Lapse trenni valikul tasub arvestada tema enda huvidega ning vanemad peaksid p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu ka sellele, milliseid v\u00f5imalusi pakuvad liikumiseks kodu ja kool. Liikumis\u00f5petaja ja -entusiasti Siim T\u00f5nissoni s\u00f5nul ei pea iga laps tingimata trennis k\u00e4ima, kui piisav kehaline aktiivsus tuleb koolist, huviringidest ja perega koos liikumisest.<\/p>\n
“See annab inimesele nii palju juurde, kui ta k\u00e4ib trennis. Arusaam elust ja asjadest ning kui kiiresti ta hoomab mingeid asju, see on nii suur kvaliteedivahe sellel inimesel, kui ta k\u00e4ib trennis ja kui ta ei k\u00e4i trennis,” r\u00e4\u00e4kis T\u00f5nisson “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on regulaarse treeningu taga eelk\u00f5ige igap\u00e4evane f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus. Kui laps saab piisavalt liikuda koolis, huviringides, liikumistundides ja perega vabal ajal, ei ole treeningus k\u00e4imine tingimata vajalik.<\/p>\n
Enne lapse trenni panemist vanem uurima, kas lapsel on ala vastu \u00fcldse huvi. Kui huvi puudub, tasub m\u00f5elda, miks see nii on. “Kui tal on see huvi, siis kindlasti peaks alustama nendest, kuhu ta minna tahab, tihti tahetakse minna sinna, kus s\u00f5brad juba ees k\u00e4ivad,” \u00fctles T\u00f5nisson.<\/p>\n
Lapse valikuid m\u00f5jutavad ka vanemate enda spordiharjumused. Kui vanemad on n\u00e4iteks tennisem\u00e4ngijad, v\u00f5ib ka laps sattuda suurema t\u00f5en\u00e4osusega tennisetrenni.<\/p>\n
T\u00f5nissoni s\u00f5nul v\u00f5iks liikumise teemal lastega r\u00e4\u00e4kida v\u00f5imalikult varakult. Samas ei ole v\u00e4ikese lapse puhul alati vaja liikumise olulisust pikalt selgitada. Olulisem on lapse endaga koos liikuma minna.<\/p>\n
“Vanemal on liikumisaktiivsuse mustrite tekitamisel oluline roll. Roll on oluline siis, kui laps v\u00f5etakse ka liikuma kaasa, mitte et ema k\u00e4ib bodypump’is ja isa m\u00e4ngib padelit, see ei pane last liikuma. Aga kui ta on seal kaasas, siis on sellel juba hoopis teine m\u00f5ju,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Muu hulgas on laste ja noorte liikumisharjumusi muutnud elektrit\u00f5ukerataste levik. “Me oleme vist selle \u00f5ige hetke maha maganud, millal me oleks pidanud k\u00e4e ette panema. See hakkab juba natuke sellist pandeemilist m\u00f5\u00f5det v\u00f5tma: just need vigastused ja kehalise aktiivsuse poolest ka,” nentis T\u00f5nisson.<\/p>\n
Lisaks m\u00f5jutavad lapsi nutitelefonid, mis on ka liikumisaktiivsusele\u00a0p\u00f5ntsu pannud. Samas r\u00f5hutas T\u00f5nisson, et kui lastelt telefonid \u00e4ra v\u00f5tta, tuleb neile midagi asemele pakkuda. Tema koolis on telefonide jaoks eraldi kapid ning vahetundides saab kasutada v\u00f5imlat ja spordivahendeid.<\/p>\n
“Ma olen ka seal juures ja aitan suunata lapsi seda teed, et l\u00e4hme teeme midagi,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Liikumis\u00f5petaja s\u00f5nul tuleks \u00fcle\u00fcldse koolip\u00e4eva senisest rohkem \u00fcmber korraldada, et \u00f5pilastel oleks iga p\u00e4ev v\u00f5imalus liikuda. \u00dche v\u00f5imalusena t\u00f5i ta esile Liikuma Kutsuva Kooli. Selle raames on koolip\u00e4evas pikem \u00f5uevahetund, mille ajal saavad \u00f5pilased m\u00e4ngida ja liikuda. Samuti saavad \u00f5pilased olla m\u00e4ngujuhid ning kutsuda kaaslasi m\u00e4ngima. Ka saab liikumist tuua ainetundidesse aktiivsete pauside kaudu.<\/p>\n
T\u00f5nissoni s\u00f5nul ei ole probleem selles, et lapsed ei tahaks liikuda. Tema enda koolis n\u00e4eb ta, et lastele meeldivad jalgpall, korvpall, parkuur, ronimine ja h\u00fcppamine. Laste huvi v\u00f5ivad \u00e4ratada ka v\u00e4ga lihtsad vahendid, n\u00e4iteks kuubik, mille \u00fcks k\u00fclg on 90 sentimeetrit ja teine 60 sentimeetrit k\u00f5rge. “Meil oli 20 last j\u00e4rjekorras, et saaks lihtsalt selle kuubiku otsa h\u00fcpata,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lapse trenni valikul tasub arvestada tema enda huvidega ning vanemad peaksid p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu ka sellele, milliseid v\u00f5imalusi pakuvad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270588,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,104580,28,29,19,25,61396,23,24,22,20,30],"class_list":["post-270587","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-laste-liikuvus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-siim-tonisson","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230143082697093","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270587"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270587\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}