Kui palju te olete oma t\u00f6\u00f6s kokku puutunud nende noortega, kellel \u00fchel hetkel kaob tahtmine \u00f5ppida?\u00a0<\/p>\n
Mulle tundub, et neid noori on iga aastaga j\u00e4rjest rohkem ja tegelikult me praegu v\u00f5ib-olla ei r\u00e4\u00e4gigi enam noortest, vaid juba lastest. Koolit\u00f5rke teema on liikunud \u00fcha nooremate laste hulka ja meil on ka kuulda seda, et juba lapsed ei taha k\u00e4ia lasteaias. Ehk siis teinekord saab t\u00f5rge alguse enne, kui lapsed kooli j\u00f5uavad.\u00a0<\/p>\n
Millest see t\u00f5rge tekib?\u00a0<\/p>\n
Ma m\u00f5tlen koolit\u00f5rkest kontseptsioonina niimoodi, et koolit\u00f5rge on midagi sellist, kui lapse vajadused ja keskkond ei ole omavahel heas koosk\u00f5las. Ehk siis keskkonnas on midagi, mis tekitab lapsele tunde, et ta ei taha sinna minna. P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla h\u00e4sti erinevaid.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime noortest, siis sageli on n\u00e4ha, et koolit\u00f5rge ja vaimse tervise h\u00e4ired tulevad k\u00f5ige enam p\u00e4evakorda siis, kui algab puberteet ehk kui hormoonid t\u00f6\u00f6le l\u00fclituvad ja noorel tekivad k\u00fcsimused: kes ma \u00fcldse olen ja mida ma siin maailmas teen? Tekib ka mure kooli l\u00f5petamise p\u00e4rast ja mida peaks edasi tegema. \u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem tekib koolit\u00f5rget kolmandas kooliastmes, aga tavaliselt on m\u00e4rgid ikkagi juba varem n\u00e4ha. T\u00e4na on ka algkoolis lapsi, kes ei taha kooli tulla. Esimesse klassi tuleb lapsi, kellel on kohanemisega keeruline.\u00a0<\/p>\n
Me n\u00e4eme ka seda, et teinekord kaovad viielised \u00f5pilased \u00fchel p\u00e4eval koolist \u00e4ra. Nad ei jaksa enam tulla, nad ei jaksa hommikul \u00fcles \u00e4rgata, nad lihtsalt ei jaksa kooli tulla.\u00a0<\/p>\n
Me elame h\u00e4sti inforohkes ja edumeelses \u00fchiskonnas. Lastelt oodatakse v\u00e4ga\u00a0palju\u00a0ning neile ei anta\u00a0aega eakohaselt ja individuaalselt areneda, sest ootused on k\u00f5rged.\u00a0
Selline edumeelne \u00fchiskond toodab seda, et kogu aeg peab olema erakordne.\u00a0 Sa pead kogu aeg k\u00f5ike tegema k\u00f5ige paremini. Sa ei saa k\u00e4ia trennis niimoodi, et sa lihtsalt niisama k\u00e4id, vaid sa pead k\u00e4ima v\u00f5istlustel ja v\u00f5itma, koolis saama h\u00e4id hindeid, olema mingil alal andekas ja silmapaistev.\u00a0<\/p>\n
Lapsed kasvavad selles keskkonnas ja v\u00f5tavad need ootused omaks ning hakkavad iseendalt h\u00e4sti palju ootama. Lapsed on iseenda suhtes \u00fclikriitilised. Teinekord ongi, nagu \u00f6eldakse, et inimene on iseenda k\u00f5ige suurem vaenlane ja lastega on samamoodi.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime noortest, kellel on koolit\u00f5rge juba v\u00e4lja kujunenud, siis saame tavaliselt r\u00e4\u00e4kida ka l\u00e4bip\u00f5lemisest.\u00a0Kui \u00fcks t\u00e4iskasvanud inimene p\u00f5leb l\u00e4bi, saab ta olla p\u00e4ris mitu kuud haiguslehel\u00a0ja mitte midagi siin maailmas v\u00e4ga ei juhtu. Noorel l\u00e4heb aga\u00a0kogu aeg rong eest \u00e4ra. Noored ise \u00fctlevad ka, et nad ei saa olla n\u00e4dal aega kodus haige, sest p\u00e4rast on vaja koolis nii palju j\u00e4rele \u00f5ppida.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kuidas neid noori aidata, kel on tekkinud koolit\u00f5rge?\u00a0<\/p>\n
Esiteks tuleb neid kindlasti m\u00e4rgata. Siin saavad kool ja kodu teha tihedat koost\u00f6\u00f6d. Kui lapsevanem m\u00e4rkab, et lapsega on midagi teistmoodi, siis ta p\u00fc\u00fcab k\u00f5igepealt oma lapsega kodus r\u00e4\u00e4kida, k\u00fcsida, mis on juhtunud, ja suhelda ka julgelt kooliga. K\u00fcsida, kas koolis on toimunud mingisugune muutus, mis on viinud lapse sinnamaani, et ta ei taha enam kooli minna.\u00a0<\/p>\n
See v\u00f5ib \u00fchelt poolt olla seotud suhetega ja teisalt sellega, et \u00f5ppeprogrammis on v\u00f5ib-olla vaja mingisugune muudatus teha, sest\u00a0laps ei tule selle \u00f5ppeprogrammiga toime, mida ta peaks parasjagu \u00f5ppima.<\/p>\n
Neid p\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla h\u00e4sti erinevaid, mis tekitavad nii tugevat stressi, et viivad vaimse tervise h\u00e4ireteni.\u00a0See omakorda viib selleni, et laps ei suuda koolis k\u00e4ia, \u00f5ppida ning ta ei tunne r\u00f5\u00f5mu sellest, mida ta teeb.\u00a0<\/p>\n
See noor vajab kindlasti toetust, kuidas mitte kukkuda sinna auku, kuidas mitte libiseda. Kui juba libisema l\u00e4heb, on h\u00e4sti keeruline tagasi tulla. Kui tagasi ei tule, siis mida kauem laps koju j\u00e4\u00e4b, seda keerulisem on tal tulla tagasi koolikeskkonda.\u00a0<\/p>\n
Sageli r\u00e4\u00e4gitakse hariduss\u00fcsteemist v\u00e4lja kukkuvatest noortest kui kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga noortest. Teie jutu j\u00e4rgi tundub, et praegu enam niiviisi \u00f6elda ei saa.\u00a0<\/p>\n
Jah, mulle tundub ka, et p\u00e4ris nii-\u00f6elda ei saa. Eks see on piirkonniti loomulikult erinev, aga ma arvan, et toetuss\u00fcsteem on see, mis tegelikult toetab seda, et noor tuua kas kooli juurde tagasi v\u00f5i ennetada v\u00e4ljalangemist.\u00a0<\/p>\n
Ennetusega on ka see lugu, et me t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole saanud statistikat selle kohta, kui palju see ennetus on p\u00e4\u00e4stnud neid, kes muidu oleks v\u00f5ib-olla l\u00e4inud sinna \u00e4\u00e4re peale.<\/p>\n
K\u00fcll aga teame seda, et nende noorte hulgas, kes seda tuge vajavad, on v\u00e4ga suur protsent neid, keda on v\u00f5imalik kooli juurde tagasi saada, kui neile seda tuge pakkuda. Ja teha seda ikkagi perega koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Koolis on v\u00f5imalik teha p\u00e4ris palju lapsele sobiva keskkonna loomiseks.\u00a0N\u00e4iteks, kui laps on maha j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i tal on tekkinud \u00fcleliigne \u00e4revus v\u00f5i meeleoluh\u00e4ired, siis me teame, et selle lapse j\u00f5udlus on sel hetkel v\u00e4iksem ja sellega tuleb arvestada. Saab toetada individuaalse \u00f5ppekava alusel tema \u00f5ppimist kasv\u00f5i ajutiselt kodus.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige keerulisemad olukorrad on tegelikult need, kus ei teki koolit\u00f5rge, vaid tekib \u00f5ppimist\u00f5rge. Ehk siis laps on kodus, aga ta ka seal ei tee mitte \u00fchtegi miinimumasja \u00e4ra, sest jaksu lihtsalt ei ole. Nad on ka enese suhtes h\u00e4sti s\u00fc\u00fcdistavad. Nad sageli ise \u00fctlevad: “Ah, ma olengi laisk.” Aga tegelikult nad on ise ka segaduses ega tea, mis aitaks.<\/p>\n
Kas meil on piisavalt ressurssi, et tegeleda \u00f5pilastega individuaalselt?\u00a0<\/p>\n
Meie lapsed peavad olema number \u00fcks. Meie prioriteet peab olema kogu riigis see, et meie laste ja noorte vaimne tervis oleks toetatud.\u00a0Praegune\u00a0seis on selline, et umbes pooltes koolides on olemas koolips\u00fchholoog. P\u00e4ris paljudes koolides on olemas sotsiaalpedagoog.\u00a0Siinkohal on oluline leida need tugis\u00fcsteemid koolist \u00fcles. Teine asi on ikkagi see, et koolis on \u00f5pilase jaoks kesksel kohal tema klassijuhataja, kes saab koduga suhelda ja toetada.\u00a0<\/p>\n
Vallap\u00f5hiselt on olemas laste heaoluspetsialist, t\u00e4na on ka valdades noorte heaoluspetsialist, kes toetab seda, et noored ei kukuks koolist v\u00e4lja, et nad l\u00e4heksid edasi \u00f5ppima.\u00a0Ma arvan, et seda tuge on, aga see ei ole \u00fcle-eestiliselt v\u00f5rdselt\u00a0kaetud ja k\u00f5ikidele lastele ei ole need teenused k\u00e4ttesaadavad. Siinkohal on oluline v\u00e4lja tuua, et tegelikult need teenused peavad olema\u00a0p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse j\u00e4rgi tagatud.\u00a0<\/p>\n
Kui laps saab selle toe kuskilt v\u00e4ljaspool kooli tasuliselt, n\u00e4iteks l\u00e4heb ps\u00fchholoogi juurde, sest koolis seda v\u00f5imalust ei ole, siis kohalik omavalitsus on kohustatud selle perele h\u00fcvitama.\u00a0Lastele peab olema tugi tagatud, aga paljud vanemad vist ei tea seda.\u00a0
Oleme ka ise aastaid tagasi avanud koolips\u00fchholoogide n\u00f5uandeliini, kuhu on v\u00f5imalik helistada igal lapsevanemal, lapsel, noorel, \u00f5petajal, tugispetsialistil ning k\u00fcsida ja saada esmast n\u00f5u kvalifitseeritud koolips\u00fchholoogilt.\u00a0See on avatud t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti kell 16-20 numbril 1226. See on tasuta ning anon\u00fc\u00fcmne.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kuidas lapsel\u00a0\u00fcldse \u00f5pimotivatsioon kujuneb?\u00a0<\/p>\n
Lapsed, kes tulevad kooli, on uudishimulikud ja tahavad \u00f5ppida. Mul on hoopis\u00a0k\u00fcsimus, kuidas see \u00e4ra kaob.\u00a0Aga v\u00f5ib-olla on siin j\u00e4llegi s\u00fc\u00fcdi \u00fchiskondlikud ootused: me peame k\u00f5ike tegema h\u00e4sti suure motivatsiooniga. Teinekord ongi m\u00f5ni \u00f5ppeaine igav v\u00f5i\u00a0m\u00f5ni osa selles \u00f5ppeaines on igav ja siis on vaja, et \u00f5petaja\u00a0selgitaks, miks seda on\u00a0vaja \u00f5ppida.\u00a0<\/p>\n
Meie oleme enda koolis teinud n\u00fc\u00fcd uue arengukava ja seadnud p\u00f5hisihiks ennastjuhtiva \u00f5ppija kujundamise. Ehk siis me koolitame enda \u00f5petajaid, kuidas neid ennastjuhtivaid \u00f5ppijaid kujundada.\u00a0Kui \u00f5pilane on ennastjuhtiv, siis ta saab aru, miks ta \u00f5pib, mida ta \u00f5pib, kuidas ta \u00f5pib, kuidas ta saaks paremini \u00f5ppida.\u00a0Me anname autonoomia ja vastutuse lapse k\u00e4tte.\u00a0<\/p>\n
Kui inimene ei saa aru, miks ja mida ta \u00f5pib, siis mitte keegi ei taha niimoodi \u00f5ppida. Meil on vaja aru saada, see on inimloomusele omane.\u00a0V\u00e4iksed lapsed on ju h\u00e4sti uudishimulikud. Nad k\u00fcsivad h\u00e4sti palju ja kui nad\u00a0ei saa vastust, kui nad ei saa aru, miks seda vaja on, siis motivatsioon kaobki \u00e4ra.\u00a0<\/p>\n
Me saame p\u00e4ris palju \u00e4ra teha juba kodus: vanemad saavad sellel keerulisel ja natuke t\u00fc\u00fctul miks-perioodil h\u00e4sti paljudele k\u00fcsimustele vastata ja siis s\u00e4ilib ka lapse uudishimu maailma suhtes.\u00a0<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“AK. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui palju te olete oma t\u00f6\u00f6s kokku puutunud nende noortega, kellel \u00fchel hetkel kaob tahtmine \u00f5ppida?\u00a0 Mulle tundub,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270712,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10682,21,33163,20032,92397,104353,28,29,19,2913,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-270711","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridussusteem","tag-headlines","tag-kiili-gumnaasium","tag-koolipsuhholoog","tag-koolitorge","tag-kristi-feldman","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230670022344001","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270711\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}