{"id":270597,"date":"2026-09-07T14:16:17","date_gmt":"2026-09-07T14:16:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270597\/"},"modified":"2026-09-07T14:16:17","modified_gmt":"2026-09-07T14:16:17","slug":"kas-toesti-piisab-uhest-eurost-et-investeerida-artery-arikeskusesse-mida-see-summa-tagab-ja-kus-peitub-teenimisvoimalus-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270597\/","title":{"rendered":"Kas t\u00f5esti piisab \u00fchest eurost, et investeerida Artery \u00e4rikeskusesse: mida see summa tagab ja kus peitub teenimisv\u00f5imalus?"},"content":{"rendered":"

\u00dcks euro on antud juhul \u00fche fondiosaku hind esmase pakkumise k\u00e4igus. See ei ole \u00fche euro v\u00e4\u00e4rtuses osa Artery hoonest. Investor ostab v\u00e4\u00e4rtpaberi, mis n\u00e4itab temale kuuluvat osa fondi puhasvarast.<\/p>\n

Esialgu on fondi ainus planeeritav ostuobjekt Artery,<\/a> kuid pikemas perspektiivis on fondil kavas soetada v\u00e4hemalt neli tegutsevat ja \u00fc\u00fcritulu tootvat A-klassi \u00e4rihoonet Balti riikide pealinnades. Seega ei s\u00f5ltu investeeringu tootlus vaid \u00fchest \u00fcksikust objektist, vaid kogu tulevikus moodustatavast portfellist.<\/p>\n

Baltic Core Property Fundi osakute emissioon t\u00e4histab fondivalitseja Lords LB Asset Management esimest avalikku pakkumist ettev\u00f5tte 19-aastase ajaloo jooksul. Senini sai selle fondidesse investeerida alates 125 000 eurost.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on Leedu ja Eesti investoritel v\u00f5imalik alustada investeerimist vaid \u00fchest eurost. L\u00e4tis kehtib jaeinvestoritele sealse seadusandluse t\u00f5ttu j\u00e4tkuvalt 100 000 euro suurune alampiir. Esmase pakkumise k\u00e4igus on kavandatud kaasata kuni 35 miljoni euro ulatuses kapitali.<\/p>\n

Rohkem infot fondiosakute pakkumise kohta saad lugeda SIIT!<\/a><\/p>\n

<\/p>\n

Osaku v\u00e4\u00e4rtus muutub koos fondi v\u00e4\u00e4rtusega<\/p>\n

Esmase pakkumise etapis on fondiosaku hind \u00fcks euro, kuid tegemist ei ole kogu investeerimisperioodiks fikseeritud hinnaga. P\u00e4rast seda, kui fond alustab kinnisvaraobjektide omandamist, s\u00f5ltub osaku puhasv\u00e4\u00e4rtus kogu portfelli tulemuslikkusest.<\/p>\n

Fondi puhasv\u00e4\u00e4rtuse arvutamiseks lahutatakse kogu kinnisvaraportfelli ja muu vara koguv\u00e4\u00e4rtusest finants- ning muud kohustused. Saadud summa jagatakse k\u00f5igi emiteeritud fondiosakute arvu vahel. Fondiosaku v\u00e4\u00e4rtuse kasvu t\u00f5uketeguriteks on kinnisvara v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5us ja fondi kogutud tulu. Seda v\u00f5ivad negatiivselt m\u00f5jutada t\u00e4ituvuse v\u00f5i \u00fc\u00fcritulu v\u00e4henemine, kinnisvara v\u00e4\u00e4rtuse langus ning intresside ja muude kulude suurenemine.<\/p>\n

\u201eKasutame niinimetatud core- ehk madalama riskiga investeerimisstrateegiat. Fond investeerib olemasolevatesse tippklassi kinnisvaraobjektidesse Balti regiooni pealinnade kesksetes asukohtades. Anal\u00fc\u00fcsime p\u00f5hjalikult hoonete t\u00e4ituvusm\u00e4\u00e4ra, \u00fc\u00fcrnike maksev\u00f5imet, \u00fc\u00fcrilepingute pikkust ja tegelikku rahavoogu,\u201c selgitab fondijuht ja Lords LB Asset Managementi juhatuse liige Marius \u017demaitis.<\/p>\n

Fond ei tegele vahetult kinnisvaraarendusega. Seel\u00e4bi v\u00e4lditakse arendusfaasiga kaasnevaid riske, mis puudutavad hoonete projekteerimist, ehitust\u00e4htaegadest kinnipidamist ning eelarve l\u00f5hkiminekut. Investeeritakse juba toimivatesse objektidesse, mille tulemusi saab hinnata tegelike n\u00e4itajate p\u00f5hjal.<\/p>\n

Kuidas kujuneb \u00fc\u00fcritulust investori tootlus?<\/p>\n

Fondi rahavood saavad alguse \u00fc\u00fcrnike tasutavast \u00fc\u00fcritulust. Samast laekumisest kaetakse hoone halduskulud, finantseerimiskulud ja fondi valitsemistasud. Osa \u00fclej\u00e4\u00e4nud rahavoost v\u00f5idakse jaotada investoritele. Teine osa tootlusest v\u00f5ib tekkida fondi vara v\u00e4\u00e4rtuse kasvust. \u00c4rihoone v\u00e4\u00e4rtuse<\/a> m\u00e4\u00e4ravad selle asukoht, t\u00e4ituvus, laekuvad tulud, \u00fc\u00fcrilepingute kestus, \u00fc\u00fcrnike usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja tol hetkel turul n\u00f5utav tootlus.<\/p>\n

N\u00e4iteks juhul, kui investorite n\u00f5utav tootlusm\u00e4\u00e4r langeb, v\u00f5ib hoone turuv\u00e4\u00e4rtus kasvada ka siis, kui objekti f\u00fc\u00fcsilises v\u00f5i lepingulises seisukorras muutusi ei toimu. Kui turu n\u00f5utav tootlus suureneb, m\u00f5jutab see vara v\u00e4\u00e4rtust vastupidises suunas.<\/p>\n

Baltic Core Property Fundi eesm\u00e4rk on 10% aastane tootlus. Samuti on eesm\u00e4rk maksta investoritele igal aastal v\u00e4lja ja\/v\u00f5i tagastada osakute osalise lunastamise kaudu umbes 5% investeeritud kapitalist.<\/p>\n

Neid kaht n\u00e4itajat ei tohiks kokku liita. Taotletav 10% aastatootlus h\u00f5lmab kogu investeeringu tulemust \u2013 nii investorile v\u00e4lja makstud vahendeid kui ka tema fondiosakute v\u00e4\u00e4rtuse muutust. Umbkaudu 5% taotletav aastane v\u00e4ljamakse on see osa tulemusest, mida plaanitakse investoritele regulaarselt tagastada.<\/p>\n

Mille poolest erinevad fondiosakud v\u00f5lakirjadest?<\/p>\n

Avalikult pakutavad v\u00f5lakirjad on Balti riikide investoritele juba h\u00e4sti tuttavad. V\u00f5lakirjade puhul laenab investor ettev\u00f5ttele kapitali, teenides eelnevalt kokku lepitud intressim\u00e4\u00e4ra, ja saab lunastust\u00e4htaja saabudes emitendi maksev\u00f5ime korral tagasi v\u00f5lakirjade nominaalv\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n

Fondiosakute loogika on erinev. See on omakapitali t\u00fc\u00fcpi investeering, mille tulemus s\u00f5ltub fondi vara v\u00e4\u00e4rtusest. Sellel puuduvad fikseeritud intressim\u00e4\u00e4r ja kindel lunastust\u00e4htaeg, mil paigutatud p\u00f5hikapital kuulub t\u00e4ielikule tagastamisele.<\/p>\n

\u201eV\u00f5lakirjad on tavaliselt 1\u20132-aastase t\u00e4htajaga fikseeritud intressiga v\u00f5lav\u00e4\u00e4rtpaberid, Baltic Core Property Fund<\/a> on aga t\u00e4htajatu struktuuriga fond. Tegemist on kahe t\u00e4iesti erineva investeerimisklassiga: k\u00f5nealune fond on m\u00f5eldud pikaajaliseks investeeringuks, mille eesm\u00e4rk on pakkuda investoritele korrap\u00e4rast rahavoogu ning kasvatada nende osakute v\u00e4\u00e4rtust,\u201c selgitab \u017demaitis.<\/p>\n

Fondi t\u00e4htajatus ei t\u00e4henda, et selle osakuid ei saaks m\u00fc\u00fca. Need noteeritakse Nasdaq Vilniuse reguleeritud turul. B\u00f6rsil kujundab osakute hinda investorite n\u00f5udlus ja pakkumine. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib see erineda fondiosaku arvutuslikust v\u00e4\u00e4rtusest ning m\u00fc\u00fcgiv\u00f5imalus s\u00f5ltub ka kauplemisaktiivsusest.<\/p>\n

\u201eKauplemine b\u00f6rsil annab v\u00f5imaluse ise otsustada, kui kaua fondiosakuid hoida. Fondi kasvades ning selle portfelli ja investorite ringi laienedes peaks suurenema ka osakute likviidsus,\u201c m\u00e4rgib \u017demaitis.<\/p>\n

<\/p>\n

Miks on Artery fondi algusele oluline?<\/p>\n

Artery kujutab endast fondi esimest sihtobjekti, mida ei ole siiski veel tehinguga omandatud. 2024. aastal Vilniuse s\u00fcdalinna \u00e4ripiirkonnas avatud A-klassi \u00e4rikeskuse v\u00e4\u00e4rtus on ligi 100 miljonit eurot.<\/p>\n

Daniel Libeskindi ja Archinova projekteeritud hoone t\u00e4ituvusm\u00e4\u00e4r on 98% ning \u00fc\u00fcrilepingute kaalutud keskmine j\u00e4\u00e4kt\u00e4htaeg on ligi kuus aastat. Hoones tegutsevad eri sektorite ettev\u00f5tted, mist\u00f5ttu ei s\u00f5ltu selle rahavoog vaid \u00fche \u00fc\u00fcrniku k\u00e4ek\u00e4igust.<\/p>\n

\u201eVilnius on t\u00e4na ja meie hinnangul j\u00e4\u00e4b l\u00e4himaks paariks aastaks b\u00fcroopindade n\u00f5udluse poolest Balti riikide pealinnade seas tugevaimaks. Sellest tulenevalt peame k\u00f5nealuse fondi asutamisel alustama portfelli \u00fclesehitamist k\u00f5ige stabiilsemast ja parimast objektist. Artery t\u00e4ituvusm\u00e4\u00e4r on 98%, \u00fc\u00fcrnikkonna struktuur on h\u00e4sti hajutatud ning objekt genereerib tugevat ja stabiilset rahavoogu,\u201c m\u00e4rgib \u017demaitis.<\/p>\n

Siiski peaks Artery pikapeale moodustama vaid \u00fche osa portfellist. Fondi dokumentides on ette n\u00e4htud v\u00e4hemalt nelja objekti omamine, kusjuures \u00fchegi objekti v\u00e4\u00e4rtus ei tohiks \u00fcletada 30% fondi koguvarast.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et fondi laienedes v\u00e4heneb ka \u00fche konkreetse hoone m\u00f5ju selle kogutulemusele. Objekte otsitakse L\u00e4\u00e4nemere regiooni riikide pealinnades, hinnates konkreetse vara kvaliteeti ja hinda.<\/p>\n

Miks ostjale soodne aeg ei pruugi olla soodne m\u00fc\u00fcjale?<\/p>\n

Fondi k\u00e4ivitamine langeb ajale, mil Balti \u00e4rikinnisvaraturul on suurte tehingute arv pigem madal. K\u00f5rge inflatsioon, intressim\u00e4\u00e4rad, geopoliitiline ebam\u00e4\u00e4rasus ja pandeemia j\u00e4rel muutunud kontorit\u00f6\u00f6 harjumused on v\u00e4hendanud rahvusvaheliste investorite aktiivsust.<\/p>\n

See teeb suurte hoonete m\u00fc\u00fcmise keerulisemaks, kuid v\u00f5ib samal ajal luua ostjale soodsamaid tingimusi. Kui parimate objektide p\u00e4rast konkureerivad tihedalt suured v\u00e4lisfondid, siis nende hinnad t\u00f5usevad ja tulevane tootlus v\u00e4heneb. Kui turg aeglustub, v\u00f5ib ostja oodata k\u00f5rgemat esialgset tootlust.<\/p>\n

See eeldus on t\u00e4htis osa fondi strateegiast. Kui \u00e4rikinnisvara tehinguturg<\/a> tulevikus taastuks ja investorite n\u00f5utav tootlus v\u00e4heneks, v\u00f5iks fond teenida tulu lisaks \u00fc\u00fcrile ka hoonete v\u00e4\u00e4rtuse kasvust.<\/p>\n

Turuts\u00fckli suund ja kestus pole aga ette teada. Investeeringu tulemuse otsustab see, millise hinnaga hooned ostetakse, kuidas muutuvad nende \u00fc\u00fcritulud ning millist tootlust n\u00f5uavad tulevikus potentsiaalsed ostjad.<\/p>\n

Kui suure osa ostudest finantseerivad pangad?<\/p>\n

Fondi investeerimisstrateegia n\u00e4eb ette kinnisvara soetamist lisaks omakapitalile ka finantsasutuste v\u00f5lakapitali kaasates. Laenukapitali sihttase on 50\u201360%. Laenuraha v\u00f5imaldab investorite kaasatud summa abil moodustada suurema portfelli. Kui hoone kasumlikkus \u00fcletab finantseerimise hinna, v\u00f5ib see suurendada investorite omakapitali tootlust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcks euro on antud juhul \u00fche fondiosaku hind esmase pakkumise k\u00e4igus. See ei ole \u00fche euro v\u00e4\u00e4rtuses osa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270598,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[131,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,780,781,28,29,672,778,19,777,25,779,23,24,65,22,20,30],"class_list":["post-270597","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ari","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus","tag-maksud","tag-news","tag-pension","tag-populaarseimad-lood","tag-seadused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turundus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230186790303866","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270597"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270597\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}