Tallinna Vanalinna t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi 10. klassi \u00f5pilasel K\u00e4tlin Jaanusel j\u00e4i omal ajal koolitee katki ja paus kestis 30 aastat. P\u00e4rast p\u00f5hikooli l\u00f5ppu l\u00e4ks ta kutsekooli, aga \u00f5ige pea sukeldus hoopis t\u00f6\u00f6ellu. Perekond sellesse toona h\u00e4sti ei suhtunud, aga teisalt ei osanud ka noort inimest piisavalt toetada. N\u00fc\u00fcd on K\u00e4tlin kahe poja ema ning \u00fcks neist alustas sel s\u00fcgisel \u00f5pinguid Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n
“Kui ma pojale enda teekonnast r\u00e4\u00e4kisin, et mul j\u00e4i omal ajal kool pooleli ja ma kavatsen n\u00fc\u00fcd uuesti kooli minna ning g\u00fcmnaasiumi \u00e4ra l\u00f5petada, siis oli ta v\u00e4ga \u00f5nnelik ja toetav. \u00dctles, et ema, ma aitan sind igas asjas, aga \u00e4ra matemaatikaga k\u00fcll minu poole p\u00f6\u00f6rdu. Mul on v\u00e4ga suur toetus nii oma pere ringis kui ka v\u00e4ljaspool kodu,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Kooli dokumente viies oli K\u00e4tlin parajalt n\u00e4rvis. “Kui ma siia kooli esimest korda dokumente tooma tulin, sain aru, kui soojalt mind vastu v\u00f5eti ega m\u00f5istetud \u00fcldse hukka,” lausus ta.<\/p>\n
Elus on ta pooliku hariduse p\u00e4rast tundnud omajagu valeh\u00e4bi ning pole sellest k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega eriti r\u00e4\u00e4kinud. “Ega kellelegi pole ju otsa ette kirjutatud, et tal ainult p\u00f5hiharidus on,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Raili Veiman on sama kooli abiturient. Temalgi j\u00e4i \u00f5pingutesse paus sisse, k\u00fcll k\u00f5igest pool aastat. Peale 9. klassi l\u00e4ks Raili edasi oma kodukoha l\u00e4hedal asuvasse g\u00fcmnaasiumisse. Aga g\u00fcmnaasiumis j\u00e4i tal 10. klassi poole peal kool pooleli. J\u00e4rgmisel s\u00fcgisel asus ta aga \u00f5ppima Vanalinna t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumisse.<\/p>\n
“Mul l\u00e4ksid suhted l\u00e4ksid kehvaks. Nii koolisiseselt kui ka perekonnas oli raske seis. Lihtsalt oligi selline h\u00e4sti segane ja raske hetk. K\u00f5ik k\u00e4is nii-\u00f6elda \u00fcle pea,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Koolist viilimine algas sellega, et m\u00f5nel hommikul ei olnud Railil motivatsiooni ega tahet kooli minna ning ta ei l\u00e4inudki, kuniks \u00fcks p\u00e4ev ei l\u00e4inud enam \u00fcldse. Kuna Railile iseenesest on alati \u00f5ppida meeldinud, tundis ta s\u00fc\u00fcd, et on end alt vedanud. Isegi s\u00f5brannadele ei julgenud \u00f6elda, et kool pooleli j\u00e4i.<\/p>\n
Enne t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumisse astumist ei tundnud Raili neid noori, kel oleks kool pooleli j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
“Siin on aga terve kool selliseid inimesi t\u00e4is ja k\u00f5ikidel on oma lugu. Sageli on mindud p\u00e4rast p\u00f5hikooli otse t\u00f6\u00f6le ja m\u00f5eldakse, et ah, ma hiljem \u00f5pin edasi, aga seda ei juhtu. V\u00f5i siis minnakse edasi kutseharidusse, aga sealne eriala ei meeldi,” kirjeldas ta koolikaaslastelt kuuldud lugusid.<\/p>\n
Kiili g\u00fcmnaasiumi ps\u00fchholoog Kristi Feldman n\u00e4eb, et iga aastaga on j\u00e4rjest enam neid lapsi ja noori, kel tekib koolit\u00f5rge. K\u00f5ige rohkem tekib seda tema s\u00f5nul kolmandas kooliastmes, aga tavaliselt on m\u00e4rgid juba varem n\u00e4ha.<\/p>\n
“Ma arvan, et \u00fcks p\u00f5hjus selles on meie edumeelsel \u00fchiskonnal. \u00dchiskond toodab seda, et kogu aeg peab olema erakordne, k\u00f5ike tuleb teha k\u00f5ige paremini. Sa ei saa k\u00e4ia trennis nii, et sa lihtsalt niisama k\u00e4id trennis, vaid sa pead k\u00e4ima v\u00f5istlustel ja v\u00f5itma. Koolis peab saama h\u00e4id hindeid ja olema mingil alal andekas ning silmapaistev. Lapsed ju kasvavad selles keskkonnas ja v\u00f5tavad need ootused oma ning hakkavad iseendalt ka h\u00e4sti palju ootama. Lapsed on iseenda osas h\u00e4sti kriitilised,” r\u00e4\u00e4kis Feldman.<\/p>\n
Koolil on aga palju v\u00f5imalik teha selleks, et luua lapsele sobiv keskkond. Koolips\u00fchholoog r\u00e4\u00e4kis, et kui laps on maha j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i on tal tekkinud \u00e4revus ja meeleoluh\u00e4ired, siis saab kasv\u00f5i ajutiselt toetada tema \u00f5ppimist individuaalse \u00f5ppekava alusel.<\/p>\n
“K\u00f5ige keerulisemad olukorrad on need, kus ei teki koolit\u00f5rge, vaid tekib \u00f5ppimist\u00f5rge. Ehk siis laps on kodus, aga sealgi ei teeta \u00fchtegi miinimum asjas \u00e4ra, sest jaksu lihtsalt ei ole. Lapsed on ka enese suhtes h\u00e4sti s\u00fc\u00fcdistavad. Nad sageli \u00fctlevad, et ah, ma ise olengi laisk, aga tegelikult on ta ise segaduses ega tea, mis teda aitaks. Kui \u00fcks t\u00e4iskasvanud inimene p\u00f5leb l\u00e4bi, saab ta olla p\u00e4ris mitu kuud haiguslehel ja mitte midagi erilist siin maailmas ei juhtu, aga noorel l\u00e4heb kogu aeg rong eest ning ta j\u00e4\u00e4b maha,” s\u00f5nas Feldman.<\/p>\n
Kui noor ei ole 10. septembriks \u00fchegi kooli nimekirjas v\u00f5i ei t\u00e4ida \u00f5ppimiskohustust, hakkab temaga edasi tegelema kohalik omavalitsus.<\/p>\n
Haridusministeeriumi \u00fcldhariduspoliitika osakonna juhataja \u00dclle Matsin kirjeldas, et kohaliku omavalitsuse spetsialistid peavad saama selle perega kontakti, et nende laste, kes \u00f5ppimiskohustust ei t\u00e4ida, asukoht ja olukord v\u00e4lja selgitada.<\/p>\n
“Alles siis, kui nad on \u00fcle leitud, saab hakata nende olukorda lahendama. \u00d5ppimiskohustust saabki panna t\u00e4itma l\u00e4bi lapse n\u00f5ustamise ja selgitades v\u00e4lja, miks koolit\u00f5rge on tekkinud. Tavaliselt need lapsed, kel on oht j\u00e4\u00e4da haridusest k\u00f5rvale, vajavad tegelemist juba varem. Varajane m\u00e4rkamine ja sellele reageerimine ongi see, mida saab kohalikul tasandil k\u00f5ige paremini teha,” r\u00e4\u00e4kis Matsin.<\/p>\n
Uus \u00f5ppeaasta on kestnud n\u00e4dala. K\u00e4tlin Jaanus on aga \u00f5piindu t\u00e4is, mis sest, et koolitunnid on pikad ning koolip\u00e4ev l\u00f5ppeb \u00f5htul poole \u00fcheksa ajal.<\/p>\n
“K\u00f5ik tunnid on minu jaoks nii p\u00f5nevad. Ma alguses m\u00f5tlesin k\u00fcll, et kuidas ma jaksan 75 minutit istuda, aga aeg l\u00e4ks nii kiiresti. Ma tulin koolist \u00e4ra olles r\u00f5\u00f5mus ja eufoorias, et oo, \u00f5ppimine on nii tore. Eks ma pean ise ka palju vaeva n\u00e4gema. Ma saan ju aru, et kui sul on 30 aastat koolist ja \u00f5ppimisest m\u00f6\u00f6das, siis see ei saa olema lihtne. Aga ma olen v\u00e4ga motiveeritud,” \u00fctles ta<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Vanalinna t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumi 10. klassi \u00f5pilasel K\u00e4tlin Jaanusel j\u00e4i omal ajal koolitee katki ja paus kestis 30…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":269938,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2507,21,33163,104353,28,29,19,6365,39330,25,104352,23,24,22,19623,20,30],"class_list":["post-269937","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-kiili-gumnaasium","tag-kristi-feldman","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opikohustus","tag-opingud","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-vanalinna-taiskasvanute-gumnaasium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulle-matsin","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117225589501199202","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=269937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/269937\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/269938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=269937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=269937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=269937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}