Mineviku kujutamine kinolinal on keeruline, kui p\u00f5rkuvad elav m\u00e4lu ja filmitegijate kunstiline kontseptsioon. N\u00e4iteks Eesti esimese massik\u00fc\u00fcditamist k\u00e4sitleva m\u00e4ngufilm, J\u00fcri Sillarti re\u017eiss\u00f6\u00f6rideb\u00fc\u00fcdi “\u00c4ratus” (1989) vastu\u00adv\u00f5tt ei olnud \u00fcdini positiivne. Filmis on kujutatud \u00fchte 1949. aasta p\u00e4eva Eesti maakohas k\u00fc\u00fcditajate vaatenurgast. Sellele n\u00fc\u00fcdseks peaaegu unustatud filmile heideti ette, et filmitegijate kunstitaotlused varjutavad minevikku, poetiseerides liigselt v\u00e4givalda ja k\u00fc\u00fcditajaid ning pisendades k\u00fc\u00fcditamisega seotud kannatusi.<\/p>\n
Filmi vastuv\u00f5tust ajendatuna avaldas Peeter Torop ajakirjas Teater. Muusika. Kino artikli “Ajaloo aegruumis”1, kus toob esile v\u00e4ljakutsed, mis kaasnevad filmikeele valimisega, kui kujutatakse ajaloos\u00fcndmusi, mida paljud vaatajad on isiklikult kogenud. “Kuni eksisteerib tunnistajate p\u00f5lvkond, seni kuuluvad ajaloo l\u00e4bielajad ja selle j\u00e4\u00e4dvustajad kunstis \u00fchte ja samasse ajaloo aegruumi. Ajalooline film ei ole sellises aegruumis lihtsalt kunst, pigem on see osa elavast ajaloost, \u00fchiskonna v\u00f5i rahvuse m\u00e4lu peegeldus,” kirjutab Torop.<\/p>\n
Tema t\u00e4helepanek n\u00e4itlikustab, et filmide v\u00e4\u00e4rtust kunstiteostena ei m\u00e4\u00e4ra \u00fcksnes esteetilised ja vormilised valikud, vaid hinnangu kujunemisel on m\u00e4\u00e4rav ka kommunikatiivne m\u00e4lu2. Teisis\u00f5nu on ajaloolised filmid dialoogis sellise kollektiivse m\u00e4lu vormiga, mida m\u00f5jutab igap\u00e4evane suhtlus s\u00fcndmuste vahetute tunnistajate ja j\u00e4reltulevate p\u00f5lvkondade vahel.<\/p>\n
Kuid filmid m\u00f5jutavad kollektiivset m\u00e4lu veel kaua p\u00e4rast seda, kui tunnistajate p\u00f5lvkond on lahkunud. Peagi ei saa enam r\u00e4\u00e4kida Toropi kirjeldatud \u00fchisest ajaloo aegruumist, kuhu kuuluvad inimesed, kes m\u00e4letavad Teise maailmas\u00f5ja s\u00fcndmusi ja Stalini repressioone. K\u00e4tte j\u00f5uab aeg, mille Aleida Assmann on nimetanud antropoloog Jan Vansina j\u00e4rgi “h\u00f5ljuvaks l\u00fcngaks” (floating gap) \u2013periood kommunikatiivse ja kultuurim\u00e4lu vahel. Kui esimene kollektiivse m\u00e4lu vorm h\u00f5lmab 80 kuni 100 aastat ja seda toidab igap\u00e4evane suhtlus, siis kultuurim\u00e4lu kujuneb kollektiivse praktika, tekstide, piltide jm kaudu ega oma ajapiiranguid. Seet\u00f5ttu muutuvadki Teise maailmas\u00f5ja ja s\u00f5jaj\u00e4rgse perioodi m\u00e4letamisel j\u00e4rjest olulisemaks filmid ja teised kultuurim\u00e4lumeediumid.<\/p>\n
Film ei ole aga olnud peamine meedium, mille abil uurida, kuidas on kujunenud kultuurim\u00e4lu Balti riikides. Rohkelt on t\u00e4helepanu saanud kirjandus, sealhulgas elulood, aga ka kujutav kunst ja muuseumid. Balti filmidele kui esteetilistele m\u00e4lumeediumidele pole p\u00f6\u00f6ratud ka sama suurt t\u00e4helepanu kui teiste Ida-Euroopa riikide, n\u00e4iteks Poola, T\u0161ehhi, Ungari ja Rumeenia filmidele.<\/p>\n
Filmid ei ole pelgalt viis m\u00e4lestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku m\u00e4letatakse, nii individuaalselt kui\u00a0ka kollektiivselt. Individuaalsel tasandil pakub massi\u00admeedia, n\u00e4iteks filmid, vaatajatele skeeme ja narratiive, mis aitavad “kodeerida elukogemust”3\u00a0ehk m\u00f5testada ja raamistada seda, mis on minevikus juhtunud. Meedia oluline roll on \u00fchtlasi muuta individuaalsed m\u00e4lestused osaks kollektiivsest m\u00e4lust ning luua ja levitada \u00fchist arusaama minevikust.<\/p>\n
Seega on m\u00e4lukultuuri suhe erinevate m\u00e4lumeediumide, nagu filmidega, vastastikune, kuna need m\u00e4ngivad olulist rolli kollektiivsete minevikunarratiivide kujundamisel, ja vastupidi, peegeldavad ja konsolideerivad neid. Loomulikult on minevikunarratiividel v\u00f5ime \u00fcletada rahvusriigi piir ja film on \u00fcks meediume, mille kaudu j\u00f5uab Balti riikide minevik laia maailma.<\/p>\n
Siinkohal keskendun N\u00f5ukogude aja j\u00e4rgsete Balti (m\u00e4ngu)filmide ja m\u00e4lu vastastikustele seostele nii piirkonna kui\u00a0ka rahvusvahelises kontekstis, uurides filmide (v\u00f5imalikku) rolli m\u00e4lunarratiivide kujundamisel ja m\u00e4lukultuuri m\u00f5ju filmide kujutamisviisile. Vaatlen, milliseid vahendeid ja meetodeid on kasutatud rahvusvahelisele publikule suunatud filmides, et edendada Balti riikide ajaloost arusaamist. Kuigi Eesti, L\u00e4ti ja Leedu XX sajandi minevik on toonud meie filmikunsti \u00fcsna palju sarnast, on ka mitmeid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid erinevusi.<\/p>\n
Balti riikide m\u00e4lukultuurid: ohvrim\u00e4lu ja vastupanunarratiivid<\/p>\n
Postsovetlikud Balti filmid on XX sajandi mineviku kujutamisel suures osas peegeldanud Eesti, L\u00e4ti ja Leedu m\u00e4lukultuure: keskendutud on eelk\u00f5ige ohvri- ja vastupanunarratiividele. N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel seisid Balti riigid silmitsi v\u00f5imalusega t\u00f5lgendada oma XX sajandi ajalugu p\u00e4rast pool sajandit kestnud ideoloogilisi piiranguid. Suure isamaas\u00f5ja narratiiv, millega eitati Balti riikide annekteerimist, m\u00f5testati \u00fcmber s\u00f5dadevahelise okupatsioonina ning t\u00e4helepanu suunati N\u00f5ukogude re\u017eiimi ohvrite m\u00e4lestamisele.<\/p>\n
Kuigi Stalini-aegsed repressioonid olid N\u00f5ukogude ajal tabuteema, ei ununenud need Baltimaadel okupatsiooni k\u00f5ige v\u00e4givaldsema ilminguna. Seega oli arutelu repressioonide, eriti massik\u00fc\u00fcditamiste \u00fcle otsustava t\u00e4htsusega uue kollektiivse m\u00e4lu ja postsovetliku identiteedi kujunemisel. Et r\u00f5hutada N\u00f5ukogude re\u017eiimi ebaseaduslikkust ja Eesti riigi s\u00fcmboolset ning ka juriidilist j\u00e4rjepidevust, hakati kogu N\u00f5ukogude okupatsiooni t\u00f5lgendama “katkestuse” ja “vastupanu” raamistiku kaudu, millest oli 1990. aastateks saanud osa ametlikust ajaloot\u00f5lgendusest4. See uus rahvuslik narratiiv keskendus eestlaste kannatustele, luues selge jaotuse Eesti ohvrite ja N\u00f5ukogude-Vene kurjategijate vahel. \u00dchtlasi muutusid t\u00e4htsusetuks erinevused N\u00f5ukogude perioodide vahel, mist\u00f5ttu m\u00e4letati ametlikul tasandil kogu perioodi kui stalinismiajastut.<\/p>\n
Ohvrinarratiivi k\u00f5rval on Balti riikide m\u00e4lukultuurides oluline idee kollektiivsest vastupanust N\u00f5ukogude v\u00f5imule, nii relvastatud kujul kui\u00a0ka moraalses ja kultuurilises m\u00f5ttes. Kuigi metsavendlust ei vaikitud N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal t\u00e4ielikult maha, t\u00f5lgendati seda N\u00f5ukogude propagandaprisma kaudu. Leedu filmides “Keegi ei tahtnud surra” ja “Meeste suvi”5, Eesti “Tuulte pesas” (Olev Neuland, 1979) ja “Metskannikestes” (Kaljo Kiisk, 1980) ning kuulsas L\u00e4ti telemelodraamas “Pikk tee d\u00fc\u00fcnides”6\u00a0on kujutatud metsavendi bandiitide ja vaenlastena, kelle N\u00f5ukogude-meelsed j\u00f5ud peavad alistama. Asjaolu, et osa metsavendi tegi koost\u00f6\u00f6d natsiv\u00e4gedega, kasutati \u00e4ra, et esitleda kogu liikumist kuritegelikuna.<\/p>\n
Kui metsavendluse\u00adm\u00e4lu vabanes 1980. aastate l\u00f5pus N\u00f5ukogude ideoloogilistest piirangutest, hakati seda t\u00f5lgendama rahvuslikust vaatenurgast. Filmid metsavendadest on eriti populaarsed Leedus, kus liikumine pidas vastu kauem ja oli ka rohkearvulisem kui Eestis ja L\u00e4tis. Kuigi m\u00f5nedes Leedu m\u00e4ngufilmides on hiljem kujutatud partisane ka ambivalentsemalt, n\u00e4iteks \u0160ar\u016bnas Bartase “Videvikus”7, on dokumentaalfilmides n\u00e4htud neis enamasti m\u00e4rtreid, kes surid \u00fclla eesm\u00e4rgi ehk riigi vabaduse nimel, ning nende koost\u00f6\u00f6 natside ja N\u00f5ukogude re\u017eiimiga tuleb teemana esile harva.<\/p>\n
Sama mustrit n\u00e4eb ka Balti SS-leegioni vabatahtlike ja sundmobiliseeritute kogemust k\u00e4sitlevates dokumentaalfilmides ja see on \u00fcks Baltimaade filmi erip\u00e4rasid. Neis filmides kujutatakse veterane pigem olukorra ohvrite ja vabadusv\u00f5itlejatena, v\u00e4ltides teema kriitilist k\u00e4sitlust. Seel\u00e4bi eristutakse selgelt l\u00e4\u00e4ne m\u00e4ludiskursustest.<\/p>\n
Siirdeajastul m\u00e4ngisid rahvuslike m\u00e4lunarratiivide kujundamisel suuremat rolli kirjandus, eelk\u00f5ige autobiograafiad, ning ajakirjandus, ent valmis siiski nii m\u00f5nigi dokumentaal- ja m\u00e4ngufilm, kus k\u00e4sitletakse N\u00f5ukogude repressioone, mis oli varem olnud tabuteema. Oma rolli m\u00e4ngis ka asjaolu, et Eesti filmikunst sai tohutult kannatada N\u00f5ukogude s\u00fcsteemi kokkuvarisemise t\u00f5ttu. Kuna filmitootmine erastati, kadus stabiilne rahastus.<\/p>\n
Siiski oli glasnosti algusajal t\u00e4ispikkade m\u00e4ngufilmide rahastamine m\u00f5nev\u00f5rra lihtsam kui 1990. aastate l\u00f5pus ja 2000. aastate alguses, sest toetuda sai N\u00f5ukogude s\u00fcsteemist \u00fcle j\u00e4\u00e4nud vahenditele. M\u00f5ned varased n\u00e4ited Balti riikide m\u00e4ngufilmidest, kus on k\u00e4sitletud massik\u00fc\u00fcditamist, on eespool mainitud “\u00c4ratus” ja Leedu film “Hundihamba kaelakee”8. \u00dcks kunstiliselt silmapaistvamaid L\u00e4ti filme, kus on keskendutud stalinistliku \u00fchiskonna repressiivsusele argielu ja Tuhkatriinu muinasjutumotiivi kaudu, on Laila Pakalni\u0146a deb\u00fc\u00fctfilm “King”9.<\/p>\n
Stalinismi \u00fchel v\u00f5i teisel moel k\u00e4sitlevate Eesti ja Leedu filmide hulgast leiab veel sellised teosed nagu “Inimene, keda polnud” (Peeter Simm, 1989), “Pilet Taj Mahali juurde”10\u00a0ja tragikom\u00f6\u00f6dia “Kuu-Leedu”11. Kuigi need filmid m\u00e4ngisid 1980. aastate l\u00f5pus ja 1990ndatel olulist rolli ajaloo valgete laikude avalikustamisel filmikunsti kaudu, pole need ohvristaatuse kujutamisel nii selges\u00f5nalised kui XXI sajandi m\u00e4ngufilmid, kuna ei ole keskendutud \u00fcksikisiku kannatustele.<\/p>\n
Suurem N\u00f5ukogude repressioonide audiovisuaalse kujutamise laine tekkis Balti riikides alles XXI sajandi alguses. Siis linastusid mitmed dokumentaalfilmid, n\u00e4iteks Imbi Paju “T\u00f5rjutud m\u00e4lestused” (2005), Andres S\u00f6\u00f6di “Ajapikku unustatakse meie nimi” (2008) ning Dzintra Geka dokumentaalfilmid k\u00fc\u00fcditatutest ja nende j\u00e4reltulijatest. Loodi m\u00e4ngufilme, kus kujutatakse N\u00f5ukogude repressioone ja Teist maailmas\u00f5da mitmete s\u00fc\u017eeeliinide varal, n\u00e4iteks romantiliste suhete kaudu, nagu L\u00e4ti melodraamas “Ohtlik suvi”12, v\u00f5i lapse kogemusele toetuvalt, nagu filmis “Seltsimees laps” (Moonika Siimets, 2019).<\/p>\n
S\u00f5jafilmide kategoorias v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist “1944” (Elmo N\u00fcganen, 2015), mis p\u00e4lvis tohutu publikumenu. XXI sajandi teisel k\u00fcmnendil kerkib esile k\u00fc\u00fcditamisdraamade laine. Peale Martti Helde filmi “Risttuules” (2014) valmisid Audrius Juzenase “Ekskursant” ja Viesturs Kairi\u0161si “Melanie kroonikad”13\u00a0ning 2018. aastal j\u00f5udis ekraanile ka leedu ameeriklasest re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Marius A. Markevi\u010diuse “Tuhk lumel”14. 1980ndate l\u00f5pu ja 1990. aastate filmidega v\u00f5rreldes on XXI sajandi filmide s\u00fcndmuste kujutamise viis hoopis teine, olles m\u00f5jutatud muutustest m\u00e4lukultuuris. Filme “\u00c4ratus” ja “Risttuules” k\u00f5rvutades on n\u00e4ha, kuidas k\u00fc\u00fcditamism\u00e4lu ja selle kujutamisviis filmikunstis on m\u00f5jutatud omaaegsetest m\u00e4letamisraamidest.<\/p>\n
K\u00fc\u00fcditamism\u00e4lu muutumine. Pimet\u00e4hnid ja tunnustuse otsimine<\/p>\n
1980. aastate l\u00f5pus t\u00e4rkava rahvusliku m\u00e4lukultuuri kontekstis v\u00f5ib “\u00c4ratust” pidada teedrajavaks katseks kujutada massik\u00fc\u00fcditamist kinolinal \u2013 see murdis teema \u00fcmber pikka aega valitsenud kollektiivse vaikuse. Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi koosolekute protokollidest selgub, et see oli ka filmitegijate eesm\u00e4rk. 1988. aasta jaanuaris s\u00f5lmiti stsenarist Rein Saluriga leping massik\u00fc\u00fcditamist k\u00e4sitleva stsenaariumi kirjutamiseks, kuna teema on saanud “\u00fchiskonnas \u00e4\u00e4rmiselt aktuaalseks ja vastab nn ajaloo “valgete laikude” likvideerimisele kunstivahenditega” (“Kunstin\u00f5ukogu istungite protokollid”, 1988).<\/p>\n
\u00dchelt poolt aitas film kaasa Eesti m\u00e4lukultuuri natsionaliseerimisele katkestuse metafoori kaudu, illustreerides N\u00f5ukogude poliitikat h\u00e4vitada massik\u00fc\u00fcditamise kaudu eestlaste rahvuslik narratiiv j\u00e4rjepidevusest oma maa peremeestena. Ent filmis on k\u00e4sitletud ka ajaloo keerukusi, toodud esile kohalikud kollaborandid ja uusmaasaajad. Uusmaasaajast tegelase anal\u00fc\u00fcsimiseks sobib h\u00e4sti Michael Rothbergi m\u00f5iste “kasusaaja” (implicated subject), mis osutab sellele, et v\u00e4givaldsete minevikus\u00fcndmuste puhul ei saa inimesi niisama lihtsalt jagada kurjategijateks ja ohvriteks. Ka uusmaasaaja paigutub just sellisele hallile alale: ta ei ole kurjategija, kuid saab N\u00f5ukogude poliitikast ja taluomaniku k\u00fc\u00fcditamisest kasu, osutudes k\u00fcll ka ise hiljem k\u00fc\u00fcditamise ohvriks. N\u00f5nda toob film esile, kui h\u00e4gused v\u00f5ivad olla piirid, mis eraldavad erinevaid subjektipositsioone N\u00f5ukogude massik\u00fc\u00fcditamisega seoses.<\/p>\n
Samuti kaldub “\u00c4ratus” k\u00f5rvale hilisemast rahvuslikust ohvrim\u00e4lust, kus eestlastes n\u00e4hakse \u00fcksnes ohvreid ja nende koost\u00f6\u00f6d N\u00f5ukogude v\u00f5imuga praktiliselt ei k\u00e4sitleta. Rahvusliku m\u00e4lu kujundamise ja ajalooliste keerukuste avamise duaalsus tuleneb sellest, et film valmis \u00fcleminekuajal, mil rahvuslikud m\u00e4lunarratiivid polnud veel v\u00e4lja kujunenud ja konsolideerunud.<\/p>\n
Filmi “Risttuules” kujutamisviis peegeldab aga teistsugust Eesti m\u00e4lukultuuri seisu. Kuigi N\u00f5ukogude repressioonide t\u00e4htsus avalikkuses 1990. aastate teiseks pooleks v\u00e4henes, on N\u00f5ukogude massik\u00fc\u00fcditamised j\u00e4\u00e4nud \u00fcheks olulisemaks XX sajandi Balti ajaloo s\u00fcmboliks. Seet\u00f5ttu pole \u00fcllatav, et massik\u00fc\u00fcditamised on kesksel kohal Balti riikide p\u00fc\u00fcdlustes saavutada rahvusvahelist tunnustust Balti rahvaste kannatuste eest N\u00f5ukogude kommunismi all15.<\/p>\n
XXI sajandi m\u00e4lukultuuride suunatust v\u00e4ljapoole on kujundanud nihked globaalses m\u00e4lukultuuris, eriti holokausti kujunemine universaalseks m\u00e4lumudeliks, ja Venemaa soovimatus m\u00f5ista hukka stalinistlikke kuritegusid ja Balti riikide okupatsiooni. See on tekitanud vajaduse ajaloolise \u00f5igluse maksmapaneku j\u00e4rele16. Kui v\u00f5tta arvesse narratiivi, esteetilisi ja vormilisi valikuid, on seesama v\u00e4ljapoole suunatus iseloomulik ka filmile “Risttuules”.<\/p>\n
Linaloo “Risttuules” keskmes on \u00fcksikisiku trauma ning m\u00e4lestused on edastatud empaatiaga (empathy mode of memory transmissioon)17, mis loob vaataja tugeva emotsionaalse seose 1941. aasta massik\u00fc\u00fcditamisega, olenemata sellest, kas tal on s\u00fcndmuste ja ohvritega isiklikke, perekondlikke v\u00f5i rahvuslikke sidemeid. Erinevalt “\u00c4ratusest”, kus on s\u00fcndmusi kujutatud k\u00fc\u00fcditajate ehk kurjategijate vaatenurgast, on filmi “Risttuules” tegevus esitatud noore naise pilgu l\u00e4bi: tema asumisele saatmisele, seksuaalse v\u00e4givalla traumale ning lapse ja abikaasa kaotusele saavad vaatajad kaasa elada. Filmis on keskendutud nn s\u00fc\u00fctutele ohvritele ehk naistele ja lastele. Samuti on ohvrid ja kurjategijad eristatud rahvuse p\u00f5hjal.<\/p>\n
Kaasav on ka filmi vorm: kaamerat\u00f6\u00f6 ja elavate piltide kombinatsioon toob vaataja olukordadele ja tegelastele l\u00e4hedale, s\u00e4ilitades samal ajal empaatiaks vajaliku distantsi. Peategelase kaadritagune jutustus soodustab omakorda vaataja emotsionaalset kaasatust, andes aimu peategelase m\u00f5tetest ja tunnetest.<\/p>\n
Lisaks on rahvusvahelistumise eesm\u00e4rgil filmis viited holokaustim\u00e4lule, millest on kosmopolitiseerumise18\u00a0t\u00f5ttu saanud globaalses m\u00e4lukultuuris inim\u00ad\u00f5iguste eiramise peamine narratiivimall \u2013v\u00e4givalla rahvusvaheline s\u00fcmbol. Michael Rothbergi m\u00f5iste “mitme\u00adsuunaline m\u00e4letamine” (multidirec\u00adtional memory)19\u00a0osutab, et m\u00e4lestused v\u00f5ivad olla omavahel dialoogis, aidates \u00fche traumaatilise s\u00fcndmuse m\u00e4letamise kaudu m\u00f5ista teist.<\/p>\n
Ehkki filmis on kasutatud jalan\u00f5ude hunniku s\u00fcmbolit, mis seostub eelk\u00f5ige natside koonduslaagritega, ja filmi l\u00f5pup\u00fchenduse (“Film on p\u00fchendatud k\u00f5igile N\u00f5ukogude holokausti ohvritele”) eesm\u00e4rk on teha rahvusvahelisele vaatajale arusaadavaks k\u00fc\u00fcditamism\u00e4lu t\u00f5sidus ja t\u00e4htsus Balti riikides, on seesugune v\u00f5rdlus eetilises plaanis k\u00fcsitav. Ka Rothberg toob v\u00e4lja, et mitmesuunalised v\u00f5rdlused on ehk kohati problemaatilised, eriti juhul, kui tekib ohvrikogemuste hierarhia. Seda n\u00e4eb filmis “Melanie kroonikad”, kus \u00fcks tegelane \u00fctleb: “Minu sugulased Riias surid getos. Minu ainus lohutus on see, et mu vanemate surm gaasikambris oli kiire ja valutu, v\u00f5rreldes sellega, mida mina pidin taluma Venemaa laagrites.” See ajalooliselt ebat\u00e4pne v\u00f5rdlus (kui tema vanemad surid Riia getos, ei oleks nad saanud gaasikambris hukkuda) vihjab sellele, kumb kogemus oli hullem, ja paigutub seega Rothbergi loodud mitmesuunalise m\u00e4lu eetilisel skaalal20\u00a0sektorisse “eristus, mille eesm\u00e4rgiks on v\u00f5istlus”.<\/p>\n
Samamoodi v\u00f5ib vaielda, kas filmi “Risttuules” p\u00fchendus ja holokausti ikonograafia \u00e4ratavad solidaarsust v\u00f5i m\u00f5jub kahe erineva kogemuse v\u00f5rdsustamine trivialiseerimise ja omastamisena. Sellised n\u00e4ited toovad esile raskused, mis on seotud oma m\u00e4lestuste mujal maailmas aktualiseerimisega.<\/p>\n
L\u00fcngad m\u00e4lukultuuris ja filmi j\u00f5ud m\u00e4lukultuuri mitmekesistamisel<\/p>\n
Filmid v\u00f5ivad m\u00e4ngida olulist rolli m\u00e4lukultuuris maha vaikitud teemade esiletoomisel. Fookus ohvrim\u00e4lul ja N\u00f5ukogude repressioonidel on p\u00f5hjustanud mitmeid l\u00fcnki Balti riikide domineerivates rahvusliku m\u00e4lu narratiivides, mis on peamiselt seotud Saksa okupatsiooniga ja kohalike koost\u00f6\u00f6ga natsiv\u00f5imudega. Uurides, kas ja kuidas k\u00e4sitlevad filmid Balti riikide m\u00e4lukultuuri valgeid laike ning juhivad t\u00e4helepanu teemadele ja s\u00fcndmustele, mida ei taheta m\u00e4letada, n\u00e4eme, et Eesti, L\u00e4ti ja Leedu filmide vahel on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseid erinevusi. P\u00e4rast iseseisvuse taastamist on Leedu filmitegijad loonud mitmeid dokumentaal- ja m\u00e4ngufilme, mis k\u00e4sitlevad holokausti ja kohalikku kollaboratsiooni.<\/p>\n
Esimene t\u00e4ispikk m\u00e4ngufilm “Vilniuse geto”21\u00a0tuli v\u00e4lja juba 2005. aastal. Samuti on L\u00e4ti kinos teema olnud esindatud mitmetes dokumentaalfilmides ja k\u00e4put\u00e4ies m\u00e4ngufilmides, neist t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemad on ehk “Isa \u00d6\u00f6” ja “Sildimaalija”22. Eestis seevastu puuduvad holokausti ja kollaboratsiooni teemal tehtud t\u00e4ispikad m\u00e4ngufilmid ja ka dokumentaalfilme on v\u00e4he, neist huvitavamad on \u00fcli\u00f5pilaste l\u00fchifilmid. Teema marginaalsus Eesti filmikunstis ja \u00fchiskonnas tuleneb t\u00f5en\u00e4oliselt erinevusest seoses holokausti ulatuse ja t\u00e4ideviimisega, aga ka tunnistajate v\u00e4hesusega. V\u00f5rreldes Eestiga, kus puudusid getod ja pogrommid, oli n\u00e4iteks Leedus ohvrite arv m\u00e4rgatavalt suurem ja v\u00e4givalda esines \u00fchiskonnas rohkem.<\/p>\n
2019. aastal valmis Leedus kaks m\u00e4ngufilmi, kus on v\u00f5etud fookusse leedukate kaass\u00fc\u00fc sealsete juutide tapmises. Raimundas Banionise “Purpurne udu”23\u00a0on lugu juudi soost Jozefasest, kes naaseb p\u00e4rast s\u00f5da kodumaale Leetu ja satub kokkup\u00f5rkesse metsavendade salga juhi Vladasega, keda kahtlustatakse tema vanemate tapmises. Jurgis Matulevi\u010diuse “Iisak”24\u00a0k\u00e4sitleb s\u00fc\u00fc ja kaasosaluse teemat veelgi otsekohesemalt: film r\u00e4\u00e4gib leedulasest Andrius Gluosnisest, kes tapab oma juudist naabri Liet\u016bkise garaa\u017ei veresaunas ning p\u00fc\u00fcab 1960. aastate Leedu NSVs oma s\u00fc\u00fctundega toime tulla.<\/p>\n
M\u00f5lemas filmis p\u00f5imuvad seega natsi- ja N\u00f5ukogude re\u017eiimi m\u00e4lestused. Samas ilmnevad isegi nendes julgemates teostes kitsaskohad. Kuigi m\u00f5lemas on kurjategija kujutamine mitmek\u00fclgne (“Iisakus” v\u00e4lditakse kurjategija stereot\u00fc\u00fcpsust ja “Purpurses udus” seatakse kahtluse alla metsavendade kangelaslik kuvand), ei stimuleeri need vaatajat holokausti ja kaass\u00fc\u00fc teemadel edasi m\u00f5tlema. Tehakse k\u00f5rvalep\u00f5ige, nii\u00a0et filmi esimese poole kaass\u00fc\u00fc teemade k\u00e4sitlemine vajub tagaplaanile. “Iisakus” nihkub fookus N\u00f5ukogude \u00fchiskonna repressiivsusele ja peategelasest kurjategijat kujutatakse tollase ps\u00fchhiaatria\u00ads\u00fcsteemi ohvrina. “Purpurne udu” l\u00f5peb aga lepitavalt \u00fcleskutsega kaass\u00fc\u00fc teema minevikku j\u00e4tta.<\/p>\n
Seesugused p\u00f5iked toovad esile k\u00fcsimuse, kas ja kuidas on v\u00f5imalik \u00fchendada keeruka ajaloolise t\u00f5e kujutamine populaarse, laia publikuni j\u00f5udva filmikeelega. Narratiivi loogika n\u00f5uab lihtsustusi, mis v\u00f5ivad olla raskesti \u00fchildatavad ajaloo mitmekihilisusega. Vaidlused v\u00e4givaldsete ja traumaatiliste ajaloos\u00fcndmuste vastuv\u00f5etavateks ja kommertslikeks filmiproduktideks muutmise raskuste \u00fcle ei ole filmiteoorias midagi uut. Sellest hoolimata usun, et ajalugu on filmis v\u00f5imalik kujutada mitme nurga alt informeeritud viisil, tuues esile nii v\u00e4givalla p\u00f5hjused kui\u00a0ka vastutuse erinevad astmed. Seda n\u00e4itab ka 1989. aasta “\u00c4ratus”, kus on kunstiliste ambitsioonide keerukusele vaatamata kujutatud massik\u00fc\u00fcditamist mitmek\u00fclgsemalt kui m\u00f5nedes hilisemates Balti filmides. Ka kommertslikult v\u00e4hem populaarsed filmid v\u00f5ivad olla katal\u00fcsaatoriks ajaloos\u00fcndmustele ja -teemadele t\u00e4helepanu juhtimisel ja seel\u00e4bi m\u00e4lunarratiivide mitmekesistamisel.<\/p>\n
Oluline on see ka praeguses geopoliitilises olukorras, kui Venemaa kasutab Teise maailmas\u00f5ja m\u00e4lunarratiivi v\u00e4givalla \u00f5igustamiseks Ukrainas ning Balti riikide ajaloonarratiivide l\u00fcnki oma propagandas. Just siin avaneb filmikunsti potentsiaal mitte piirduda mugavate, \u00fchem\u00f5tteliste lugudega, vaid avada neid ajaloo tahke, mis ei mahu rahvusliku kangelaslikkuse v\u00f5i s\u00fc\u00fctu ohvristaatuse raamidesse. See ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik minevikut\u00f5lgendused on v\u00f5rdselt \u00f5igustatud, vaid seda, et ebamugavate ajalooseikade esilet\u00f5stmine aitab luua vastupidavama ja demokraatlikuma m\u00e4lukultuuri ja \u00fchiskonna, millel on suurem v\u00f5ime vastu seista desinformatsioonile ja ajalool\u00fcnkade kasutamisele poliitilise manipuleerimise eesm\u00e4rgil.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 Peeter Torop, Ajaloo aegruumis. \u2013 Teater. Muusika. Kino 1991, nr\u00a01, lk\u00a020\u201339.<\/p>\n
2 Jan Assmann, Collective Memory and Cultural Identity. \u2013 New German Critique 1995, nr 65, lk 125\u2013133.<\/p>\n
3 Astrid Erll, Memory in Culture. Palgrave Macmillian, 2011.<\/p>\n
4 Ene K\u00f5resaar, The Notion of Rupture in Estonian Narrative Memory: On the Construction of Meaning in Autobiographical Texts on the Stalinist Experience. \u2013Ab Imperio 2004, nr\u00a04, lk\u00a0313\u2013339; Marek Tamm, In Search of Lost Time: Memory Politics in Estonia, 1991\u20132011. \u2013 Nationalities Papers 2013, nr\u00a041. https:\/\/doi.org\/10.1080\/00905992.2012.747504<\/p>\n
5 “Niekas nenor\u0117jo mirti”, Vytautas \u017dalakevi\u010dius, 1966; “Vyr\u0173 vasara”, Marijonas Giedrys, 1970.<\/p>\n
6 “Ilgais ce\u013c\u0161 k\u0101p\u0101”, Aloizs Bren\u010ds, 1981.<\/p>\n
7 “Sutemose”, \u0160ar\u016bnas Bartas, 2019.<\/p>\n
8 “Vilko dant\u0173 karoliai”, Algimantas Puipa, 1997.<\/p>\n
9 “Kurpe”, Laila Pakalni\u0146a, 1998.<\/p>\n
10 “Bilietas iki Tad\u017e Mahalo”, Algimantas Puipa, 1990.<\/p>\n
11 “M\u0117nulio Lietuva”, Gytis Luk\u0161as, 1998.<\/p>\n
12 “Baiga Vasara”, Aigars Grauba, 2000.<\/p>\n
13 “Ekskursant\u0117”, Audrius Juz\u0117nas, 2013; “Mel\u0101nijas hronika”, Viesturs Kairi\u0161s, 2016.<\/p>\n
14 “Ashes in the Snow”, Marius A. Markevi\u010dius, 2018.<\/p>\n
15 Maria M\u00e4lksoo, Liminality and Contested Europeanness: Conflicting Memory Politics in the Baltic Space. Identity and Foreign Policy, Routledge, 2009.<\/p>\n
16 Eneken Laanes, M\u00e4lu\u00adkultuuri avanemine. \u2013 Eesti Inimarengu Aruanne 2016\/2017. Eesti r\u00e4ndeajastul, 2016.<\/p>\n
17 Aleida Assmann, Transformations of Holocaust Memory. Frames of Transmission and Mediation. Holocaust Cinema in the Twenty-First Century. Memory, Images, and the Ethics of Representation. Toim Oleksandr Korbinskyy, Gerd Bayer. Wallflower Press, 2015.<\/p>\n
18 Daniel Levy, Natan Sznaider. Memory Unbound: The Holocaust and the Formation of Cosmopolitan Memory. \u2013 European Journal of Social Theory 2002, nr\u00a05 (1), lk\u00a087\u2013106.<\/p>\n
19 Michael Rothberg, Multidirectional Memory. Remembering the Holocaust in the Age of Decolonization. Stanford University Press, 2009.<\/p>\n
20 Michael Rothberg, From Gaza to Warsaw: Mapping Multidirectional Memory. \u2013 Criticism 2011, nr\u00a053 (4), lk\u00a0 523\u2013548.<\/p>\n
21 “Vilniaus getas”, Audrius Juz\u0117nas, 2006.<\/p>\n
22 “T\u0113vs Nakts”, D\u0101vis S\u012bmanis, 2018; “Pi\u013cs\u0101ta pi upis”, Viesturs Kairi\u0161s, 2020.<\/p>\n
23 “Purpurinis r\u016bkas”, Raimundas Banionis, 2019.<\/p>\n
24 “Izaokas”, Jurgis Matulevi\u010dius, 2019.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mineviku kujutamine kinolinal on keeruline, kui p\u00f5rkuvad elav m\u00e4lu ja filmitegijate kunstiline kontseptsioon. N\u00e4iteks Eesti esimese massik\u00fc\u00fcditamist k\u00e4sitleva…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270268,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,104451,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-270267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hanna-aunin","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117228837492869031","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270267\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}