{"id":270415,"date":"2026-09-07T11:16:07","date_gmt":"2026-09-07T11:16:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270415\/"},"modified":"2026-09-07T11:16:07","modified_gmt":"2026-09-07T11:16:07","slug":"tehisarust-hoonete-sisekliima-ja-veetehnikani-loe-millistele-erialadele-asusid-oppima-rakett-69-saates-osalenud-noored","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270415\/","title":{"rendered":"Tehisarust hoonete sisekliima ja veetehnikani: loe, millistele erialadele asusid \u00f5ppima \u201eRakett 69\u201c saates osalenud noored"},"content":{"rendered":"<p>Oskar Hurt (15. hooaeg) l\u00f5petas m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel Kiili G\u00fcmnaasiumi meedia ja disaini \u00f5ppesuunal, k\u00e4is seej\u00e4rel Kaitsev\u00e4es ning alustas sel s\u00fcgisel \u00f5pinguid Tartu \u00dclikoolis geenitehnoloogia bakalaureuse\u00f5ppes. \u201eTegemist on v\u00e4ga tugeva tulevikuvaldkonnaga, kus on veel palju avastada ning mille areng v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel tuua suuri muutusi nii meditsiinis kui ka biotehnoloogias,\u201c selgitab noormees. \u201eTartu \u00dclikooli valisin ka seet\u00f5ttu, et mulle pakkus huvi Talendid Tartusse programm. Tegelen selle raames projektiga, mis keskendub AI-p\u00f5hise t\u00f6\u00f6voo juurutamisele epidemioloogilistes uuringutes.\u201c Edaspidi plaanib Oskar siduda geenitehnoloogia bioinformaatika ja epidemioloogiaga, kuid t\u00e4pne suund on veel lahtine. Tal on kavas \u00fclikooli jooksul erinevaid v\u00f5imalusi proovida ja vaadata, kuhu need teda viivad.<\/p>\n<p>Gloria Luisa Eberle (15. hooaeg) l\u00f5petas kevadel Tallinna Prantsuse L\u00fctseumi ning asus \u00f5ppima ETH Z\u00fcrichisse biokeemia ja keemilise bioloogia erialale, sest t\u00fcdrukule on 8. klassist saati meeldinud v\u00e4ga just keemia. \u201eMul on tohutult vedanud seniste keemia\u00f5petajatega, kes on aastate jooksul \u00e4ratanud minus veelgi suurema huvi keemia ja laiemalt loodusteaduste vastu,\u201c avab ta oma suunavaliku tausta. \u201eSamas tunnen ka huvi bioloogia ja ravimit\u00f6\u00f6stuse vastu, mist\u00f5ttu tundus biokeemia parim valik. Esimese sammuna soovin l\u00f5petada bakalaureuse\u00f5ppe, siis minna magistrisse ja ehk alustada isegi \u00fchel p\u00e4eval doktorantuuriga.\u201c Kas t\u00f6\u00f6tada biokeemikuna biotehnoloogia ja farmaatsia valdkondades v\u00f5i hoopis teadust teha, selles Gloria Luisa veel t\u00e4iesti kindel pole, kuid loodab \u00f5pingute k\u00e4igus leida endale sobiva tee, mis paneb silmad s\u00e4rama. <\/p>\n<p>Lukas M\u00fc\u00fcrsepp (15. hooaeg) l\u00f5petas Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumi m\u00f6\u00f6dunud aastal ning l\u00e4bis teenistuse Kaitsev\u00e4es, sel s\u00fcgisel alustas ta \u00f5pinguid Tartu \u00dclikoolis matemaatika erialal. Noormehe s\u00f5nul on matemaatika juba esimesest klassist olnud tema lemmik\u00f5ppeaine ning ka hobi v\u00e4ljaspool kooli. \u201eSamuti avastasin, kui kasulikud on matemaatilised oskused erinevates valdkondades, kui need oskused kombineerida programmeerimise, andmeteaduse ja masin\u00f5ppega.\u201c P\u00e4rast bakalaureuse l\u00f5petamist on Lukasel plaanis teha samal erialal ka magistri- ja doktorikraad ning kaugemas tulevikus rakendada omandatud teadmisi eri valdkondades, olgu selleks teoreetilise masin\u00f5ppe rakendamine tehisarus, andmet\u00f6\u00f6tluse rakendamine meditsiinis, finantsvaldkonnas v\u00f5i \u00fcldse kuskil mujal.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Robin \u00d5unam\u00e4gi (15. hooaja v\u00f5itja) l\u00f5petas m\u00f6\u00f6dunud aastal Kiili G\u00fcmnaasiumi ning tegi seej\u00e4rel haridusest 11 kuud pausi, et l\u00e4bida ajateenistus. N\u00fc\u00fcd astus noormees TalTech\u2019i tootearenduse ja robootika erialale. \u201eOlen palju robootikaga tegelenud ja mind huvitab igasugune tehnoloogia ja seda v\u00f5imaldav inseneeria. Soovin \u00f5ppida professionaalsemal tasemel raalprojekteerimist, toodete disaini ja tootmiss\u00fcsteeme,\u201c avaldab ta oma valiku tagamaad. \u201eHetkel vaatan tulevikuks Tartu \u00dclikooli arvutitehnika ja robootika magistrit ning kosmosetehnoloogiale spetsialiseerumist. Need plaanid v\u00f5ivad aga alati muutuda ning j\u00e4rgmiste aastate jooksul soovingi kogemusi saada, mis aitaks mul tulevikuga seonduvaid otsuseid teha.\u201c <\/p>\n<p>Hendrik P\u00e4rli (15. hooaeg) l\u00f5petas m\u00f6\u00f6dunud aastal Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumi reaalteaduste klassi ja asus esmalt \u00f5ppima Tartu \u00dclikoolis informaatikat, kuid sel aastal suundus \u00f5ppima Mohamed bin Zayedi tehisaru \u00fclikooli tehisaru erialale. \u201eOlen mitu aastat olnud s\u00fcgavalt huvitatud tehisarust, t\u00e4psemalt alates rahvusvahelisel tehisaru ol\u00fcmpiaadil osalemisest 11. klassi l\u00f5pus,\u201c r\u00e4\u00e4gib Hendrik. \u201eTeadsin, et misiganes ma tahan tulevikus oma t\u00f6\u00f6na teha, seondub see kindlasti kuidagi tehisaruga. Mida rohkem ma tehisaru m\u00f5istan luua ja kasutada, seda \u00e4gedamaid asju saan aidata korda saata.\u201c<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Hendriku s\u00f5nul on ta v\u00e4ga praktiline inimene ja tahab kas kahe k\u00e4ega t\u00f6\u00f6tada v\u00f5i kohe n\u00e4ha oma t\u00f6\u00f6 tulemusi ja m\u00f5ju. \u201eTahaksin tehisaruga seonduvalt luua oma \u00e4ri v\u00f5i l\u00fc\u00fca kaasa kellegi teise omas. V\u00f5imalik, et magistrikraadi tegemine on ka osa mu teekonnast, kuid praegu \u00f5pin eesk\u00e4tt tuhinal bakalaureusekraadi nimel.\u201c Noormehe s\u00f5nul saab tehisaru t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5igega kokku viia, teda ennast on k\u00f6itnud meditsiin, kosmosetehnoloogia ja palju muudki. Mida iganes ta ka edasi teeb, loodab ta sellega aidata ja arendada nii maailma kui ka ennast.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Tuuli Hanson (15. hooaeg) l\u00f5petas kevadel Tallinna Reaalkooli ja asus \u00f5ppima TalTechi hoonete sisekliima ja veetehnika integreeritud erialale. T\u00fcdruku s\u00f5nul ei teadnud ta t\u00e4pselt, mida \u00f5ppida tahab, aga teadis, mida kindlasti ei taha. \u201eKuni eelmise aastani olin arvanud, et insenerid on habemega antisotsiaalsed vanad mehed, aga k\u00e4isin juhuslikult \u00fchel inspiratsiooni\u00fcritusel, kus noored naisinsenerid r\u00e4\u00e4kisid, kuidas nad objektil m\u00fcttavad ja oma tiimiga p\u00e4ris asju \u00e4ra teevad,\u201c meenutab Tuuli. \u201eTundus huvitav ja otsustasin sellele \u201emitte minu jaoks\u201c inseneeriale v\u00f5imaluse anda. On palju asju, mida ma oma erialast ei tea ja see k\u00f6itis mind, uudishimulik nagu ma olen.\u201c T\u00fcdruku s\u00f5nul sai ta aru, et saab ka nii maailma muuta, sest hoonete energiat\u00f5husus on rohep\u00f6\u00f6rde alustala ja puhas vesi tagab puhta keskkonna.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Tulevikus tahab Tuuli muuta paremaks nii inimeste elu hoonetes (kus viibime tema s\u00f5nul 85% oma p\u00e4evast) kui ka v\u00e4hendada hoonete energiatarbimist ja m\u00f5ju keskkonnale. \u201eEks n\u00e4is, mis rollis ma seda teen, inseneerias on v\u00f5imalusi palju! Ja ega ma t\u00e4pselt veel ei teagi, mis k\u00f5ik mu valikud on, ma alles \u00f5pin veel.\u201c<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Uku M\u00e4rt Raasik (15. hooaeg) l\u00f5petas Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumi ja j\u00e4tkab \u00f5pinguid Tartu \u00dclikooli arvutitehnika erialal. Noormehe s\u00f5nul otsustas ta arvutitehnika kasuks, sest on \u00fcldine f\u00fc\u00fcsiliste s\u00fcsteemide, masinatega \u201ejamamise\u201c ja elektroonika suur f\u00e4nn. \u201eSeda eriala selgitab hea s\u00f5bra ja (nagu hiljem teada sain) arvutitehnika \u00f5ppej\u00f5u \u00fctlus, et arvutitehnika on see, millega tegelevaid inimesi saaks kutsuda laste jaoks leiutajateks,\u201c muigab Uku M\u00e4rt. \u201eEdasised plaanid on seotud robootika ja mehhaanilise inseneeria suunaga ning seoses sellega otsustasin eelmisel aastal alustada ka eesti l\u00f5\u00f5tspilli ehitust, sest igav hakkas ja k\u00e4elist tegevust oli tarvis.\u201c<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Tambet Parm (15. hooaeg) l\u00f5petas Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel ja p\u00e4rast aastat ajateenistuses astus samuti Tartu \u00dclikooli arvutitehnika erialale. \u201eTaipasin, et mind k\u00f6idab robootika ja elektroonika, ning tahaksin m\u00f5ista, kuidas t\u00f6\u00f6tavad arvuti m\u00f5tlema panevad imevidinad,\u201c selgitab Tambet oma valikut. \u201eJ\u00e4rgnevate aastate p\u00f5hiplaaniks on edukalt omandada bakalaureusekraad, kuid sinna k\u00f5rvale plaanin p\u00f5imida erinevaid lisategevusi, n\u00e4iteks liituda m\u00f5ne p\u00f5neva tudengiprojektiga nagu Solaride v\u00f5i Tudengisatelliit, ning arendada seel\u00e4bi ka oma erialaseid oskusi.\u201c Tambet on kindel,  et p\u00e4rast bakalaureust ootab teda ees ka magistrantuur, kuid t\u00e4pset eriala veel paigas ei ole.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">\u201eRakett69\u201c on noortele suunatud teadus- ja tehnoloogiavaldkonda populariseeriv saatesari, mis valmib Eesti originaalformaadi p\u00f5hjal Eesti Teadusagentuuri ja Vesilinnu koost\u00f6\u00f6s. Teadusv\u00f5istlus alustas ETV ekraanil esmakordselt 2011. aastal.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120608889\/tehisarust-hoonete-sisekliima-ja-veetehnikani-loe-millistele-erialadele-asusid-oppima-rakett69-saates-osalenud-noored\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120608889\/tehisarust-hoonete-sisekliima-ja-veetehnikani-loe-millistele-erialadele-asusid-oppima-rakett69-saates-osalenud-noored\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oskar Hurt (15. hooaeg) l\u00f5petas m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel Kiili G\u00fcmnaasiumi meedia ja disaini \u00f5ppesuunal, k\u00e4is seej\u00e4rel Kaitsev\u00e4es ning&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270416,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,2016,130,12810,37,33,35,34,36,287,280,371],"class_list":["post-270415","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-autod","tag-business","tag-digiuudised","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kosmos","tag-teadus","tag-tehnika"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117229478652692236","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270415"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270415\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}