Mugavusest on paljud meist viimasel k\u00fcmnendil lahkelt oma andmeid igale e-poele ning platvormile jaganud ja nii ka andmeleketesse sattunud. T\u00f5en\u00e4oliselt on need lekked \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks petuk\u00f5ned ja -kirjad on niiv\u00f5rd veenvaks muutunud, m\u00e4rgib Oliver Laas Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
N\u00e4dala eest paljastas ajakirjanik Brian Krebs<\/a> uue identiteedivarguste platvormi. Nexuse nimeliselt veebilehelt v\u00f5is osta \u00fcle 153 miljoni autojuhiloa. Pimeveebis asunud leht on n\u00fc\u00fcdseks suletud. Selle lugu on aga hoiatuseks k\u00f5igile interneti vanusekontrolli pooldajatele.<\/p>\n Peale juhilubade leidus lehel ka ID-kaarte ja reisidokumente. Ohvrid olid peamiselt Ameerikast ja Kanadast. Allikaks oli k\u00e4imasolev andmeleke identiteedituvastuse teenust pakkuvast ettev\u00f5ttest.<\/p>\n Selleks ettev\u00f5tteks oli t\u00f5en\u00e4oliselt IDScan. Nimelt olid Nexuses leiduvatel dokumentide fotodel juures ajatemplid. Nende abil said ohvrid tuvastada, kellega ning millal oma andmeid jagasid. Isikutuvastuseks juhilube kogunud erinevad ettev\u00f5tted olid IDScani kliendid.<\/p>\n Nexuse laadsete teenuste klientideks on sageli teised kurjategijad. N\u00e4iteks 2017. aastal m\u00fc\u00fcdi kauplemisplatvormi Opteck lekkinud andmebaasi internetis. 2024. aastal kasutasid petturid sealt ja mujalt saadud andmeid petuk\u00f5nedes, et kunagistelt kasutajatelt kr\u00fcptoraha v\u00e4lja petta. Selleks esinesid nad uurijatena, kelle andmed said avalikest registritest. Ohvritele valetati, et nende varadega on toimunud kahtlase tehingud. Kahjude “h\u00fcvitamise” protssessi k\u00e4igus kandsid ohvrid petturitele erinevate “kulude” ning “kindlustuste” n\u00e4ol raha \u00fcle. H\u00fcvitis ise ei laekunud muidugi kunagi<\/a>.<\/p>\n Eestit on juba m\u00f5nda aega r\u00e4sinud sarnased petuk\u00f5ned. Mugavusest on paljud meist viimasel k\u00fcmnendil lahkelt oma andmeid igale e-poele ning platvormile jaganud ja nii ka andmeleketesse sattunud. T\u00f5en\u00e4oliselt on need lekked \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks petuk\u00f5ned ja -kirjad on niiv\u00f5rd veenvaks muutunud.<\/p>\n “Piirangute ulatusega v\u00f5rdeliselt kasvavad nii andmelekete risk kui ka ulatus.”<\/p>\n See peaks olema hoiatav n\u00e4ide k\u00f5igile interneti vanusekontrolli pooldajatele. Laste kaitsmise ettek\u00e4\u00e4ndel kehtestavad riigid vanusepiiranguid sotsiaalmeediale. Piirangud peaksid laienema ka otsingumootoritele ja \u00e4pipoodidele. Piirangute ulatusega v\u00f5rdeliselt kasvavad nii andmelekete risk kui ka ulatus.<\/p>\n Tehisintellekti abil kasutaja vanuse hindamine fotode v\u00f5i videode p\u00f5hjal riske ei maanda. EL-i vanusekontrolli rakendus seda m\u00f5neti teeb, sest ei edasta isikuandmeid<\/a>. Samas on isikuandmeid vaja \u00e4pis oma vanuse esma kordseks kinnitamiseks. Seega andmelekete oht s\u00e4ilib, ainult allikad muutuvad.<\/p>\n Vanusekontrolli pooldajad v\u00f5rdlevad seda sageli alkoholi ostmisega. M\u00f5lemal juhul tuleb oma vanust kinnitada isikut t\u00f5endava dokumendiga. Alkoholi ostmisel peame seda m\u00f5istlikuks, sest nii kahandame kahju lastele. Samamoodi tuleks justkui m\u00f5istlikuks pidada sotsiaalmeedia vanusekontrolli.<\/p>\n Nexuse juhtumi valguses on ilmne, et tegemist on eksitava analoogiaga. V\u00f5rdlus oleks adekvaatsem, kui viinapoe m\u00fc\u00fcja sarnaneks rohkem IDScani teenusega. Esiteks teaks selline m\u00fc\u00fcja, et k\u00e4isite eelnevalt Ikeas ja Ulakas Kaunitaris, sest ta t\u00f6\u00f6taks korraga nii neis kui ka paljudes teistes poodides. Teiseks oleks sellisel m\u00fc\u00fcjal fotograafiline m\u00e4lu ning talle unustati \u00f6elda (v\u00f5i j\u00e4eti \u00fctlemata), et ta peaks kohe peale teie vanuse kontrollimist teiega seonduva unustama. Kolmandaks jagaks selline m\u00fc\u00fcja k\u00f5iki oma teadmisi lahkelt iga\u00fchega, kellel on kohtu luba v\u00f5i oskus ta \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida (ehk h\u00e4kkida).<\/p>\n Kui poodides t\u00f6\u00f6taksid sellised m\u00fc\u00fcjad, siis k\u00f5ige \u00f6eldu valguses ei tunduks vanusekontroll avalikes aruteludes enam nii t\u00f5husa, m\u00f5istliku ega proportsionaalse meetmena kahju \u00e4rahoidmiseks.<\/p>\n Seda kinnitab ka senine praktika. Austraalia kehtestas esimesena sotsiaalmeedia keelu. Kolm kuud hiljem kasutas 81 protsenti sealsetest lastest seda endiselt, 58 protsenti lausa iga p\u00e4ev<\/a>. Selmet kogemusest \u00f5ppida kavandavad sealsed poliitikud vanusekontrolli laiendamist otsingumootoritele<\/a> ja v\u00f5ib-olla ka VPN-idele<\/a>. K\u00f5ige selle j\u00f5ustamine n\u00f5uab \u00fcha laiap\u00f5hjalisemat internetikasutajate j\u00e4lgimist.<\/p>\n Parem idee on reguleerida sotsiaalmeedia ettev\u00f5tete \u00e4rimudelit. Kasutajaid hoitakse v\u00f5imalikult kaua platvormidel, et neid k\u00e4itumise alusel profileerida ning nende huvidele vastava reklaami n\u00e4itamise pealt teenida. Sellise k\u00e4itumusliku reklaami keelamine oleks esimene samm \u00f5iges suunas. Olemasoleva privaatsuse kaitse tugevdamine koos monopolide parema reguleerimisega oleksid j\u00e4rgmised sammud<\/a>.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n