“Ma olen lihtne talut\u00fcdruk. Haapsalus veetsin oma esimesed eluaastad. Isal oli uus elu, ta oli kaotanud oma naise ja abiellus 1933. aastal minu emaga. Isa otsis oma majapidamisse v\u00e4ga t\u00f6\u00f6kat naist, isal oli esimesest abielust veel kolm poega, kes said siis juba t\u00e4iskasvanuks. Kaks poega l\u00e4ksid Rootsi, \u00fcks j\u00e4i kadunuks ja teine j\u00f5udis Rootsi randa,” \u00fctles 92-aastane Ilma Adamson, kes on tantsu\u00f5petajana loonud sega-, nais- ja laster\u00fchmadele sadakond erinevat tantsu.<\/p>\n
Ilma s\u00f5nas, et tal on meeles isa s\u00f5nad, kes \u00fctles, et andestada peab oskama.<\/p>\n
Isa s\u00f5na alati peres maksis. Kord \u00fche pahanduse peale \u00fctles isa Ilmale, et vitsa tood ise praegu minu k\u00e4tte, aga peksa saad homme hommikul. “T\u00f5in selle vitsa isale, terve \u00f6\u00f6 ei saanud magada, hirm oli nii suur, aga hommikul l\u00e4ks isa s\u00fcda ikka haledaks ja ta ei andnudki mulle vitsa,” meenutas Ilma.<\/p>\n
Kui Ilma juba pidudel k\u00e4is, oli isa alati tema p\u00e4rast alati v\u00e4ga mures. “Peod juba k\u00e4isid Vasalemma m\u00f5isas. Vene s\u00f5durid tulid t\u00fcdrukuid tantsima v\u00f5tma ja \u00fcks tuli minu ette. Mina ei l\u00e4inud, ei teinud v\u00e4lja ka. Viskas mulle kopikaid, aga eks meie poisid n\u00e4gid seda k\u00f5rvalt ja andsid talle tuupi,” meenutas Ilma oma neiup\u00f5lveaastaid, kui suur s\u00f5da oli l\u00f5ppenud. “Isal oli hirm ja \u00fctles emale, et sa lased t\u00fcdrukul k\u00e4ia, tuleb \u00fckskord p\u00f5llealune t\u00e4is.”<\/p>\n
“Ma olin neiuna ennastt\u00e4is, k\u00e4isin nina p\u00fcsti. K\u00f5ik noore inimese kapriisid olid mul,” muheles Ilma.<\/p>\n
Ajalehes ilmunud foto tegi Ilmast \u00fcle ilma staari<\/p>\n
Ilmal pole kunagi olnud soovi talupidajaks saada. “Kahetsen seda, et ma j\u00e4tsin kooli pooleli, aga ma ei saanud sinna midagi parata. Seitse klassi oli Vasalemma koolis, selle kooli l\u00f5petasin \u00e4ra, tunnistus ei olnud \u00fcldse paha. See oli 1949. aasta, kui toimus meeletu kolletiviseerimine. Mul on meeles, kuidas ema nuttis, sest loomad l\u00e4ksid k\u00f5ik \u00fcksteise j\u00e4rel v\u00e4ravast v\u00e4lja. Lehmad, hobused, p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinad, niidumasinad, loorehad, k\u00f5ik korjati kokku,” meenutas Ilma. “\u00d5petajad k\u00fc\u00fcditati, matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika j\u00e4id n\u00f5rgaks ja kukkusin l\u00e4bi.”<\/p>\n
Ajalehest luges Ilma, et Balti manufaktuuri v\u00f5etakse t\u00f6\u00f6le kangruid. “Sain sinna t\u00f6\u00f6le, olin 16-aastane. Kolm kuud olin seal t\u00f6\u00f6tanud, kui minu juurde tuli ajaleht “Komsomolskaja Pradva” ja minu pilt l\u00e4ks lehte. Kus siis hakkas \u00fcle laia N\u00f5ukogude Liidu mulle kirju tulema. Kombinaadi pearaamatupidaja juhtus seda artiklit lugema ja kutsus mind t\u00f6\u00f6le kangrute palgaarvestajaks. L\u00e4ksin sinna ja hakkasin k\u00e4ima ka kombinaadi tantsur\u00fchmas, mida juhendas Irene Kadak, kes \u00fctles, et sa tantsid nii h\u00e4sti, hakka seda r\u00fchma ise juhendama. Olin koolis tantsu juba \u00f5ppinud ja siis kutsus \u00fcks s\u00f5branna mu kaasa Ullo Toomi juurde, kes m\u00e4\u00e4ras mu saatuse,” meenutas Ilma erakordset hetke oma elus.<\/p>\n
Ilma s\u00f5nul oli Toom tema teine isa. “Ta oli v\u00e4ga range, aga v\u00e4ga isalik, v\u00e4ga heatahtlik ja v\u00e4ga andestav. Ta ikka \u00fctles meile, et kui valite eriala ja tahate minna tantsuteele, siis pidage meeles, et te ei tee endale teed k\u00fc\u00fcnarnukkidega, vaid tarkuse ja t\u00f6\u00f6kusega,” meenutas Ilma Toomi s\u00f5nu.<\/p>\n
1954. aastal oli Ilma Toomi tantsur\u00fchmaga Moskvas, kus kohtus oma tulevase abikaasaga. “Tema pani mulle silma peale. Mul oli v\u00e4ga hea mees, ta oli v\u00e4ga \u0161armantne ja intelligentne,” s\u00f5nas Ilma. “Talle meeldis, et ma olin tagasihoidlik naine, mitte bravuurikas.”<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 v\u00f5ttis suurema osa ajast ja pere j\u00e4i tagaplaanile<\/p>\n
“S\u00fcndides oli Aivol mingi pisik veres ja tal vahetati veri \u00e4ra. Ma ei saanud talle esimesel n\u00e4dalal rinda anda,” t\u00f5i Ilma v\u00e4lja.<\/p>\n
“Mul oli h\u00e4sti r\u00f5\u00f5mus lapsep\u00f5lv,” s\u00f5nas poeg Aivo Adamson, kes on juhtinud maanteeametit, aga ka mitmeid suurettev\u00f5tteid nagu Starman ja Alexela ning viimastel aastatel ajab Alexela asju L\u00e4tis. “Eks me katsusime ikka piire ka, aga \u00f5nneks lahenes k\u00f5ik h\u00e4sti. P\u00f5hiliselt kasvatas mind isa, ema tuli koju siis, kui mina juba magasin. Kuus aastat j\u00e4rjest pandi mind pioneerilaagrisse, kus ma \u00f5ppisin vene keele \u00e4ra. Iseseisvust oli mul p\u00e4ris palju.”<\/p>\n
“Kui S\u00f5pruse rahvatantsuansambel t\u00f5usis nii tugevaks r\u00fchmaks, et meid saadeti igasugustele v\u00e4liskontsertidele, siis olingi kogu aeg redus, mul oli kaks ansamblit, S\u00f5prus ja Tuisuline. 26 aastat k\u00e4isin suviti Soomes kursusi andmas. Mu mees oli v\u00e4ga m\u00f5istlik ja arusaaja inimene,” meenutas Ilma.<\/p>\n
“Kilekotte sai koolis m\u00fc\u00fcdud. Hiljem olid mul juba plaadid ja duubelmakid ning oli p\u00f5hjust mulle k\u00fclla tulla,” muheles Aivo, kellel olid kasud sees, et ema k\u00e4is Soomes kursusi andmas.<\/p>\n
Nii nagu Aivo vanemad ja ka vanavanemad olid v\u00e4ga t\u00f6\u00f6kad olnud, oli ka temal kahjuks nii, et t\u00f6\u00f6 v\u00f5ttis suure osa. “Pean tunnistama, et ma pole oma lastele suutnud nii palju aega p\u00fchendada, kui ma oleksin tahtnud. Oli aegu, kus ma tundsin, et nad oma k\u00e4itumisega s\u00fc\u00fcdistavad mind. Hommikul kella seitsmeks l\u00e4hed t\u00f6\u00f6le ja \u00f5htul kell seitse tuled, perele aega ei j\u00e4\u00e4nudki. 1990. aastate algul sa panid kogu oma aja professionaalsesse t\u00f6\u00f6ellu,” meenutas Aivo. “Praegu on meil laste ja lastelastega v\u00e4ga hea suhted.”<\/p>\n
Ka k\u00f5ige keerulisemates olukordades on \u00f5nnestunud kukkuda jalgadele<\/p>\n
“Rasked olukorrad, nagu need on olnud, kus pank v\u00f5etakse k\u00e4est \u00e4ra, ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcakse \u00e4ra, terve juhtkond lastakse lahti v\u00f5i koondatakse, sind ei kaasata, siis alati on mul \u00f5nnestunud kukkuda jalgadele,” nentis Aivo.<\/p>\n
Emotsionaalselt m\u00f5jutas Aivot k\u00f5ige rohkem n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4gi, kus talle sai selgeks, mida t\u00e4hendab \u00fclekohus. “Mind on kujundanud see, et minu \u00fcmber on inimesed, kellega peab arvestama ja ei saa teerulliga \u00fcle s\u00f5ita,” s\u00f5nas Aivo.<\/p>\n
Aivol oli reaalainetega h\u00e4sti t\u00e4nu headele \u00f5petajatele ja ta l\u00e4ks TPI-sse raadiotehnikat \u00f5ppima. “P\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4est tulekut l\u00e4ksin ka majandust \u00f5ppima.”<\/p>\n
“Isal oli voodi alla saksofon ja kaks klarnetit ning isa lootis, et ma hakkaksin pilli m\u00e4ngima ja ema lootis, et poeg hakkaks rahvatantsu tantsima. Et ema oleks rahul, tegin otsuse tantsida v\u00f5istlustantsu kuni s\u00f5jav\u00e4kke minekuni, aga mu hing oli korvpalli juures. Astusin sellest k\u00e4nnus ikka natuke eemale,” muheles Aivo. “Tahtej\u00f5ud on mul kodust kaasa tulnud, et teha igal p\u00fchap\u00e4eval kolm tundi tantsutrenni, laps andis oma vaba p\u00e4eva \u00e4ra.”<\/p>\n
Ilma t\u00f5des, et vanemad olid talle v\u00e4ga suureks eeskujuks. “Nende t\u00f6\u00f6kus ja nende omavahelised arusaamad,” \u00fctles Ilma.<\/p>\n
“Minu ema ja isa andsid mulle kaasa m\u00f5tteviisi, et elus ei tohi kiruda, eriti asju, mida sa muuta ei saa ja muudad asju, mida saad. Rahulik vabadus, ise\u00f5ppimiseks j\u00e4eti h\u00e4sti palju ruumi. Mina v\u00f5tan seda kui v\u00f5imalust, et mul oli v\u00f5imalus ise oma arenguga tegeleda ja ennast kujundada,” on Aivo oma vanematele t\u00e4nulik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Ma olen lihtne talut\u00fcdruk. Haapsalus veetsin oma esimesed eluaastad. Isal oli uus elu, ta oli kaotanud oma naise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270564,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[49480,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,49483,2063,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-270563","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aivo-adamson","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilma-adamson","tag-kabi-ei-kuku","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230052528373839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270563","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270563"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270563\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270563"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270563"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270563"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}