4binisti e-riik, mis on seet\u00f5ttu ka eriliselt tundlik digitaalses maailmas toimuvatele muutustele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269624,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[375,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,73958,104247,28,29,19,25,3574,814,373,372,59788,23,24,22,20,30],"class_list":["post-269623","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juri-vlassov","tag-kratid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sisekaitseakadeemia","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-tehnoloogia","tag-ti-agendid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117223104455315108","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269623","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269623"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269623\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269624"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}