![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3061317h1afft24.jpg\"\/)
Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nVikerraadio “Reedese intervjuus” k\u00f5neles Port, et tehnoloogia areng on meeste-naiste suhteid oluliselt m\u00f5jutanud ning nende eelistustes on tekkinud vastuolu. Tema s\u00f5nul langeb inimeste suhtlemisp\u00e4devus ja ekraanil luuakse endast muu kuvand, t\u00f6\u00f6 on \u00fcha stressirohkem ning tarvitatakse nootroopikume ja narkootikume.\u00a0Peatudes Eesti suusatamise dopinguskandaalil, leidis ta, et peaasjaosalistel pole hilja r\u00e4\u00e4kida, sest viga tunnistades v\u00f5ib v\u00f5imenduda muu maailma n\u00e4itel midagi positiivset.
Ma ei tea, kas see r\u00f5\u00f5mustab v\u00f5i kurvastab teid, aga me hakkame kohe alguses r\u00e4\u00e4kima dopingust, sest viimastel n\u00e4dalatel on avalikkuse ette j\u00f5udnud mitu dokumentaalfilmi, mis r\u00e4\u00e4givad Eesti murdmaasuusatamise \u00fchest valusamast peat\u00fckist ning selle peadirigendist Mati Alaverist. Istusite ise kinosaalis ja vaatasite neid p\u00f6\u00f6raseid aastaid. Millised tunded teid valdasid?<\/p>\n
Paljud k\u00fcsivad, millised tunded mind valdasid, aga kuna ma olin selles protsessis sees, n\u00e4gin end ka ekraanil, siis ma teadsin, et selline lugu on tulemas. Teisest k\u00fcljest, see lainetus ju k\u00e4ib, vahepeal kustub \u00e4ra, aga taustal k\u00e4ib kogu aeg see foon. Kui ma puutun avalikus ruumis inimestega kokku, siis dopinguteema on suhteliselt p\u00fcsiv jutu \u00fclesv\u00f5tmise konks. Seet\u00f5ttu midagi \u0161okeerivat uut ei olnud, aga kurbus on k\u00fcll, et teatud vigadest me ei \u00f5pi ja laseme probleemi h\u00e4sti pikaks venida.<\/p>\n
See lugu on teile isiklikult l\u00e4hedane. Tunnete Mati Alaveriga \u00fcksteist aastak\u00fcmneid?<\/p>\n
Jah, tean Matit p\u00e4ris pikka aega ja oleme ka meedia vahendusel teineteist tsiteerinud ning olen teda \u00fcli\u00f5pilastele eeskujuks toonud ja nii edasi.<\/p>\n
Teie jaoks oli ta autoriteet?<\/p>\n
Vaieldamatult. Meil k\u00f5igil on ju vaja n\u00e4ha edulugusid, millest me p\u00fc\u00fcame midagi \u00f5ppida, aga mida rohkem \u00f5pid, seda rohkem saad \u00fchel hetkel teada.<\/p>\n
Missugune inimene Mati Alaver on?<\/p>\n
Selline nagu ekraanilt n\u00e4ha. Ta on endasse sulgunud intellektuaalne inimene, v\u00f5ib \u00f6elda ka skeemitav inimene\u00a0\u2013 ta arvestab, kuidas maailm temasse suhtub ja ta loob selle kaudu kuvandi, millega ta tunneb ennast turvalisena ja suudab seda maailma m\u00f5jutada.<\/p>\n
Milline oli teie esimene kokkupuude? Omal moel sai teist l\u00e4bi dopingulugude \u00fcks peategelastest, sest iga kord, kui mingi kahtlus lahvatas, siis olite teie see, kes p\u00fc\u00fcdis seda selgitada ja m\u00f5testada ning juhtida t\u00e4helepanu \u00f5igetele asjadele. Teist sai teatud hetkel ka antikangelane. Missugune teie kokkupuute algus oli?<\/p>\n
Olin loengus ja hakkas telefoni tulema s\u00f5numeid, loengu ajal ma neile vastata ei saanud ning loengu l\u00f5ppedes m\u00f5istsin, milles teema on. Toonane antidopingu n\u00f5ukogu sai kokku, kaalusime, kuidas reageerida, meie jaoks oli olukord uus. Selleks, et ei tekiks t\u00f5lgendusvarianti, leppisime omavahel kokku, et \u00fcks inimene r\u00e4\u00e4gib ning see sattusin olema mina. See oli algus, kus sa \u00fcritad mitte olla kohtunik \u2013 antidoping ei ole kohtunik. Antidopingu organisatsiooni \u00fclesanne on j\u00e4lgida, et j\u00e4lgitakse reegleid ja testitakse. Mu enda loomuses on ka rohkem asjadest aru saada kui hinnanguid anda. Sealt see pall veerema hakkas.<\/p>\n
Kas teadlikult v\u00f5i tahtmatult \u00fcritati esimestel hetkedel seda palli teaduse ja meditsiini sohu veeretada, anti m\u00f5ista, et tippsport ongi piiripealne asi, et on teadlased, kes aitavad sportlastel sooritust paremini l\u00e4bi viia. See k\u00e4ib asja juurde ja k\u00f5ik teevad nii: norrakad, soomlased, sakslased ja teised. Oli oluline, et keegi paneb n\u00e4pu peale, et siin nad ajavad jama, ja see olite teie, \u00fcks v\u00e4hestest avalikus pildis.
Kas mul on \u00f5ige teadmine, et aastak\u00fcmned tagasi olite just teie teadlasena see, kes aitas Mati Alaveril nii-\u00f6elda kasutada kavalamaid n\u00f5kse, kuidas teha sooritust paremaks?<\/p>\n
Ma olen olnud talle abiks jah. Olen Matilt kaudselt isegi suusad saanud, tegin sportlastele vereproove, aga siis ma temaga otseselt kokku ei puutunud.<\/p>\n
Mis see t\u00e4hendab, andis teile suusad v\u00f5i?<\/p>\n
Lihtsalt see oli aeg, mil raha liikus v\u00e4hem ja naturaalmajandus t\u00f6\u00f6tas paremini.<\/p>\n
N\u00f5ukogude aeg?<\/p>\n
Jah, see oli n\u00f5ukogude aja l\u00f5pp, kus ma ise v\u00e4itekirja valmistasin ja paljusid ujujaid ja korvpallureid, kes n\u00f5ukogude liidu meistriks tulid, testisin ja nende vereproove anal\u00fc\u00fcsisin. Tartu teadlase T\u00f5nis Matsini kaudu tuli ettepanek, kas ma m\u00f5\u00f5daksin veel \u00fched proovid \u00e4ra ja seda ma ka tegin. Nii et kas otseses v\u00f5i kaudses m\u00f5ttes olen ma Matile teaduslikku tagasisidet andnud.<\/p>\n
H\u00e4mmastaval moel v\u00f5is see olla alguspunkt, kust pall veerema l\u00e4ks. Hiljem olid v\u00e4ited selle kohta, kuidas treeningutel forsseeriti \u00fcle, m\u00f5ned naistekoondise liikmed r\u00e4\u00e4kisid, kuidas neile vist manustati nende teadmata ravimeid, kuni j\u00f5uame t\u00e4nasesse p\u00e4eva v\u00e4lja.<\/p>\n
Ma ei tea, kas see on alguspunkt, aga ta asub uue kvaliteedi alguses. Selgelt on olemas n\u00f5ukogude aeg, kus sport oli relvadeta s\u00f5japidamine, sportlased olid s\u00f5durid ning seal ei olnud muud kaalutlust, et kui osa kukub raja k\u00f5rvale, siis leiame kohe uued. See oli n\u00f5ukogude mudel \u2013 anname k\u00f5igile h\u00e4sti suure koormuse ja vaatame, kes vastu peavad, need peavadki vastu.<\/p>\n
Aga Eesti spordi m\u00f5ttes oli vaja k\u00e4ituda targemalt ja v\u00f5ib olla t\u00f5esti paigutab see sellesse aega, mil Mati otsustas seda tarkust \u00fcha rohkem praktiliselt rakendada. Sealt v\u00f5ib t\u00f5esti ajaloolisi niite leida.<\/p>\n
Teie olete kindlasti selle DNA-ga inimene, kus paigutute teadlaste, mitte sportlaste poolele, kes iga hinna eest peavad v\u00f5itma. Te esindate teadust ja fakte ning p\u00fc\u00fcdsite omal moel anda sportlastele parima v\u00f5imaliku kaasaegse meditsiini, et nad saaksid sellega teha, mida heaks arvavad.<\/p>\n
See on kogu teaduse omadus. Teaduses on v\u00e4ga v\u00e4he tegemist v\u00e4\u00e4rtustega. Kui teaduslik meetod annab tagasi vastuse tegelikkuse kohta, siis on see ilus v\u00f5i halb, meeldib v\u00f5i mitte, meeldiv on ikka selle kasutaja ulatuses. Teaduselt eeldatakse objektiivset tagasisidet ja objektiivseid arvamusi samamoodi, aga teadus ei ole tuumapommi kuhugi visanud. K\u00fcll aga v\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00e4nu teadusele on tuumapomm meil n\u00fc\u00fcd olemas.<\/p>\n
Kas see kriibib teid? Dokumentaalfilmis, mis l\u00e4inud n\u00e4dalal esilinastus, oli \u00fcks m\u00f5juvamaid stseene, kus Tartu \u00dclikooli teadlane Krista Fischer kirjeldas, kuidas 2011. aastal p\u00f6\u00f6rdusid tema poole Mati Alaver ja Andrus Veerpalu tiim, et teadlased aitaksid neil oma nii-\u00f6elda eesm\u00e4rke rahvusvahelises spordiarbitraa\u017eis kaitsta, leida kohad, kus Wada (World Anti-Doping Agency) paneb puusse, eksib v\u00f5i on n\u00f5rk. Leida kohad, kust r\u00fcnnata. Oli h\u00e4sti huvitav, kuidas Krista Fischer sellest r\u00e4\u00e4kis. Aga kas see ei kriibi teadlast, kui ta saab \u00fchel hetkel aru, et teda on \u00e4ra kasutatud nii-\u00f6elda halvaks asjaks.<\/p>\n
Vaieldamatult. Teadlane kaitseb ennast suuresti objektiivse t\u00f6\u00f6 esitajana, ta ei v\u00f5ta vastutust, mis selle t\u00f6\u00f6ga peale hakatakse. Olen ka varem \u00f6elnud, mis mind k\u00fcllalt palju h\u00e4iris, on teadlaste asumine advokaadi positsiooni. Tean kolleege nii Eestis kui ka mujal, kus on lihtsalt kommenteeritud, ja argumendid olid sellised, et viska vastu seina, kas j\u00e4\u00e4b kinni. Arvatavasti \u00fcli\u00f5pilast\u00f6id selliste argumentidega meil l\u00e4bi ei lasta. Seal kukutati ka need ilusasti l\u00e4bi.<\/p>\n
Tegemist polnud puhta teadusega?<\/p>\n
\u00dchek\u00fclgse k\u00e4sitlusega, kusjuures teadlane ise n\u00e4eks, et need v\u00e4ited on v\u00e4ga n\u00f5rgad ja neile pole pikka toimet. Aga saan aru, oli kohaliku kultuuriruumi ootus ja siis sa kaotad ootamatult teadlase positsiooni, tahad olla ilus inimene v\u00f5i \u00fctleme, \u00f5igete poole peal.<\/p>\n
\u00dctlete, et Krista Fischer ja Sulev K\u00f5ks l\u00e4ksid liimile, sest Tartu on Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4hedal, need inimesed elavad sealsamas, tunnevad \u00fcksteist ja n\u00fc\u00fcd on s\u00f5brad h\u00e4das.<\/p>\n
Jah, teadlased on inimesed, siin ei ole kuhugi p\u00f5geneda, teadlased tahavad p\u00e4eva l\u00f5puks s\u00fc\u00fca, magada ja arvatavasti ka elukvaliteeti parandada. Neil on omal inimsuhted ja kollegiaalne tagasiside, peegelpind, olgu siis kogu \u00fclikooli raames. Sel ajal v\u00f5is t\u00e4iesti selgelt tajuda, et ka teadusmaastik oli k\u00fcllaltki tugevalt polariseerunud selle asemel, et s\u00e4ilitada objektiivse t\u00f6\u00f6otsija positsioon.<\/p>\n
V\u00e4ga paljud inimesed kuulavad meie jutuajamist ja m\u00f5tlevad, kas juba ei aita, et sellest on l\u00e4bi aastate v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitud. On k\u00f5riauguni. Teiselt poolt oleme neil n\u00e4dalatel n\u00e4inud, et on v\u00e4ga palju inimesi, keda teema k\u00f5netab ja kes tunnevad hinges valu.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime lihtsast spordis\u00f5brast, kes elas aastaid teleri ees kaasa suurtele v\u00f5itudele, ka langustele ja uuesti \u00fclest\u00f5usmistele, v\u00f5i spordiajakirjanikest, kes ei olnud kohal ainult v\u00f5istlustel, vaid r\u00fchkisid samamoodi k\u00fcmneid tunde Haanja metsade vahel. Nad on pettunud, aga samas on see k\u00f5ik ju lihtsalt suusatamine, sportm\u00e4ng, kus \u00fched v\u00f5idavad, teised kaotavad. Miks see meile, eestlastele, nii korda l\u00e4heb?<\/p>\n
Mitte ainult meile, eestlastele, vaid see on arenenud \u00fchiskonna tunnus. On palju teooriaid, aga \u00fcks, kui me \u00fcritame m\u00f5ista, mis asi on m\u00e4ngu sisu, siis m\u00e4ngu \u00fcks teoreetiline k\u00e4sitlus on see, et m\u00e4ng on vabatahtlik mittevajalike takistuste \u00fcletamine. See t\u00e4hendab, et kui sul on energiat mitte ainult elluj\u00e4\u00e4miseks, vaid saad seda raisata, siis paistab, et meil on hea tunne, aga kassil, kes ajab taga hiirt, on samamoodi hea tunne, ta ei pea hiirt kohe \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n
Selline mitte aruka tegevuse tegemine, nagu palli tagaajamine, saja meetri jooks, golfim\u00e4ng v\u00f5i mis iganes suusatamine \u2013 olge mehed, tehke midagi kasulikku. Kuid just see tunne, et sul on ressurssi nii indiviidina kui ka rahvusena, tekitab meis heaolutunde.<\/p>\n
See on mingis m\u00f5ttes \u00fche suure m\u00fc\u00fcdi purunemine, mida me praegu p\u00f5eme?<\/p>\n
Jah, sellest hetkest alates, kui sa saad aru, et see ei kajasta mitte sinu kui rahvuse liikme geniaalsust, vaid alatust, siis seda ei taha me endaga kaasas kanda. <\/p>\n
Missugused v\u00f5ivad olla m\u00f5jud, mida me v\u00f5ib-olla siiamaani veel ei n\u00e4e?<\/p>\n
K\u00fc\u00fcnilisus on \u00fcks. Sporti hakati palju v\u00e4hem t\u00e4helepanu panustama, t\u00e4helepanu on t\u00e4nases m\u00f5ttes raha panustamine. Suusasport sai v\u00e4ga-v\u00e4ga suure stigmaatilise m\u00e4rgi k\u00fclge. Tippsport \u00fcldiselt. Ma tean juhtumeid, kus tippsportlane palub pangalt sponsorilepingut ja pank \u00fctleb s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, et ega me lollid ole.<\/p>\n
Isegi kui teine osapool pakub, et teeme lepingu, et kui ma midagi halba teen, siis ma maksan tagasi, siis vastatakse, et sa tahad \u00f6elda, et me oleme veel lollimad, et kui sa j\u00e4\u00e4d vahele, on sul millestki seda tagasi maksta ning siis me oleme nagu kaks korda halvasti k\u00e4itunud.<\/p>\n
See k\u00f5ik kajastub ka v\u00e4ljaspool spordiruumi. Olen p\u00e4ris palju v\u00e4lismaal ringi liikunud ja kuulnud hoopis teistsuguses sektoris, et olete Eestist ja teil on siukesed mehed seal ning siis kantakse see k\u00f5ik v\u00e4ga laia pintsliga kogu Eestimaa kohta. Kui sa tahad mingisugust usaldusel p\u00f5hinevat lepingut s\u00f5lmida v\u00f5i lihtsamat vestlust alustada, siis on sul hoopis teistsugune m\u00e4rk k\u00fcljes. See asi ole hea.<\/p>\n
Meil v\u00f5iks olla maine kui tubli, aus, v\u00e4ike, hakkama saav riik, kes ei pea esimene olema, aga me n\u00e4eme ka kodumaal, et meil on p\u00e4ris palju edevust, kus me peame nui neljaks esimesed olema \u2013 see l\u00e4heb meile v\u00e4ga kalliks maksma.<\/p>\n
Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kui tulla tagasi inimliku komponendi juurde, siis kas teie saate aru, miks inimesed l\u00e4hevad pettuse teed, kas see on inimlikult v\u00f5i teadusp\u00f5hiselt teie jaoks m\u00f5istetav?<\/p>\n
Pettuse teele satutakse mitmel moel, \u00fcks on tahtlik pettus, kus me igal juhul otsime eeliseid ja see s\u00f5ltub kontekstuaalsest hinnast. M\u00f5nikord on pettus \u00f5igustatud puht pragmaatiliselt, ma k\u00fcll petan, see k\u00f5igile ei meeldi, aga p\u00e4eva l\u00f5puks s\u00f6\u00f6n selle vorstiv\u00f5ileiva \u00e4ra, saan kasu k\u00e4tte.<\/p>\n
Teine pettus on t\u00e4iesti pedagoogiline. Me ju petame lapsi p\u00e4ris palju, t\u00fcssame heas m\u00f5ttes, sest elu on karm ja seal toimetulekuks peame k\u00e4ima m\u00f5lemal pool, nii mugavas kui ka ebamugavas tsoonis. Selline m\u00e4ngulik pettuste ruum on spordiparadigma laiemalt. Me teeme ju jalgpallis ja korvpallis igasuguseid peteliigutusi selleks, et eeliseid saada ja see ei ole sugugi halb.<\/p>\n
Kolmandaks satume me \u00fcle piiri tahtmatult, teadmatult, et oleme mingeid reegleid rikkunud. See on j\u00e4llegi kultuuri k\u00fcsimus, kui palju me teame. Inimesed teevad igasuguseid valikuid, enda teada \u00f5igeid. Kuid n\u00e4iteks politseile sa ei saa seletada, et s\u00f5itsin k\u00fcll kiiremini, aga ega ma ei teadnud. See ei vabasta sind.<\/p>\n
Nad k\u00f5ik omavad mingisugust suuremat v\u00f5i raskemat kaalu moraalses m\u00f5\u00f5dustikus.<\/p>\n
Kas me antud juhul r\u00e4\u00e4gime mingisugusest koosm\u00f5just?<\/p>\n
Koosm\u00f5just ka, aga v\u00f5ib ka t\u00e4iesti konkreetselt valida, sest spordipraktikas petmine on tavaliselt t\u00e4iesti teadlik petmine saamaks eeliseid. Kui me lepime kokku, et \u00e4rme nii tee, siis see kokkulepe on juba eelise andmise v\u00f5imalus.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib olla, et sportlased ja treenerid, kellest me oleme r\u00e4\u00e4kinud, tegelikult ise usuvad, mida nad r\u00e4\u00e4givad? On kaks momenti, mis mulle kohe p\u00e4he tulevad. \u00dcks puudutab Eesti suusatamist. See on see m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rne pressikonverents, kus Andrus Veerpalu k\u00f5neles pisarsilmi, kuidas ta ei ole pettusega tegelenud ja v\u00e4ga paljud inimesed, kes teda h\u00e4sti teadsid, \u00fctlesid, et see ei ole v\u00f5imalik, et ta lihtsalt valetab.
Teine moment on sellest s\u00fcgisest, kui ma k\u00e4isin Austrias ja intervjueerisin endist murdmaasuusatajat Max Hauket, kellest sai 2019. aastal Seefeldi dopinguskandaali kaanepoiss, kes leiti politsei poolt hotellitoast kan\u00fc\u00fcl veenis ning kes on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ike tunnistanud.
Mis mind t\u00f5esti h\u00e4mmastas, oli ta jutt sellest, et ta tundis end esimest korda tippsportlasena sel hetkel, kui hakkas dopingut tarvitama. Et n\u00fc\u00fcd hakkab k\u00f5ik alles pihta.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib olla, et olles iga p\u00e4ev murdosa sekundite nimel tohutus pingutuse keskkonnas, ja nad peavad kahtlemata v\u00e4ga palju ohverdama, usuvad nad \u00fchel hetkel, et see on \u00f5ige asi ja nad teevad oma riigile head?<\/p>\n
K\u00f5ik, kes petavad, peavad endale seda \u00f5igustama. Nad lihtsalt \u00f5igustavad eri moel. Meie, keda petetakse, \u00fctleme, et see \u00f5igustus ei ole p\u00f5hjendatud, aga see p\u00f5hjendus v\u00f5ib olla, et tippspordis tehakse nii ja ma kuulun ka n\u00fc\u00fcd samasse klubisse, mul algab uus elu, pean hakkama end varjama ja muid trikke tegema. Vaieldamatult t\u00e4iendab see igap\u00e4evast r\u00fctmi ja siis ta \u00fctlebki, et n\u00e4ed, ma olen uues klubis.<\/p>\n
Tippratturite puhul on \u00f6eldud, et n\u00e4ed, alguses olin juunioride maailmameister, siis kui sattusin profitiimi, vaatasin, et k\u00f5ik vanad t\u00fc\u00fcbid s\u00f5itsid eest \u00e4ra, aga nende kehad on hoopis teistsugused ning \u00fchel hetkel otsustatakse selle kasuks ja \u00f6eldakse, et nii ongi \u00f5ige. See, mida keegi \u00f5igeks peab, on tema subjektiivne maailmak\u00e4sitlus ja me ei saa kuidagi aktsepteerida sellist m\u00f5\u00f5dustikku, kui keegi \u00fctleb, et ma iialgi ei usu (temast seda). Hea petja ongi see, keda sa usaldad.<\/p>\n
Te \u00fctlete, et puhas tippsport on olemas.<\/p>\n
Puhas tippsport on absoluutselt olemas, kindla peale. Lihtsalt kogu tippspordi paradigmas on v\u00e4ga oluline see, et seal tegeleb h\u00e4sti palju idealistlikke inimesi, kes \u00fcritavad t\u00e4iesti teaduslikel p\u00f5hjendustel leida, kuidas me saame kehast parema v\u00f5ime k\u00e4tte. Sealt tuleb tervishoius\u00fcsteemist terve hulk inimesi, ka spordipraktikast endast ja siis on reeglitest kinnipidamine inimese sisemise maailma jaoks v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Puhas tippsport on kindlasti olemas?<\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
Kust me teame seda, mis meile seda kinnitaks?<\/p>\n
Okei, t\u00e4pselt samasugune argument, et Veerpalu nutab ja \u00fctleb, et tema pole midagi teinud, v\u00f5ib \u00f6elda, et kui palju on puhtaid teste, et vahele j\u00e4\u00e4jaid on suhteliselt v\u00e4he.<\/p>\n
Aga Eesti Antidopingu Agentuur, mida teie ka esindate \u2013 kui need dopinguskandaalid lahvatasid, tekkis k\u00fcsimus, et oodake, mingisugused FIS-i poolt saadetud prooviv\u00f5tjad tabavad \u00f5ige hetke, aga mida meie enda dopinguinimesed tegid, magasid aastaid maha, kui meie h\u00e4rrad patustasid?<\/p>\n
Tahangi sinna j\u00f5uda, et m\u00f5lemat pidi on need mitte absoluutsed t\u00f5endid. Aga klassikaline k\u00fcsimus, kas see on v\u00f5imalik \u2013 kui me puht teoreetiliselt hakkame modelleerima seda m\u00e4nguolukorda ja vaatame, kui palju vahele j\u00e4\u00e4dakse, mis on vahelej\u00e4\u00e4mise hind, kui kaua on m\u00f5ni sportlane olnud suhteliselt stabiilselt edukas, siis pelgalt teadusliku anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal, m\u00e4nguteoreetilise arvutuse alusel v\u00f5ib \u00f6elda, et tippsport on puhas ja selline tippsport on t\u00e4iesti v\u00f5imalik ning dopingu kasutamine ei anna alati sugugi eeliseid. See v\u00f5ib tihtipeale tekitada hoopis kehvema positsiooni. Nii et doping ei ole mingisugune imek\u00e4sitlus.<\/p>\n
Meie maailmas on kujunenud nii, et peamiselt r\u00e4\u00e4gitakse ainult vahelej\u00e4\u00e4jatest, me ei r\u00e4\u00e4gi \u00fcldse nendest, kes on puhtalt p\u00e4\u00e4senud, sest seda infot isikuandmete kaitse t\u00f5ttu ei levitata.<\/p>\n
Kuid kui me tajuksime, kui suur erinevus see on, siis see ei garanteeriks sajaprotsendilist puhtust, aga toome lihtsa loogika \u2013 kui on kaks sportlast ja m\u00f5lemad v\u00f5istlejad, siis on m\u00f5lemal v\u00f5imalus v\u00f5ita ning siis \u00fcks otsustab kasutada keelatud aineid ehk rikkuda reegleid, teine otsustab sedasama ning endiselt on m\u00f5lemal v\u00f5imalus v\u00f5ita, aga m\u00f5lemale on tulnud juurde oluliselt suuremad kulud ja vahelej\u00e4\u00e4mise risk ja siis nad \u00fctlevad, et oot, \u00e4rme m\u00f5lemad tee seda, see on m\u00f5lemale odavam. See on t\u00f5esti optimum, Pareto-efektiivne tasakaalupunkt. Neid on selgelt tekkinud ning meil on spordialasid, kus dopingu kasutamine v\u00e4ga m\u00f5ttekas \u00fcldse polegi, ta vaid lisab kulusid ning naeruv\u00e4\u00e4ristab tegijaid.<\/p>\n
Nii et v\u00f5ib minna t\u00e4iesti kindla peale, kui v\u00e4ita, et tippspordis on puhtus olemas. Kuid seal, kus on puhtus, eksisteerib ka mustus, seda ikka satub sinna. Pigem k\u00fcsimus on, kumb hetkel domineerib. Me ei saa lihtsalt \u00f6elda, et tippsport on absoluutselt puhas, aga tippsport on pigem puhtam, kui et seal on ebaausaid inimesi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3061314ha05ct24.jpg\"\/)
Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
K\u00fcsin veel \u00fcht asja Eesti murdmaasuusatamise kurva loo kohta. See lunastus, millest on viimastel n\u00e4dalatel r\u00e4\u00e4gitud \u2013 kui need mehed tuleksid, vaataksid inimestele silma sisse ja r\u00e4\u00e4giksid, kuidas asjad tegelikult k\u00e4isid \u2013, kas sellest oleks abi inimestele, \u00fchiskonnale laiemalt? V\u00f5i on \u00f5ige aeg m\u00f6\u00f6das?<\/p>\n
Ei, see aeg on alati olemas, on p\u00e4ris palju n\u00e4iteid mujalt maailmast. N\u00e4iteks Kesk-Euroopa ratturid, kes on vahele j\u00e4\u00e4nud ja l\u00f5puks oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kinud, neid rehabiliteeritakse, nendest on midagi \u00f5ppida, nendes hakkab v\u00f5imenduma positiivne, mida nendes on hinnatud ja tugevus \u2013 et oma viga tunnistada, teeb nad veel tugevamaks. See ei ole kerge ja see lihtsalt joonib alla, kui n\u00f5rk ja v\u00f5ib-olla ka kui v\u00f5rgustunud see patuskeem on.<\/p>\n
Miks mehed ei ole seda siiamaani teinud?<\/p>\n
Ma arvan, et just see v\u00f5rgustatus on p\u00f5hjus. Individuaalselt sa ju v\u00f5id \u00f6elda, et okei, r\u00e4\u00e4giks k\u00f5ik \u00e4ra, aga siis sellest v\u00f5i tollest ei saa r\u00e4\u00e4kida, sest mulle helistati v\u00f5i saadeti SMS, et \u00e4ra sellest r\u00e4\u00e4gi. Ega meil see seltskond olnud selline, et \u00fcks pluss \u00fcks v\u00f5rdub kaks.<\/p>\n
Selle vaese treeneri ja sportlase \u00fcmber oli mingisugune organisatsioon, poliitikud, ettev\u00f5tjad?<\/p>\n
Et oleks lihtsam m\u00f5ista, nimetan, et on erinevad sponsorid ja kindlasti ka n\u00f5ndanimetatud mustad sponsorid.<\/p>\n
Ehk inimesi, kes teadsid aastate kaupa, tuntud inimesi…<\/p>\n
Ja on valmis riskima isegi kui…
V\u00e4ga lihtne n\u00e4ide, kui Veerpalu test \u00fcle valideeriti, oli t\u00e4iesti selge, et ta on dopingut kasutanud, aga meil \u00f6eldi pigem, et n\u00fc\u00fcd on probleem l\u00e4inud, Veerpalust saab uuesti treener ja Mati Alaverist veel kuulsam treener ja nii edasi. Inimesed, kes oskavad raha luua, on \u00e4ris edukad, nad pole rumalad, aga nad on k\u00fc\u00fcnilised ja valmis riskima ning see on teinud palju suurema kahju. \u00d6eldakse, et v\u00f5it privatiseeritakse, probleemid sotsialiseeritakse \u2013 siin me n\u00fc\u00fcd \u00fchiskonnana oleme, selle k\u00fcna ees.<\/p>\n
Kuidas tippsport, ideaalid, m\u00fc\u00fcdid ja kangelased, kes selles maailmas t\u00f5usevad, m\u00f5jutavad meie igap\u00e4evaelu, seda, kuidas tavaline inimene elab, kuidas teistega suhtleb, mida v\u00e4\u00e4rtustab? Kas selliseid paralleele t\u00f5mmata on liiga filosoofiline?<\/p>\n
Ei, see on pigem vastupidi. Rahvusliku \u00e4rkamise ajal, kus me k\u00f5ik oleme olnud, aga see see kehtib ka teiste rahvuste puhul, inimesed, kes \u00e4rkavad, \u00e4rkavad ju kehvemas seisust ja avastavad, et nad on keegi, nad on midagi v\u00e4\u00e4rt ning nad vajavad eeskujusid, kellele osutada, et n\u00e4ed, me oleme ka needsamad. Siin on sportlik edu vaieldamatu.<\/p>\n
M\u00e4letan, kuidas Tallinna Kalev tuli korvpallis n\u00f5ukogude liidu meistriks, see oli nii p\u00f6\u00f6rane, kuigi meil polnud seal ainult omamaalased, aga see n\u00e4itab midagi, et me oleme \u00fcks osa, oleme seda jaatanud, tunnistanud, lehvitanud v\u00f5ib-olla lipukesega. Esimesed ol\u00fcmpiav\u00f5idud, mis on tulnud meile uuel ajal, on k\u00f5ik motiveerinud rohkem t\u00f6\u00f6d tegema. See tuleb ka mujal maailmas esile, kuidas kaubanduses hakkab rohkem raha liikuma, n\u00e4iteks ostetakse rohkem suuski, ehk sel k\u00f5igil on individuaalne m\u00f5ju olemas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3061299hd755t24.jpg\"\/)
Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
K\u00fcsisin teilt teadlikult selle kohta, kuidas tippspordi valusad \u00f5ppetunnid ja kangelaslood \u00fchiskonda m\u00f5jutavad, kuna te olete viimasel ajal \u00fchiskondlikke protsesse palju m\u00f5testanud. \u00dcks asi on tehnoloogia meeletu areng ja sellest tulenev sotsiaalne kontekst, sotsiaalmeedia, mis meid v\u00e4ga palju inimestena m\u00e4\u00e4ratleb, seda, kes me oleme, mismoodi ennast esitleme ja kellega suhtleme. Te olete olnud \u00fcsna murelik nendest arengutest r\u00e4\u00e4kides. Mis on p\u00f5hiline, mis teid muretsema paneb?<\/p>\n
H\u00e4sti otse \u00f6eldes on see v\u00e4ljasuremine \u2013 see peaks panema k\u00f5iki muretsema. See, et me ise elus oleme, on ju tore, aga lapsi on juba kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem ja j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas veel kolmandiku v\u00f5rra, kui nii l\u00e4heb. Kui s\u00fcnnitajate arv v\u00e4heneb, siis seda tagasi tuua on praktiliselt v\u00f5imatu. See peaks mingi ime olema.<\/p>\n
Mida see v\u00e4ljasuremine t\u00e4hendab?<\/p>\n
Kui s\u00fcndimuskordaja on kuskil \u00fcks koma neli, siis naine s\u00fcnnitab \u00fche asendaja endale ja on vaja kaht naist j\u00e4rgmise inimese asendajaks.<\/p>\n
Kuidas Instagrami videod, kogu sotsiaalmeedia v\u00f5i tehisintellekti ajastu meid sinna juhatavad?<\/p>\n
Juhatavad sellega, et meil puuduvad kontaktid inimestega. Olemasolevad kontaktid on illusoorsed, nad t\u00e4idavad ja loovad inimesest kuvandi, et kui sa p\u00e4riselt inimesega kokku satud, on natuke imelik ja tekib tunne, et l\u00e4hen uuesti ekraani taha. Inimene ise, kes hinnanguid annab, ei ole selline, nagu ta on ja teine inimene ei paista talle sellisena, kes ta on. Me ei jaksa rollis olla, mist\u00f5ttu ollakse pigem sellises akontaktses muljetamises ja hiirega ekraanil filtreid valides on suhtlemine tunduvalt odavam ja toimub rohkemate inimestega. Sul tekib selline surrogaattagasiside, et sinuga on k\u00f5ik korras, kuna ekraanil on p\u00e4ris palju p\u00f6idlaid, mis tunnustavad sinu olekut.<\/p>\n
Tooge praktilisi n\u00e4iteid, kus te n\u00e4ete sotsiaalset muutust k\u00f5ige ehedamal kujul.<\/p>\n
Iibelangus on fakt ning sel on h\u00e4sti palju tegureid ka mujal maailmas. Me teeme h\u00e4sti palju t\u00f6\u00f6d ning t\u00f6\u00f6 on muutunud digitaalseks. Kui vanasti sai raadiot\u00f6\u00f6d teha raadiostuudios, siis n\u00fc\u00fcd saab kodus ka. T\u00e4nu digitaalsele formaadile j\u00f5uab t\u00f6\u00f6 sulle igale poole j\u00e4rele ning sul on v\u00e4hem vaba aega, kuna sa leiad, et t\u00f6\u00f6 v\u00f5imendab su sissetulekut ning ka elu l\u00e4heb kallimaks. Sa mitte ei s\u00e4ilita sissetulekut, vaid \u00fcritad kaitsta oma olemasolevat ostuj\u00f5udu \u00fcha rohkem t\u00f6\u00f6d tehes.<\/p>\n
Meenub USA statistika, et eelmise sajandi teisest poolest t\u00e4nase p\u00e4evani on inimeste t\u00f6\u00f6tundide hulk v\u00e4henenud tuhande kaheksasajalt tuhande seitsmesajale, aga stressi hulk on kasvanud kaksk\u00fcmmend viis protsenti, ehk praktika on t\u00e4iesti disproportionaalne. Sa pead tegema palju enam stressirohket t\u00f6\u00f6d, kuigi n\u00e4iliselt on sul tunde t\u00f6\u00f6kohal v\u00e4hem. See omakorda t\u00e4hendab inimestega suhtlemise p\u00e4devuse ja kompetentsi langust ja isegi selle soovi langust. Sa rahuldad seda \u00fcha rohkem ekraanip\u00f5hiselt. T\u00e4na ekraani peal lapsi teha ei saa, kuigi v\u00f5ime \u00f6elda, et tehnilises ruumis viljastamise tehnoloogiad arenevad palju kiiremini kui me arvestame ning selle arengu taga on just see, et bioloogilist viljastamist v\u00e4ga ei toimu.<\/p>\n
Traditsioonilises k\u00e4sitluses on uue elu tekkimiseks vaja meest ja naist, soovitavalt armastust, et head asjad s\u00fcnniksid. Mis on juhtunud meeste ja naiste omavahelistes suhetes, selles, kuidas nad \u00fcksteist n\u00e4evad?<\/p>\n
Seal on v\u00e4ga palju muudatusi. Kui probleem on olemas, teeb tehnoloogiline sektor v\u00e4ga kiiresti vastava teenuse ning kui sa oled teenusega harjunud, siis sa kasutad teist alternatiivi ehk inimesega kokkusaamist v\u00f5imalikult v\u00e4he. Mis on sellise teenuse \u00fcheks ilminguks, on t\u00e4nasel p\u00e4eval n\u00e4ha \u2013 vajutad vasakule ja paremale ning ekraanil vaatad lihtsalt n\u00e4gu, v\u00f5ib-olla ka pikkust.<\/p>\n
Naiste investeering paarisuhtesse on kordades suurem pelgalt potentsiaali t\u00f5ttu, nemad peaksid last kandma, isa v\u00f5ib \u00e4ra minna \u2013 mis iganes p\u00f5hjustel, oligi n\u00e4iteks \u00fche\u00f6\u00f6suhe. Seega on nende valiku roll palju suurem ja nad valivad instinktiivselt ekraanilt, kus valikus on palju rohkem mehi kui varem n\u00e4iteks s\u00f5bra v\u00f5i tuttava s\u00fcnnip\u00e4eval v\u00f5i kus iganes, kus sul oli seitse-kaheksa v\u00f5i kuni kaksk\u00fcmmend inimest, kellega sa \u00fcldse kokku puutusid ja v\u00f5ib-olla hakkas \u00fcks neist rohkem meeldima. N\u00fc\u00fcd on sul k\u00fcmme tuhat, libistad seal iga vaba hetk kedagi vasakule ja siis l\u00e4heb \u00fcks teisele poole pikemaks vaatamiseks.<\/p>\n
M\u00f5ni l\u00e4heb v\u00f5ib-olla \u00fcldse kogemata ja tagasi enam v\u00f5tta ei saa.<\/p>\n
Mis iganes, aga sa oled p\u00e4\u00e4senud tema filtrist l\u00e4bi. Me v\u00f5ime \u00f6elda, et on t\u00fc\u00fcpiline mees ja t\u00fc\u00fcpiline naine, aga see tekitab t\u00e4nap\u00e4eval juba ebamugavust. Kui naistelt k\u00fcsida, kuidas tundub t\u00fc\u00fcpiline mees, siis nad annavad \u00fcldiselt suhteliselt kehva hinnangu, et n\u00f5me ja igav, kuna nemad valivad \u00fclemisest detsiilist, \u00fclemisest k\u00fcmnendikust, siis tundub normaalne mees v\u00e4ga kehv.<\/p>\n
Kui meestelt k\u00fcsida, milline on normaalne naine, siis nad \u00fctlevad, et normaalne. Mehed ei vali niimoodi, neil on spekter j\u00e4\u00e4nud laiemaks, nende investeering ei ole selline.<\/p>\n
Mehed on v\u00e4hem kriitilised?<\/p>\n
Jah, seega tekib suur vastuolu. Kui mees soovib suhet naisega, kes talle meeldib, aga naine \u00fctleb, et see mees ei meeldi mulle mitte kuidagi, siis kuidas me seda l\u00f5het l\u00fchendame ja sildame. Tulemus on see, et noormehed, kes naistele rohkem meeldivad ei pea \u00fcldse paarisuhet s\u00f5lmima. Neil on lihtsalt v\u00e4ga odav j\u00e4rgmist suhet leida. Aga see raskem suhe, kallim ja traditsioonilisem \u2013 sealt hoitakse kinni ka rasketel p\u00e4evadel, kui elu pole k\u00f5ige ilusam. See on l\u00f5he, mis on uuel ajal tekkinud ning mida varem polnud.<\/p>\n
Mis on asemele tulnud? Kui varem oli ideaal pikaaegne paarisuhe, elu l\u00f5puni koos olemine, kuni surm meid lahutab, v\u00e4hemalt kaks-kolm last, siis milline on t\u00e4nane ideaal?<\/p>\n
See “kuni surm lahutab ja kaks-kolm last” oli juba paar p\u00f5lvkonda tagasi, seda pole m\u00f5nda aega olnud. Ka ajalooliselt me n\u00e4eme, millal oli peresuhe tootlik \u00fcksus, kus oli h\u00e4sti palju lapsi ning m\u00f5ni suri enne viiendat eluaastat. Seej\u00e4rel tekkis t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni j\u00e4rgne periood, kus linnastumine, hariduss\u00fcsteem ja pere oli omaette \u00fchiskonna ees vastutust v\u00f5ttev \u00fcksus, kus peab vastutama laste eest. Vanemad olid tootlik \u00fcksus, aga seal ei elatud enam elu l\u00f5puni koos, vaid pigem hakkasid paarisuhted lahku minema kuskil seitsme-kaheksa aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Alles hiljem, \u00fctleme sajandivahetuse paiku hakatakse r\u00e4\u00e4kima rohkem armastusp\u00f5hisest suhtest, varem oli peresuhe pragmaatiline \u2013 alguses teine meeldis k\u00fcll, aga ega ta ikka k\u00f5ige parem ole, aga meil on lapsed, t\u00f6\u00f6 ja kodu. Seega tekkis armastusp\u00f5hine suhe, aga abielu kui sotsiaal-tehnoloogilist kokkulepet enam nii palju ei s\u00f5lmita, vaid ta on suhtep\u00f5hine ning selles suhtes ei s\u00fcnni lapsi, kuna see on liiga tugev kokkulepe \u2013 oleme teineteisele toredad, meil on t\u00f6\u00f6, t\u00e4nu sellele ressursiv\u00f5imalused, tegelikult t\u00f6\u00f6 kaudu meid v\u00e4\u00e4rtustataksegi, mitte ainult v\u00e4limuse j\u00e4rgi, kuid suhtesse lapsi ei s\u00fcnni. Naistega on nii, et kui kolmek\u00fcmnendaks eluaastaks lapsi ei s\u00fcnni, on lapse s\u00fcnni t\u00f5en\u00e4osus viisk\u00fcmmend protsenti. Siit me n\u00e4emegi, kuidas iive kukub. 2024. aastal oli Eesti s\u00fcndimuskordaja 1,18, mis on \u00e4\u00e4retult v\u00e4ike number.<\/p>\n
Kui ma alguses \u00fctlesin, et kui iibekordaja on 1,4, siis s\u00fcnnib j\u00e4rgmises p\u00f5lves kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem lapsi ja \u00fclej\u00e4rgmises veel kolmandiku, ehk kahe p\u00f5lvkonnaga kuusk\u00fcmmend protsenti v\u00e4hem lapsi. Ma usun, et kaubamajas tuleks lasteosakonda hakata kokku t\u00f5mbama, sest see lihtsalt ei vea v\u00e4lja.<\/p>\n
Kui perekonna v\u00e4\u00e4rtus on kahanenud, inimeste pingutus teisele inimesele meeldida taandunud tagaplaanile, siis millega on selgitatav see \u2013 me j\u00f5uame otsapidi saate algusesse tagasi, kus me r\u00e4\u00e4kisime dopingust \u2013, et me n\u00e4eme ka nii-\u00f6elda tavaliste inimeste seas meeletutes kogustes dopingu tarvitamist, on need elustiiliravimid, mis aitavad k\u00f5hnemaks ja ilusamaks muutuda, igasugused raviprotseduurid ning l\u00f5puks j\u00f5uame k\u00f5iksugu vaimse tervise ravimiteni v\u00e4lja. Miks me pingutame ja tarvitame neid sellistes kogustes?<\/p>\n
Meil on vajadus heaolu j\u00e4rele. See on \u00fcks kompass, mis meie sees on \u2013 korda seda, mis on hea ja v\u00e4ldi seda, mis on ebameeldiv. Ainult et looduses oli see referentsruum natuke teistsugune kui sotsiaalmeedia v\u00f5i tehnoloogiliste suhete looduses, kus sa pead ekraanil olema teistsuguse kuvandi kandja ning j\u00e4relikult pead sa kaitsma seda kuvandit ka ekraaniv\u00e4lises ruumis.<\/p>\n
Prantsusmaal keelati buliimia t\u00f5ttu \u00e4ra photoshoppimine naisteajakirjades just seet\u00f5ttu, et tuhanded t\u00fcdrukud on saanud surma pelgalt sellep\u00e4rast, et nad tahavad selles kuvandis p\u00fcsida.<\/p>\n
Meie sotsiaalne kapital, see, kuidas mehed ja naised on signaliseerinud, mida nad bioloogiliselt v\u00e4\u00e4rt on \u2013 nad peavad puhtad olema, sisuliselt kasitud, mehed peamiselt on oma \u00fcrgset t\u00f6\u00f6v\u00f5imet signaliseerinu lihastega. K\u00f5ik sellised tunnused on v\u00f5imalik h\u00fcpertrofeeruda, v\u00e4ga tugevaks muuta, ja kui sa oled harjunud tugevamate signaalidega, siis v\u00e4iksemad signaalid ei l\u00e4he enam korda. See on see, kus kogu protsess eskaleerub \u2013 naised muutuvad \u00fcha naeruv\u00e4\u00e4rsemaks oma kaalu langetamise ja kosmeetika, Botoxi, n\u00e4ol ning olen p\u00e4ris kindel, et terve hulk meesterahvaid \u00fctleb, et see naine on nagu mingi tehniline sooritus, oma last temaga k\u00fcll saada ei tahaks. Aga kuvand on see, mis on praegusel hetkel v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n
Sotsiaalse kapitali puhul on oluline ka t\u00f6\u00f6v\u00f5ime \u2013 sa pead olema t\u00f6\u00f6v\u00f5imeline \u2013, kuid kuna stressorite hulk on niiv\u00f5rd suur, on kognitiivne koormus keskn\u00e4rvis\u00fcsteemile erakordselt suur ning kui meil on \u00fcha rohkem vanemaid inimesi, siis v\u00f5ib t\u00e4iesti normaalseks pidada, et ettev\u00f5tlus reageerib sellele. Ravimit\u00f6\u00f6stus toodab juba praegu palju rohkem kognitiivseid ravimeid kui kunagi varem. Neid arendatakse ja toodetakse just seet\u00f5ttu, et vanemad, aga ka igap\u00e4evases elus tegutsevad inimesed kasutavad \u00fcha rohkem nootroopikume, aga ka igasuguseid narkootikume. See on see m\u00e4ng.<\/p>\n
Mis puudutab esteetilist v\u00e4ljan\u00e4gemist, siis \u00fcks uuring \u00fctles, et 2035. aastaks, mis ei olegi kaugel, on enam kui pool maailma elanikkonnast \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud. Ma ei m\u00e4leta vanadelt fotodelt, et inimestel oleks probleeme olnud \u00fclekaalulisusega ning teisalt ei m\u00e4leta ma, et Pearu ja Andres oleksid v\u00e4ga palju vaimse tervise probleemide \u00fcle kurtnud. Neil k\u00fcll olid mured, aga neid lahendasid nad k\u00f5rtsis.
Kuhu me teel oleme? \u00c4kki \u00fchel hetkel tuleb sellele mingi teaduslik lahendus, praegune perspektiiv ei paista v\u00e4ga hea.<\/p>\n
Goebbelsil oli selline teaduslik lahendus, et lahendame selle probleemi \u00e4ra.<\/p>\n
Me oleme ise teel, konstrueerime endale horisondile tondi ja \u00fctleme, n\u00e4ed, kui kaugel ta on, k\u00fcll me midagi teha j\u00f5uame. Selleks tondiks on praegu tehnoloogia, tehisintellekt on kindlasti \u00fcks valdkond, mis on t\u00e4iesti selgelt ohtlik inimkonnale. Praegu me v\u00f5ime k\u00fcll \u00f6elda, et see asub kuskil horisondil, k\u00fcll me sellega tegeleme, aga ma ei n\u00e4e, kuidas seda konna vaikselt keedetakse.<\/p>\n
See \u00fclekaalu n\u00e4ide on see, mis on tohutult raske probleem mitte ainult esteetiliselt, vaid kliinilises m\u00f5ttes, ravikulud kasvavad.<\/p>\n
Teiseks v\u00e4ljasuremine. Kui lapsi maailma ei s\u00fcnni, siis see protsess kulgeb vaikselt ja normaliseerub ning sealt tagasi tulla pole v\u00f5imalik, \u00fchel hetkel \u00f6eldaksegi, et meil enam kohalikku rahvast pole. Siis ei saa mitte keegi enam mitte midagi tagasi keerata.<\/p>\n
V\u00f5ime ju \u00f6elda, et kaalu saab kontrollida ja end kokku v\u00f5tta, aga n\u00e4ete, kui raske see on. On t\u00e4iesti kindel, et absoluutne enamus \u00fclekaalulistest eelistaksid mitte omada \u00fclekaalu. Nad ka teavad, mida teha, aga see pole kinni ainult inimeses, meil on hulk \u00e4rimudeleid, mis v\u00e4gagi soosivad \u00fclekaalu teket, sest see majandusmudel trumpab \u00fcle igasugused ministeeriumite v\u00e4\u00e4rtuspakkumised ja poliitilised s\u00f5numid. Me ei saa maailma endale v\u00e4ga lihtsaks klotside m\u00e4nguks luua.<\/p>\n
M\u00f5ned aastad tagasi r\u00e4\u00e4giti \u00e4hvardavalt, missugused m\u00f5jud saavad olema tehisintellektil. T\u00e4na tajume juba vaikselt, millised on selle asja plussid. Kas me n\u00e4eme ka mingit teist lainet, kus tehisintellekti halvad m\u00f5jud halvavad meie igap\u00e4evaelu?<\/p>\n
Ma usun k\u00fcll paraku. Juba v\u00f5ib n\u00e4ha, et tehisintellekti enda loojad, IT-sektor ei v\u00f5ta enam t\u00f6\u00f6le noori. T\u00e4iesti p\u00f6\u00f6raselt on noorte t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmine langenud. Nooreminsenere t\u00f6\u00f6le ei v\u00f5eta ja vanemast otsast, kus tahetakse k\u00f5vasti palka saada, on v\u00e4ga k\u00f5rge motivatsioon programmeerijad v\u00e4lja vahetada. Meil on terve hulk sektoreid, kus kogu t\u00f6\u00f6 sisuliselt ringleb \u00fcmber selle, et ma sain andmeid, pidin neid anal\u00fc\u00fcsima ja v\u00e4lja andma \u2013 see on asendatav tehisintellektiga. Ning ollakse k\u00f5rgelt motiveeritud asendama, sest me tahame olla konkurentsis t\u00f5husamad ning kasutame seda vaikselt, n\u00e4itame tehisintellektile, mis on mu \u00fclesanded, mida ma varsti tegema ei pea, kui sa k\u00f5ik \u00e4ra teed. Kindlasti avaldab see m\u00f5ju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kaudu ka panganduses antavatele laenudele ning see halvab majandusperspektiivi.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd v\u00f5tab Eesti riik laenu, ka suured riigid v\u00f5tavad, aga laenu v\u00f5tmine t\u00e4hendab, et sa n\u00e4ed, et suudad selle tulevikus tagasi maksta. P\u00e4ris kindlasti pole praeguses t\u00f6\u00f6h\u00f5ive perspektiivis inimesi, kes \u00fcldse raha v\u00e4lja v\u00f5taks.<\/p>\n
Tahaksin l\u00f5petada positiivse ja helgema noodiga ning k\u00fcsin t\u00e4iesti otse: mis on elu m\u00f5te, mida teadus \u00fctleb? <\/p>\n
Nelik\u00fcmmend kaks.<\/p>\n
Mida see t\u00e4hendab?<\/p>\n
See on \u00fche pikema loo vastus, kusjuures tehisintellekt annab selle vastuse. “The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy” on kuulus lugu, kus on superarvuti, kellelt inimkond tahab teada, mis on elu m\u00f5te. L\u00e4heb t\u00fckk aega m\u00f6\u00f6da ja l\u00f5puks tr\u00fckib superarvuti v\u00e4lja paberi, kus on number nelik\u00fcmmend kaks. Ma rohkem ei tea.<\/p>\n
Palun \u00f6elge Vikerraadio kuulajale \u00fche lausega, kuidas elada \u00f5nnelikumat elu.<\/p>\n
Eneseteostuse kaudu \u2013 pane ennast proovile. Meis k\u00f5igis on rohkem v\u00f5imeid, kui me julgeme endale tunnistada. Erutus proovida uut on tegelikult see, kus sa tunned, et oled elus.<\/p>\n
Suurep\u00e4rane m\u00f5te, millega l\u00f5petada t\u00e4nast vestlust. Ait\u00e4h!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3061329h0a8et24.jpg\"\/)
Kristjan Pihl ja Kristjan Port Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n