Presidendivalimised 2026. aastal l\u00e4hevad ajalukku haruldase korrana, mil ainus riigikogus \u00fclesseatud kandidaat, \u00dclle Madise, valiti riigipeaks kohe esimeses h\u00e4\u00e4letusvoorus.<\/p>\n
Kuigi parlament v\u00f5ib seda lugeda oma t\u00f6\u00f6v\u00f5iduks, tekitas valimisprotsess avalikkuses vastakaid tundeid.<\/p>\n
“Ma olen m\u00f5istnud erinevatest statistilistest andmetest, erinevatest k\u00fcsitlustulemustest, et rahvale on praeguse presidendi valimise protseduur arusaamatu, see tundub l\u00e4bipaistmatu. Ja seet\u00f5ttu inimestes on tekkinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk frustratsiooni,” lausus \u00f5igusteadlane ja p\u00f5hiseaduse assamblee ekspertkomisjoni esimees J\u00fcri Raidla.<\/p>\n
“Iga kord on olnud kandidaatide \u00fcmber v\u00e4ga palju diskussiooni. On segadust olnud, on segadust p\u00fc\u00fctud tekitada, aga iga kord on saadud ikkagi hakkama selle \u00fclesandega. Ja ka seekord riigikogu sai ju suurep\u00e4raselt hakkama,” \u00fctles avaliku halduse ekspert K\u00fclli Taro.<\/p>\n
Aga kuidas me sinna j\u00f5udsime? Presidenti asuti otsima juba p\u00e4ris aasta alguses, kui ametisolev riigipea Alar Karis ei olnud oma j\u00e4tkamise kohta veel kindlat s\u00f5numit andnud. Kuigi rahva seas on Karis populaarne, polnud erakonnad temas siiski \u00fchel meelel. Ja nii seisis protsess pikalt paigal.<\/p>\n
“Kevadel oli suhteline vaikus osalt sellep\u00e4rast, et v\u00e4ga paljud poliitikud ei teadnudki, mida Alar Karis teeb. Ja see (Karise otsus kandideerida \u2013 toim.) oleks olnud v\u00e4ga suur m\u00e4ngumuutja. On ju kas v\u00f5i presidendiks valitud \u00dclle Madise \u00f6elnud, et tema Alar Karise vastu ei sooviks kandideerida, kui Alar Karis soovib j\u00e4tkata,” lausus politoloog ja ajakirjanik Erik Moora.<\/p>\n
Pilt selgines v\u00f5idup\u00fchal.<\/p>\n
“Riigipeana soovin teile viimast korda head v\u00f5idup\u00fcha,” \u00fctles Karis v\u00f5idup\u00fcha puhul peetud k\u00f5nes.<\/p>\n
Seepeale oli erakondadel taas p\u00f5hjust pead kokku panna, kuid \u00fchist kandidaati ikka ei s\u00fcndinud. Sel ajal k\u00e4isidki sotsiaaldemokraadid lauale \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise nime, kes oma ameti erapooletuse t\u00f5ttu ei saanud end ise riigipeaks pakkuda.<\/p>\n
EKRE esitatud Mart Helmel teiste erakondade soosingut polnud. Samal ajal ilmutasid huvi presidendiks p\u00fcrgimise vastu mitmed teised tuntud \u00fchiskonnategelased, nende seas Maive Rute, Indrek Laul, Hannes Hanso ja Tiit Land.<\/p>\n
“Eestis peab president valitama partei\u00fclese kokkuleppe alusel. Ja seet\u00f5ttu saab see s\u00fcndida ainult nii, et parteid tasapisi koordineerivad, kompavad omavahel seda, et kes on selline kandidaat, keda nende ridades olevad inimesed v\u00f5iksid tahta toetada,” \u00fctles Moora.<\/p>\n
Kandidaatide esitamise t\u00e4htaeg s\u00f5udis aga \u00fcha l\u00e4hemale. Isamaa ja Keskerakond kaalusid rektor Tiit Landi \u00fclesseadmist, ent viimaks j\u00e4i tema selja taha vaid Keskerakond \u2013 p\u00f5hjendusega, et riik vajab mitut kandidaati ja \u00fchiskond sisulist debatti.<\/p>\n
“Mina olen seda meelt, et \u00fchiskondlik debatt on \u00fclioluline asi ja see on see, mis hoiab meid rajal. Aga \u00fchiskondlik debatt k\u00e4ib kogu aeg. See on meie igap\u00e4evased vestlused, arvamusartiklid, arvamusavaldused. See, kui me omistame v\u00e4ga suurt t\u00e4htsust kandidaatide lavastatud debatile, ajame nad kuskile ritta ja k\u00fcsime nende k\u00e4est ette teada k\u00fcsimusi ja torgime neid igatpidi… Sellele ma v\u00e4ga suurt t\u00e4htust ei omista. See ei n\u00e4ita inimeste kohta suurt muud midagi kui seda, et kas nad on head selle formaadi tundjad. Aga see ei tee neist head presidenti,” r\u00e4\u00e4kis Moora.<\/p>\n
Niisugune debatt j\u00e4igi \u00e4ra. Kui \u00dclle Madise \u00fclesseadmiseks allkirju koguma asuti, sai ta selja taha 75 parlamendisaadikut. Ja Madisest sai ainus ametlik kandidaat.<\/p>\n
Olukord pahandas mitut opositsioonipoliitikut. Protsessi ei peetud enam valimisteks, vaid Toompea tagatubades m\u00e4\u00e4ramiseks.<\/p>\n
“Ma ei m\u00f5ista neid riigikogu liikmeid, kes \u00fctlesid, et nad ei tulnud h\u00e4\u00e4letama v\u00f5i kes tagantj\u00e4rele \u00fctlevad, et vabariigi president pole justkui \u00f5ige president, sest oli ainult \u00fcks kandidaat. Igal riigikogu liikmel on \u00f5igus kandidaat \u00fcles seada. T\u00f5esti, tal on \u00f5igus seada \u00fcles ainult \u00fcks kandidaat ehk riigikogu liige saab anda allkirja ainult \u00fche kandidaadi poolt. Aga isegi kui juba 75 parlamendi liiget oli andnud allkirja \u00dclle Madise kandidatuuri \u00fclesseadmiseks, oleks ikkagi olnud piisavalt palju riigikogu liikmeid, kes oleks saanud veel \u00fche kandidaadi \u00fcles seada. Miks nad seda ei teinud, see on nende vaba voli, aga minu arvates ei ole aus sellisel juhul tagantj\u00e4rele \u00f6elda, et valimiste probleem oli see, et oli ainult \u00fcks kandidaat,” lausus Taro.<\/p>\n
Presidendiks valiti \u00dclle Madise salajasel h\u00e4\u00e4letusel 71 h\u00e4\u00e4lega. Teda toetasid peamiselt sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa liikmed ning m\u00f5ned fraktsioonitud saadikud. EKRE liikmed saali ei tulnud ning Keskerakond h\u00e4\u00e4letussedeleid v\u00e4lja ei v\u00f5tnud.<\/p>\n
“Meie p\u00f5hiline s\u00f5num oli ja on, et praegune protsess ei ole tegelikult demokraatlik,” \u00fctles Keskerakonna esimees Mihhail K\u00f5lvart.<\/p>\n
“Minu hinnangul on see, kui partei ei luba oma liikmetel registreeruda ja ei luba v\u00f5tta sedeleid v\u00e4lja ja oma soovi korral oma h\u00e4\u00e4lt anda, \u00fchest k\u00fcljest argp\u00fckslik, sest p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on riigikogu liige s\u00f5ltumatu \u2013 riigikogu liige peab saama teha ka teistsuguseid valikuid, kui on partei ametlik liin, tal on selleks mandaat. Ta esindab oma valijaid, mitte ainult partei huvi v\u00f5i s\u00f5numit. Ja selle piiramine v\u00f5i takistamine ei ole v\u00e4ga aus kavatsus. \u00dche poliitiku poolt on v\u00e4ga okei mitte h\u00e4\u00e4letada v\u00f5i mitte anda poolth\u00e4\u00e4lt v\u00f5i sodida sedel \u00e4ra v\u00f5i karjuda \u00fcle saali, et see on jama k\u00f5ik, mis siin toimub. Aga partei juhtkonna tasandil otsustada, et need, kes tahaksid teisiti teha, nemad ei tohi seda teha, see on minu meelest p\u00f5hiseaduse rikkumine,” lausus Moora.<\/p>\n
Olukord t\u00f5i uuesti p\u00e4evakorda k\u00fcsimuse, kas praegune kord on end ammendanud ja kas presidendi valimine tuleks usaldada otse rahvale.<\/p>\n
“K\u00f5ik senised presidendivalimised, ka viimatine, on toimunud t\u00e4ies koosk\u00f5las p\u00f5hiseadusega ja seadustega, selles ei ole kahtlust. Vaatamata ilusatele tulemustele ja v\u00f5luvale protsessile on olemas selgelt valud, mis tulevikus tuleks \u00e4ra lahendada,” m\u00e4rkis Raidla.<\/p>\n
“Seni on otsevalimiste teema alati vaibunud, vaatamata sellele, et sellel on olnud erinevatel hetkedel m\u00f5jukaid toetajaid. Meil on olnud peaministreid, kes on r\u00e4\u00e4kinud seda, et peaks ikka otsevalimised tegema ja nii edasi. Ja ei saa v\u00e4listada, et \u00fchel hetkel see otsustatakse,” \u00fctles Moora.<\/p>\n
Otsevalimisi ei pea vajalikuks ka Raidla, kuid tal on l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks lahendusi. Esiteks: anda lisaks riigikogule ka rahvale \u00f5igus presidendikandidaate \u00fcles seada.<\/p>\n
“Juriidiliselt siduval moel. Ma r\u00f5hutan seda, juriidiliselt siduval moel. See t\u00e4hendab seda, et kas 10 000, 20 000 v\u00f5i 25 000 kodanikku, nii nagu seadus ette tulevikus n\u00e4eks, annab oma allkirja. Ja kui need allkirjad on koos, siis sellest inimesest ongi saanud presidendikandidaat,” lausus Raidla.<\/p>\n
Teine variant on Raidla hinnangul viia valimised kohe \u00fcle valimiskogusse, j\u00e4ttes riigikogu voorud vahele.<\/p>\n
“Valimiskogus tekib selgelt presidendile laiema kandepinnaga volituse mandaat, mis j\u00e4tkuvalt sobib praegusesse p\u00f5hiseadusesse. Tal tekib oluliselt suurem tasakaalustaja v\u00f5imekus,” m\u00e4rkis Raidla.<\/p>\n
Praegu l\u00e4ks aga nii ning Eesti vabariigi tulevane president on \u00dclle Madise.<\/p>\n
“Kuna \u00f5igusriiklusele Eestis on tekkinud viimastel aastatel selgelt tugev surve, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt on tarvilik, et Kadriorus oleks \u00fcks v\u00e4ga t\u00f5siseltv\u00f5etav p\u00f5hiseaduse ja \u00f5igusriikluse valvur ja seda \u00dclle Madise kahtlemata on,” lausus Raidla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Presidendivalimised 2026. aastal l\u00e4hevad ajalukku haruldase korrana, mil ainus riigikogus \u00fclesseatud kandidaat, \u00dclle Madise, valiti riigipeaks kohe esimeses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270692,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,41439,34,36,31,32,21,104042,8750,28,29,19,25,18841,1686,640,23,24,22,3457,20,31701,30],"class_list":["post-270691","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erik-moora","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juri-raidla","tag-kulli-taro","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-president","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulle-madise","tag-uudised","tag-valimiskogu","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230583482260456","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270691"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270691\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270692"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270691"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270691"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}