Naistevastase v\u00e4givalla ja perev\u00e4givalla statistika Eestis on \u00fcks Euroopa hullemaid. Kogu Euroopas on need probleemid v\u00e4ga levinud, mist\u00f5ttu leiti Br\u00fcsselis, et vaja on teha direktiiv, mis kohustaks riike teemaga tegelema.<\/p>\n
“Direktiiv tehti sellep\u00e4rast, et oli n\u00e4ha, et riigid ikkagi ei panusta piisavalt selle probleemi lahendamisse. Teenuseid k\u00fcll on, aga pole piisavalt, ennetust ei tehta piisavalt, ka m\u00f5ned v\u00e4givallavormid ei ole n\u00e4iteks veel karistatavad. Direktiiv tuleb sellisena \u00fcle v\u00f5tta ja selle t\u00e4itmist ka v\u00e4ga rangelt kontrollitakse,” r\u00e4\u00e4kis sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on Eesti selleks valmistunud pikemat aega ja palju olulist on tehtud, kuid m\u00f5ned asjad on veel meie seadustes sisse viimata. N\u00e4iteks toob Luht selle, mis puudutab laste kaitsmist kui nende l\u00e4hedased on v\u00e4givaldsed.<\/p>\n
“Perev\u00e4givalla puhul tuleb t\u00f5esti eeldada, et alaealised vajavad igal juhul kaitset, ka siis, kui r\u00fcnne ei toimunud otseselt nende vastu. See saab kirja kriminaalmenetlusseadustikku. Siis see, et t\u00f5esti k\u00f5ikide ohvrite puhul hinnatakse nende abivajadust, ehk siis spetsialistid t\u00f5esti peavad v\u00e4ga hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida see konkreetne inimene vajab – millist kaitset ja millist tuge,” selgitas Luht.<\/p>\n
Seadustesse saab olulisena kirja ka v\u00f5rgustiku t\u00f6\u00f6, mis t\u00e4hendab tihedat koost\u00f6\u00f6d ohvriabi, \u00f5iguskaitseorganite ja omavalitsuste vahel. Luhti s\u00f5nul on seda seni tehtud k\u00f5rge riskiga perev\u00e4givalla juhtumite puhul, kuid edaspidi peab nii tegema k\u00f5igi juhtumite puhul. Samuti saab parema \u00f5igusliku aluse see, kui s\u00fcsteem on inimest alt vedanud ning seda on vaja anal\u00fc\u00fcsida ja eri ametkondadel andmeid vahetada.<\/p>\n
Mure pere- ja vaimse v\u00e4givalla p\u00e4rast<\/p>\n
Direktiivi j\u00e4rgi on vaja teha riiklikud tegevuskavad naistevastase v\u00e4givalla ja perev\u00e4givalla ennetamiseks ja t\u00f5kestamiseks. Samuti on teatud kuriteod, mis peavad kindlasti olema kriminaliseeritud. Selles k\u00fcsimuses on nii sotsiaalministeeriumil kui ka kodaniku\u00fchendustel mure, et Eestis ei ole karistusseadustikus perev\u00e4givalda kriminaliseeritud. Termin perev\u00e4givald on Luhti s\u00f5nul kasutusel ainult ohvriabi seaduses.<\/p>\n
“Et v\u00e4hemalt karistusseadustikus oleks selline kuriteo koosseis, et k\u00f5ik saaksid \u00f5igesti aru, mis asi see perev\u00e4givald siis on. Samuti vaimse v\u00e4givalla kriminaliseerimine, ka selline kuritegu peaks olema karistatav, mitte ainult f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald. Me oleme natukene mures, et kas me j\u00e4tame praegu kasutamata v\u00f5imaluse, et kui see direktiivi \u00fclev\u00f5tmine on selline suur protsess ja suur muudatus, et siis miks me ei l\u00e4he selleni, et me v\u00e4ga selgelt ka karistus\u00f5iguses \u00fctleme, mis asi on perev\u00e4givald,” k\u00f5neles Luht.<\/p>\n
“Eestiski on teada juhtum, kus naine tapeti p\u00e4ev enne kodust lahkumist, mis n\u00e4itab, et lahkuminek on v\u00e4givaldses suhtes v\u00e4ga ohtlik.”<\/p>\n
Ta t\u00f5i n\u00e4iteks m\u00f5ned problemaatilised riigikohtu lahendid, kus sisuliselt \u00f6eldakse, et l\u00e4hisuhe l\u00f5peb lahkumineku v\u00f5i abielulahutusega, kuid tegelik elu on teistsugune.\u00a0<\/p>\n
“Eriti kui inimestel on lapsed, siis nad j\u00e4\u00e4vad tegelikult surmani seotuks ja lapse kaudu on v\u00f5imalik teist poolt manipuleerida, kiusata l\u00f5putult. Ja nad seda kahjuks ka teevad,” r\u00e4\u00e4kis Luht ja r\u00f5hutas, et v\u00e4givalla toimepanijad on sellises olukorras kahjuks v\u00e4ga leidlikud, nii et see \u00fcllatab neidki, kes on aastaid ohvrite aitamisega tegelenud.<\/p>\n
Eestiski on teada juhtum, kus naine tapeti p\u00e4ev enne kodust lahkumist, mis n\u00e4itab, et lahkuminek on v\u00e4givaldses suhtes v\u00e4ga ohtlik.<\/p>\n
Seaduseeln\u00f5u saab vajalikud t\u00e4iendused<\/p>\n
Kui ERR p\u00f6\u00f6rdus justiitsministeeriumi poole k\u00fcsimusega, miks eeln\u00f5us neid v\u00e4givallaliike ei k\u00e4sitleta, l\u00e4ksid m\u00f6\u00f6da m\u00f5ned n\u00e4dalap\u00e4evad, kui ministeerium teatas, et eeln\u00f5u on kavas nendes aspektides siiski muuta. Seda kinnitas intervjuus ka minister Liisa Pakosta.\u00a0<\/p>\n
“See kindlasti ei vasta t\u00f5ele, et perev\u00e4givalda karistusseadustik ei kajasta. Vastupidi, meil on probleem sellega, et politsei ei algata menetlusi. Kui on ikkagi v\u00e4givald, siis karistusseadustiku j\u00e4rgi tuleb alustada menetlust ja siis saab v\u00e4givallatseja k\u00f5rvaldada kohe kuni kaheks kuuks. Eeln\u00f5u laiendab ka l\u00e4hisuhte m\u00e4\u00e4ratlust niimoodi, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaks loetakse ka sellist olukorda, kus v\u00e4givald on endiste partnerite vahel v\u00f5i j\u00e4tkub p\u00e4rast kooselu l\u00f5ppemist.”<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul saab karistusseadustiku paragrahv 121 uue pealkirja, nii et see ei k\u00e4sitleks enam \u00fcksnes kehalist v\u00e4\u00e4rkohtlemist, vaid igasugust tervise kahjustamist. Paragrahvi sisu j\u00e4\u00e4b \u00fcldjoontes samaks, kuid tekib v\u00f5imalus samadel alustel karistada ka vaimse v\u00e4givalla eest.<\/p>\n
Veel on kavas karistusseadustikus muuta \u00e4hvardamise eest karistamine laiemaks, nii et tagaj\u00e4rjed oleksid juba siis, kui kannatanu tunneb t\u00f5sist ja p\u00f5hjendatud hirmu. Kehalise v\u00e4\u00e4rkohtlemise karistused muutuvad karmimaks. Karistatavaks muutuvad digikeskkonnas toimuvad v\u00e4givalla ja ahistamise vormid, n\u00e4iteks inimese n\u00f5usolekuta temast seksuaalse sisuga materjali avaldamine ja ka selle materjali avaldamisega \u00e4hvardamine.<\/p>\n
Ametnikud s\u00fc\u00fcdistavad endiselt ohvreid<\/p>\n
\u00dcks mure, mida seadused ei reguleeri, on inimeste suhtumine, r\u00e4\u00e4kis Kristiina Luht. Tema s\u00f5nul kuuleb ohvreid abistavate organisatsioonide tagasisidest, et endiselt kohtab spetsialistide seas hoiakuid, nagu ohver oleks oma olukorras ise s\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n
“Ma usun k\u00fcll seaduste pedagoogilisse m\u00f5jusse, aga kui spetsialist arvab, et ohver on ise s\u00fc\u00fcdi, siis selle osas see seadus ju ei aita. Inimesed saavad kahjustada nii j\u00f5ustruktuurides kui ka sotsiaalvaldkonnas. Inimene saab uuesti haiget, sest ei m\u00f5isteta, kui keeruline n\u00e4iteks on ohvril sellest perekonnast lahkuda, kui raske on eluga edasi minna, kui sa oled pikalt v\u00e4givalda kogenud. Need hoiakud on need, mille muutmine on tegelikult k\u00f5ige raskem,” kirjeldas Luht vabatahtlikelt kuuldud lugusid.\u00a0<\/p>\n
M\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral saavad need k\u00fcsimused ka Euroopa direktiiviga seoses lahendatud, sest seadusesse saab kirja see, et ohvreid ei tohi taasohvristada, kui nad j\u00f5uavad s\u00fcsteemi. Samuti peavad k\u00f5ik spetsialistid, sealhulgas kohtunikud ja politsei ohvriabit\u00f6\u00f6tajad olema koolitatud, et m\u00f5ista perev\u00e4givalla olemust, ohvrite kannatusi ja teha h\u00e4id otsuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Naistevastase v\u00e4givalla ja perev\u00e4givalla statistika Eestis on \u00fcks Euroopa hullemaid. Kogu Euroopas on need probleemid v\u00e4ga levinud, mist\u00f5ttu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2739,104402,28,29,15196,19,22852,14398,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-270087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karistusseadustik","tag-kristiina-luht","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-naistevastane-vagivald","tag-news","tag-ohvriabi","tag-perevagivald","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117227937092917862","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}