Ruth Levitas kirjeldab raamatus “Utopia as method” (“Utoopia kui meetod”) kujutlusv\u00f5imet kui \u00fcht v\u00f5imsamat viisi \u00fchiskonna alternatiivseks m\u00f5testamiseks ja korraldamiseks. Raamatu keskne idee on selles, et utoopiat ei tuleks m\u00f5testada ainult p\u00fc\u00fcdena parema v\u00f5i ideaalse \u00fchiskonna poole, vaid meetodina, mille kaudu \u00fcmbritsevat p\u00e4riselt \u00fcmber mudida. Sedasi antakse utoopilisusele teoreetilise k\u00f5rval ka praktiline v\u00e4\u00e4rtus. Ning t\u00f5esti, parema ja j\u00e4tkusuutlikuma maailma poole p\u00fcrgimisel on vaja m\u00f5lemat. Esmalt v\u00f5imet suuta kujutada ette midagi muud kui seda, mis hetkel meid \u00fcmbritsema kipub: kanda kinnitav fa\u0161ism, seksism, v\u00e4givald, tehnofeodalism, kliimakollaps, j\u00e4lgimis\u00fchiskond jms numpsid \u00fcleelusuurused fenomenid, millest v\u00e4eti inimene \u00fcksi eriti \u00fcle ei k\u00e4i. Samal ajal on kujutlusv\u00f5imet vaja osata kuidagi ka rakendada, sest pelgast unistamisest samuti ei piisa.<\/p>\n
Viimasel ajal on aina enam r\u00e4\u00e4gitud prevaleerivast kujutlusv\u00f5imekriisist. Mantra sellest, et lihtsam on ette kujutada pigem maailma kui kapitalismi l\u00f5ppu, ei n\u00e4ita raugemise m\u00e4rke, pigem vastupidi. Aga teeks siis \u00f5ige midagi kujutlusv\u00f5ime kultiveerimiseks? EKA galerii kahel korrusel \u00fcles pandud n\u00e4itus “T\u00fcdrukute saar” proovib halvavale halvale kuidagigi vastu astuda. Anda v\u00f5imalus sellisele maailmale \u2013 ja selle ettekujutamisele \u2013, mis on vaba k\u00f5ikidest nendest koledatest s\u00f5nadest, mis said sissejuhatuses \u00fcles rivistatud. Sest vaatamata kasvavale pessimismile, argp\u00fckslusele ja kujutlusv\u00f5imetusele, tuleb siiski edasi loota parema maailma v\u00f5imalikkusesse. Selle n\u00e4ituse kunstnikud n\u00e4evadki ennek\u00f5ike just hooles uue ja parema maailma poole p\u00fc\u00fcdlemise keskset vahendit.<\/p>\n
Kuigi hoolek\u00fcsimus puudutab meid k\u00f5iki, kipuvad hoolepraktikad olema pigem alav\u00e4\u00e4rtustatud \u2013 seda nii kunstiv\u00e4ljal kui \u00fchiskonnas \u00fcldisemalt. T\u00f5siasi, et viimastel aegadel on n\u00e4ha nn pehmete (ja heas m\u00f5ttes naiivsete) kontseptsioonide esilet\u00f5usu ka kunstiga seotud distsipliinides, ei t\u00e4henda, et neid endiselt ei kaldutaks alahindama. Kuna \u00fchiskonniti kiputakse seostama hoolt, empaatiat ja k\u00fclalislahkust pigem feminiinsusega, tunduvad m\u00f5nele need t\u00f5en\u00e4oliselt eos kahtlased ja mitte kuigi t\u00f5sised teemad. Seda enam v\u00e4\u00e4rtustan kunstnikke, kes julgevad tegeleda oma t\u00f6\u00f6s ka hapruse ja hoolega. See on v\u00e4ga-v\u00e4ga vajalik!<\/p>\n
R\u00e4nnak pisikeste vormide maal<\/p>\n
“T\u00fcdrukute saar” on suhteliselt minimalistlik n\u00e4itus, alguses m\u00f5jub galerii isegi \u00fcsna mittemidagi\u00fctlevalt, t\u00fchjana: paar suuremat pastelset kangast ripub \u00f5hus, nende peale on tikitud v\u00e4rvilised figuurid, inimesed, hobused, linnud, pisarad, majad. Taustal m\u00e4ngib helge meloodia, saali keskel on laud, selle peal tikitud s\u00f5numitega laudlina. Aegamisi hakkan siiski m\u00e4rkama enda \u00fcmber tohutus koguses miniatuure: k\u00f5ikv\u00f5imalikke voolitud naisekogusid, vormikamaid, pisemaid, mitmikkehalisi ja igasugustes v\u00e4rvides: punakad, sinised, hallikad, lillakad, oran\u017eid. Saal pole \u00fcldsegi t\u00fchi, ma lihtsalt ei osanud esimese hooga k\u00f5ike n\u00e4ha.<\/p>\n
Pean n\u00fc\u00fcd saalis saalides pidevalt oma pilku maas hoidma, end kujudega peaaegu sama pisikeseks pakkima, k\u00fckakile laskuma, et neid vormikesi paremini n\u00e4ha, nende jooni ja teravusi selgemini registreerida. Pean tegelikult kogu oma n\u00e4gemise mingit laadi teistsugusele pikkusele-laiusele-s\u00fcgavusele kalibreerima, et \u00fcldse osata neid kujukesi silmata. See on nagu omaette maailm, n\u00e4itus n\u00e4ituse sees. Ja mina otsekui Gulliver, kes muutub liliputtide maal \u00e4kitsi hiiglaseks selles vastavastatud uues naisjumalannade tsivilisatsioonis. Mulle meeldib, mida need pisikesed kujud minu kehaga teevad \u2013 muudavad selle korraga nii suureks kui ka v\u00e4ikeseks \u2013, kui ettevaatlikuks ma muutun, et m\u00f5nele neist kogemata mitte peale astuda! Mulle meeldib, kuidas pean kohendama end vastavalt nende kujude m\u00f5\u00f5tmetele, laskma end inimeseks-olemise-\u00f5hust justkui t\u00fchjaks. Muidu ei p\u00e4\u00e4se neile ju ligi, ei p\u00e4\u00e4se neid nende suuruses kogema ega avastama.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4n m\u00f5tlema selle lihtsa, kuid muljetavaldava v\u00f5tte peale. Kuiv\u00f5rd pehmelt ja mitteagressiivselt suunatakse mind m\u00f5tlema oma jalaj\u00e4ljele, sellele, kui palju j\u00e4\u00e4b inimese pilgule n\u00e4htamatuks ning kui lihtne on olla v\u00e4ljaspool galeriid lihtsalt \u00fcks inimene teiste seas, kes ei suumigi sisse endast v\u00e4iksematele v\u00f5i lihtsalt erinevatele olenditele, olgu need siis taimed, kivid, putukad, seened, mineraalid, loomad! Kui lihtne on end oma inimeseks-olemise-suuruses t\u00e4htsust t\u00e4is puhuda ja “\u00e4ra t\u00f5usta”. K\u00f5rguma k\u00f5ige kohale, mis pole inimene. Ja pidada end edasi looduse krooniks!<\/p>\n
Liigun oma hiiglasesammudega siiski edasi, endiselt maheda muusika saatel, ja istun toolile. M\u00e4rkan n\u00fc\u00fcd, et lisaks tikitud kujunditele on laudlina peale kirjutatud k\u00f5ikv\u00f5imalikke s\u00f5numeid. \u00dcks neist \u00fctleb: “Ma tahan olla linnu ja lehma s\u00f5ber.” Mina ka. \u00c4kitselt m\u00e4rkan paberist linde, kes lendavad v\u00e4rviliste niitide k\u00fcljes \u00f5hus nendesamade kujukeste kohal, mille kohale ma enne kummardasin. J\u00e4lle pean pilgu \u00fcmber kalibreerima. Aegamisi hakkab toolil istudes minuga midagi juhtuma. Mingi helgus l\u00f6\u00f6b sisse. Vaatan laual olevaid keraamilisi kerajaid anumaid, need on vist tee joomiseks m\u00f5eldud, korraldatakse ju n\u00e4ituse raames tikkimis- ja tee\u00f5htuid. Loen roosa pliiatsiga valgesse vihikusse kirjutatud “T\u00fcdrukute saare” n\u00e4ituse teksti, mis tutvustab mulle k\u00f5iki seal olevaid t\u00f6id. Meeleolu muutub veel paar grammi helgemaks ja r\u00f5\u00f5msamaks \u2013 imestan, et sellisel minimalistlikul n\u00e4itusel on selline m\u00f5ju. Aga on. Ma mitte ainult ei suuda uskuda paremasse maailma, ma p\u00e4riselt korraks olengi selles.<\/p>\n
Saar kui jagatud geograafia<\/p>\n
Oma saare \u2013 oma koha, oma toa \u2013 olemasolu ja vajadus saab selgeks n\u00e4ituse teisel korrusel, s\u00f5jast r\u00e4\u00e4kivat videot vaadates. “Naiste s\u00f5da” r\u00e4\u00e4gib Ukrainast p\u00f5genenud naistest, kes videos animeeritud tegevuse taustal r\u00e4\u00e4givad sellest, mis juhtub s\u00f5jas eesk\u00e4tt naistega. Kui n\u00e4htamatud nad on. Mehed jah j\u00e4\u00e4vad rindele, aga mis saab nende naistest? V\u00f5i \u00fcldse naistest? Kel enne oli kodu, t\u00f6\u00f6, oli soe koht tikkimiseks ja tee joomiseks, katus pea kohal, plaanid tulevikuks. Mis saab nendest naistest, kui nad on sunnitud p\u00f5genema kas Leetu, Poola, Eestisse, Saksamaale, Taani, Inglismaale, Portugali v\u00f5i Kanadasse? Siin \u00fcleval olen alumise korruse helgusest eemal ning video teistkordsel vaatamisel tiitrite l\u00f5ppu j\u00f5udes saab \u00e4kitsi teravalt selgeks, miks kunstnikud on valinud n\u00e4ituse keskseks kujundiks just saare.<\/p>\n
S\u00f5ja t\u00f5ttu on videos kujutatud naised sunnitud pagendusse mitmek\u00fcmnesse riiki, igasse ilmakaarde: kerge pagasiga inimkehad m\u00f6\u00f6da maailmakaarti laiali paisatud justkui aerosool. Nagu neil polekski kaalu. Nagu nad oleks \u00fched kerged kujukesed, mida saab h\u00f5lpsasti \u00fchest kohast teise t\u00f5sta. Sellise v\u00e4givalla tuules tahakski neid naisi ette kujutada hoopis mingisse kindlasse kohta, sellisesse, kus nad saaks \u00fcksteist toetada, aidata, koos tikkida, kuulata, k\u00f6\u00f6gis teed keeta, seda juua, vihata koos vaenlasi, unistada s\u00f5ja l\u00f5pust ja \u00f5iglasemast maailmast, agressori kaotusest, koju naasmisestki \u2026 Kujutlus t\u00fcdrukute saarest muundub \u00e4kitselt soojaks \u00f5dusaks kontsentreeritud ruumiks, eraldatuks k\u00f5igest \u00f5udusest v\u00e4ljaspool seda. Saaks seda saart ometi laiendada kogu maailmale! Muundada see k\u00f5iki p\u00f5imivaks \u00fchiseks ruumiks, mis v\u00f5imaldaks koosloomist ja koosolemist, \u00fchise aja ja geograafia jagamist. Sellist, kus enneolematu v\u00e4givalla t\u00f5ttu maailma eri paikadesse laiali puistatud naised saaksid kohtuda. Kus k\u00f5ik v\u00e4givalla all kannatavad v\u00f5i kannatanud inimesed saaksid kohtuda ning koos teed juua ja tikkida. Kujutleda \u00fcheskoos paremat maailma. V\u00f5i istuda niisama, vaikuses.<\/p>\n
Jah, ma saan aru, miks need n\u00e4itust loonud t\u00fcdrukud tahavad sellist saart. Ma tahan ka.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ruth Levitas kirjeldab raamatus “Utopia as method” (“Utoopia kui meetod”) kujutlusv\u00f5imet kui \u00fcht v\u00f5imsamat viisi \u00fchiskonna alternatiivseks m\u00f5testamiseks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269696,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,5029,173,34,36,140,100684],"class_list":["post-269695","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eka-galerii","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-tudrukute-saar"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117223694292554019","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269695"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269695\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269696"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}