Teie v\u00e4rske kogumiku pealkiri viitab “hirmu prismale”, mille kaudu t\u00e4nap\u00e4eva meediakeskkonda anal\u00fc\u00fcsida. Mis asi on meediasf\u00e4\u00e4r ja miks on just hirm see peamine prisma, mis aitab meil m\u00f5ista, kuidas see keskkond toimib? Kas me elamegi praegu mingisuguses erilises hirmukultuuris?<\/p>\n
Mari-Liis Madisson: M\u00f5tleme meediasf\u00e4\u00e4rist kui t\u00e4nap\u00e4evasest t\u00e4henduste loomise, vahendamise ja talletamise keskkonnast ehk kultuurilisest ruumist, mida kujundavad meediaprotsessid. Need h\u00f5lmavad \u00fchelt poolt uudiste ja sotsiaalmeedia sisu loomist, teisalt t\u00e4henduslike lugude ja m\u00f5jusate audiovisuaalsete kujundite ringlusse laskmist ning algoritmide ja platvormimajanduse kaudu toimuvat sisu suunamist. K\u00f5igi nende koosm\u00f5jul tekib t\u00f5lgendust\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Meediasf\u00e4\u00e4ris toimuvad \u00fchiskondlikud arutelud ja vormuvad kollektiivsed emotsioonid, aga ka esteetilised kogemused, mis ei ole sageli teineteisest lahutatavad. Samuti kuuluvad sinna isiklikud suhtluspraktikad. K\u00f5ige selle koosm\u00f5jus kujunebki t\u00e4nap\u00e4evane inimeseks olemise kogemus.<\/p>\n
Raamatu eess\u00f5na kirjutades tuli korduvalt meelde internetiuurija Sonia Livingstone’i v\u00e4ide, mille ta esitas juba 2000ndate l\u00f5pus: t\u00e4nap\u00e4evast \u00fchiskonda ei saa m\u00f5ista ilma meedialoogikat m\u00f5istmata. Meedia on \u00fchiskonnaga niiv\u00f5rd s\u00fcgavalt p\u00f5imunud. Praeguses olukorras, kus suurem osa nii isiklikust kui ka avalikust suhtlusest ning t\u00e4henduseloomest toimub ekraanide vahendusel, on saanud selgeks, et meediakultuur ja \u00fchiskond ei toimi enam eraldiseisvate s\u00fcsteemidena. Nad kujundavad teineteist pidevas vastasm\u00f5jus.<\/p>\n
Me ei taha \u00f6elda, et meedia m\u00f5jutab k\u00f5ike \u2013 me ei ole meediadeterministid \u2013, kuid see on \u00fcks oluline j\u00f5ujoon, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Mis puudutab kogumiku teemavalikut, suunas meid \u00e4ratundmine, et hirmukultuur iseenesest ei ole k\u00fcll uus n\u00e4htus, kuid t\u00e4nap\u00e4eval tuleb see esile erilise vahendatuse kaudu. Just hirmu vahendatuses peitub midagi uut.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4evane meediakeskkond muudab hirmu eriti n\u00e4htavaks ja jagatavaks. Me ei koge hirmu enam ainult otseste ohum\u00e4rkide kaudu. See on sageli vahendatud voog, mis p\u00f5imib erinevaid \u00fclest\u00e4hendusi. Need on loodud kindlast vaatenurgast, teatud tujusid ja tundeid arvestades. Neile lisanduvad ka metakommentaarid \u2013 kommentaarid kommentaaride ja jagatud emotsioonide kohta, mis tihti v\u00f5imendavad ebakindlust ja dramatiseerivad ohutunnet.<\/p>\n
Me ei \u00fctle, et elame ajastul, kus on pretsedenditult palju hirme, vaid pigem ajas, kus hirm on saanud oluliseks kommunikatsioonivahendiks. Meediakeskkond on muutunud tundemasinaks, mis toodab ja v\u00f5imendab emotsioone. Need emotsioonid loovad t\u00e4henduse ja kuuluvustunde. Samas v\u00f5ivad need tekitada ka v\u00e4simust ja s\u00fcvendada umbusku.<\/p>\n
L\u00f5petuseks hirmuprisma kohta \u2013 meedia ei tooda \u00fcksnes informatsiooni, vaid ka kogemusi. Hirmuprisma toobki selle esile \u2013 teabe k\u00f5rval on kogemused ning meedia loob emotsionaalseid raame, mille kaudu inimesed kujundavad oma tunnetust ja arusaama sellest, mis on ohus v\u00f5i kaitsmist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3064602h0acbt24.png\"\/)
Tartu \u00dclikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson. Autor\/allikas: Taavi Kivisilla<\/p>\n
Sageli arvatakse, et meedia vaid peegeldab \u00fchiskonnas olemasolevaid hirme. Teie kogumik aga viitab, et meedia roll on palju aktiivsem \u2013 see mitte ainult ei edasta, vaid ka kujundab ja v\u00f5imendab hirme. Kuidas see mehhanism toimib ja milliseid v\u00f5tteid selleks kasutatakse?<\/p>\n
Merit Maran: \u00dcks p\u00f5hjus on see, et meediasf\u00e4\u00e4r toimib suures osas niinimetatud t\u00e4helepanumajanduse reeglite j\u00e4rgi. Hirm on \u00fcks k\u00f5ige t\u00f5husamaid viise t\u00e4helepanu \u00e4ratamiseks. See, mis tekitab \u00e4revust v\u00f5i ehmatab, paneb meid kl\u00f5psama ja jagama.<\/p>\n
Levinumad v\u00f5tted on n\u00e4iteks klikip\u00fc\u00fcgipealkirjad, konfliktide \u00fcledramatiseerimine, kellegi teise \u2013 v\u00f5i lausa konstrueeritud v\u00f5\u00f5ra \u2013 kujutamine s\u00fc\u00fcdlase v\u00f5i ohuna, emotsionaalselt laetud keelekasutus ning liialdatud moraalsed hinnangud.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva meediasf\u00e4\u00e4ris on olulisel kohal ka visuaalsus ja audiovisuaalsus. Pilt ja video on emotsioonide esilekutsumisel palju m\u00f5jusamad kui pelgalt s\u00f5naline tekst. Selle kaudu levib hirm kiiremini. Emotsioon, mida inimene kogeb m\u00f5nda hirmutavat videol\u00f5iku n\u00e4hes, v\u00f5ib olla sedav\u00f5rd tugev, et ta vajutab jagamisnupule enne, kui j\u00f5uab n\u00e4htut \u00fcldse ratsionaalselt anal\u00fc\u00fcsida. Seet\u00f5ttu on levik palju vahetum.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida hirmu leviku mehhanismist sotsiaalmeedias, on olulised algoritmid, mis j\u00e4lgivad meie varasemaid reaktsioone. T\u00e4nap\u00e4eval ei m\u00f5\u00f5da platvormid ainult seda, millele inimene kl\u00f5psab v\u00f5i mida jagab, vaid ka seda, kui kaua ta mingil sisul peatub. Kasutajalt v\u00f5etakse j\u00e4rjest rohkem \u00e4ra agentsust ehk v\u00f5imet teadlikult valida, millise sisuga ta tahab suhestuda. Meid manipuleeritakse meie vahetute reaktsioonide kaudu tarbima infot, mida me ei suuda sageli kontrollida.<\/p>\n
Selline sisu suunatus t\u00e4hendab, et iga kasutaja saab oma isikliku versiooni hirmudest. Nendes infomullides hirm mitte ainult ei levi, vaid paljuneb ja taastoodab ise seda, millele inimene reageerib.<\/p>\n
Kui Mari-Liis joonistas enne pildi meediasf\u00e4\u00e4ri keerukusest, on samas oluline r\u00f5hutada, et selle sees on ka valdkondi, mis t\u00f6\u00f6tavad aktiivselt hirmu levikule vastu. Pilt on kompleksne ja mitmekesine. Seega ei saa \u00f6elda, et kogu meediaruum j\u00e4rgib sama suundumust v\u00f5i et see oleks suunatud \u00fcksnes hirmu \u00f5hutamisele.<\/p>\n
\u00dcks teie kogumiku autor kasutab tabavat “kollimehe” metafoori, et kirjeldada hirmude projitseerimist “teistsugusele”. Kuidas luuakse ja v\u00f5imendatakse digitaalses sf\u00e4\u00e4ris hirme, mis on suunatud n\u00e4iteks migrantide v\u00f5i poliitiliste vastaste vastu, ning kuidas see aitab konstrueerida “meie” ja “nende” vastandust?<\/p>\n
Merit Maran: Oluline on r\u00f5hutada, et “kollimehe” loomise mehhanism ei ole kultuuris midagi uut. Ajalooliselt on kasvanud kollektiivne hirm sageli hajusast \u00e4revusest konkreetse vaenlase kujuni. Juri Lotman on sellest kirjutanud n\u00e4iteks varauusaegse n\u00f5iajahi kontekstis. Digitaalses meedias omandab see lihtsalt uue ulatuse ja leviku kiiruse.<\/p>\n
Narratiivid eri t\u00fc\u00fcpi “kollimeestest” hakkavad tavaliselt levima perioodidel, kui maailm tundub ebastabiilne v\u00f5i liiga keeruline. See v\u00f5ib olla tingitud suurtest \u00fchiskondlikest muutustest, mida ei suudeta enam olemasolevate t\u00f5lgendusraamide kaudu m\u00f5testada. Sellistel hetkedel aitab “teise” v\u00f5i “v\u00f5\u00f5ra” kujutamine ohuna luua n\u00e4ilist selgust \u2013 lihtsat selgitust, miks asjad on halvasti. See loob ka \u00fchtekuuluvustunde ja n\u00e4ilise stabiilsuse. Paraku on sellel stabiliseerumismehhanismil k\u00f5rge hind. Sageli projitseeritakse hirm sotsiaalsetele v\u00e4hemustele, n\u00e4iteks migrantidele, v\u00f5i ideoloogilistele vastastele.<\/p>\n
Digitaalses keskkonnas toimub selliste hirmude v\u00f5imendamine enamasti lihtsustatud ja tugevalt emotsionaalsete narratiivide kaudu. Oluline on, et s\u00f5num leviks mitmes kanalis, korduks erinevates formaatides ja liiguks kiiresti. Argumente pole vaja, piisab afektist.<\/p>\n
See mehhanism v\u00f5imendub eriti tugevalt digitaalses inforuumis, kus info liigub v\u00e4ikeste, kontekstist eraldatud t\u00fckkidena \u2013 meemide, piltide, videote ja loosungitena. Kui neid kilde jagatakse ja kommenteeritakse tuhandeid kordi ning need ujutavad \u00fcle kogu sotsiaalmeedia, tekib neil fragmentidel iseseisvev elu ja need muutuvad reaalseks. Just niimoodi toodetaksegi “kollimehi”, kelle k\u00fclge saab kinnitada kollektiivse \u00e4revuse ja hirmu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3064608hdf37t24.png\"\/)
Tallinna \u00dclikooli Juri Lotmani semiootikavaramu juhataja Merit Maran. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n
Me kardame vanden\u00f5uteooriate ohtlikku m\u00f5ju, kuid samas on ka teooriad ise tihti kantud suurtest hirmudest tuleviku v\u00f5i varjatud j\u00f5udude ees. Kas kriitika vanden\u00f5uteooriate aadressil ja vanden\u00f5uteooriad ise kasutavad tegelikult sarnaseid hirmu tekitamise mehhanisme?<\/p>\n
Mari-Liis Madisson: L\u00fchike vastus on \u2013 jah, kasutavad. Meie enda ja paljude Euroopa kolleegide uurimist\u00f6\u00f6 n\u00e4itab, et vanden\u00f5uteooriad on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga populaarsed, kuid samal ajal ka v\u00e4ga stigmatiseeritud. Diskursus nende \u00fcmber on polariseerunud. Nii vanden\u00f5uteooriad ise kui ka nende kriitika v\u00e4ljendavad tugevaid hirme ja arusaama, et hirmuga manipuleerimine on v\u00e4ga ohtlik.\u00a0<\/p>\n
Vanden\u00f5uteooriad hoiatavad varjatud j\u00f5udude ja salajase kontrolli eest. Kriitika omakorda \u00fctleb, et vanden\u00f5uteooriad ja valeinfo on ohtlikud, lollitavad inimesi, n\u00fcristavad nende kriitilist m\u00f5tlemist ja l\u00f5hestavad \u00fchiskonda. Hirm on m\u00f5lema diskursuse t\u00e4henduslik mootor.<\/p>\n
\u00dchelt poolt on see osa sisulisest selgitusest, miks inimesed loobuvad kriitilisest m\u00f5tlemisest v\u00f5i kontrollist oma olukorra \u00fcle. Selle p\u00f5hjus on emotsionaalne k\u00f5netamisv\u00f5ime, mis m\u00f5tlemise justkui blokeerib ja inimesed halvab.\u00a0<\/p>\n
Teiselt poolt on neil sarnased kirjeldusviisid. N\u00e4iteks idee, et toimub ajupesu, esineb nii vanden\u00f5uteooriates kui ka nende kriitikas. See v\u00f5ib tunduda \u00fcllatav, kuid ka vanden\u00f5uteooriate suhtes kriitilised sotsiaalmeediagrupid r\u00e4\u00e4givad, kuidas “uhhuu\u00e4rikad” k\u00e4ivad eluga h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud inimeste “ajusid loputamas”.<\/p>\n
M\u00f5lemal juhul lihtsustatakse keeruline tegelikkus arusaadavaks vastanduseks ehk luuakse selge “meie ja nemad”. Samal ajal toimib diskursiivne reguleerimine \u2013 pannakse paika, millised hirmud on legitiimsed ja millised mitte. Sotsiaalselt tundliku n\u00e4rviga inimene peaks tundma “\u00f5iget” hirmu, samas kui “valed” hirmud on ebaadekvaatsed ja naeruv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
Siin tekibki paradoks. Me elame ajastul, kui hirmust r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4ga palju ja seda n\u00e4hakse paljude n\u00e4htuste \u00fche v\u00f5tmetegurina. Samal ajal tuleb pidevalt t\u00f5estada, et hirm, mida keegi tunneb, on \u00f5ige, ratsionaalne ja legitiimne. Nii vanden\u00f5uteoreetikud kui ka nende kriitikud kasutavad hirmu mitte ainult ohtude v\u00e4ljendamiseks, vaid ka teiste tunnetuse marginaliseerimiseks v\u00f5i h\u00e4bim\u00e4rgistamiseks ning oma moraalse positsiooni \u00f5igustamiseks.<\/p>\n
Tehnoloogia, eriti sotsiaalmeedia ja tehisintellekt, on toonud kaasa uut t\u00fc\u00fcpi hirmud. Kuidas on digitaalne kommunikatsioon muutnud hirmude levimise kiirust ja olemust \u2013 kas v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida lausa “nakkavast hirmust”?<\/p>\n
Andreas Ventsel: Nagu eelk\u00f5nelejad on r\u00f5hutanud, ei ole meedia \u2013 eriti sotsiaalmeedia \u2013 hirmu vahendamisel neutraalne ega passiivne keskkond, vaid pigem aktiivne tausts\u00fcsteem, mis hirme toodab ja v\u00f5imendab. Merit osutas kl\u00f5psumajandusele ning Mari-Liis konfliktsetele narratiividele ja negatiivsetele raamistustele. Need k\u00f5ik m\u00f5jutavad meie reaktsioone s\u00f5numitele.<\/p>\n
Sotsiaalmeedia kontekstis toetavad platvormide sotsiaaltehnilised lubavused uusi suhtlusvorme, mida varem polnud \u2013 n\u00e4iteks suur otsingukiirus, kopeerimise ja info levitamise lihtsus v\u00f5i interaktiivsus. K\u00f5ik see muudab meie k\u00e4itumismustrid sotsiaalmeedias loomulikumaks ja kiiremaks. Seet\u00f5ttu kasutatakse seal sageli emotsionaalselt laetud ja hirmutavaid m\u00e4rks\u00f5nu taktikaliselt, et juhtida t\u00e4helepanu teatud probleemidele ning motiveerida inimesi reageerima v\u00f5i \u00fchiskondlikult mobiliseeruma.<\/p>\n
Lisaks on riskid ja ohud muutunud lokaalsest globaalseks. Kliimamuutus, terrorism, k\u00fcberr\u00fcnnakud ja pandeemiad v\u00f5ivad ilmneda k\u00f5ikjal maailmas. Uudised ja lood nendest levivad reaalajas \u00fcle maailma. Meediakommunikatsioon mitte lihtsalt ei vahenda, vaid ka v\u00f5imendab neid. Iga uus mure muutub reklaamitulu v\u00f5i poliitilise kapitali allikaks. Ilusamini \u00f6eldes: hirmust on saanud kaup, mida kapitaliseeritakse nii meediaettev\u00f5tete kui ka poliitiliste j\u00f5udude poolt.<\/p>\n
Veel \u00fcks oluline tegur on see, et heaolu\u00fchiskonnad on harjunud stabiilsuse ja turvalisusega. Kriisid on samas muutnud \u00fchiskonnad oluliselt tundlikumaks. Igasugune v\u00e4iksemgi v\u00f5nge sotsiaalses koes v\u00f5ib tekitada suure resonantsi isegi siis, kui sel pole objektiivselt nii suurt kaalu. Sellises keskkonnas levivad hirmud kiiresti ja nakkavalt, sest \u00fchiskond ise on muutunud vastuv\u00f5tlikumaks.<\/p>\n
Poliitikafilosoof Judith Shklar r\u00e4\u00e4kis “hirmuliberalismist”, mille kohaselt on riigi eesm\u00e4rk kaitsta kodanikke hirmu eest. Teie v\u00e4rske raamat anal\u00fc\u00fcsib, kuidas emotsioone, sealhulgas hirmu, kasutatakse poliitilises v\u00f5imuv\u00f5itluses, n\u00e4iteks afektiivse julgeolekustamise kaudu. Mida \u00fctleb meie demokraatia kohta see, et hoopis hirmu tekitamisest on saanud v\u00f5imu konstitueeriv osa?<\/p>\n
Andreas Ventsel: \u00dchiskonda vallanud hirme on poliitilises kommunikatsioonis kasutatud mobiliseerimise eesm\u00e4rgil ka varem. Eelnevalt kirjeldatud tingimused \u2013 eelk\u00f5ige sotsiaalmeedia ja digitaalne kommunikatsioon \u2013 on aga muutnud hirmu mitte lihtsalt vahendiks, vaid tihti ka eesm\u00e4rgiks, mida teadlikult luuakse ja kujundatakse.<\/p>\n
Julgeolekustamise m\u00f5iste aitab seda protsessi h\u00e4sti m\u00f5ista. Julgeolekustamine t\u00e4hendab, et teatud teemad \u2013 olgu need r\u00e4nne, kliimamuutus v\u00f5i tehisintellekt \u2013 raamistatakse ohuna kogu rahvale, riigile v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtustele. Lihtsustatult \u00f6eldes visandatakse ohustsenaarium k\u00fcsimusele “Mis juhtub siis, kui me kohe ei tegutse?” Kui sellised ohuvisioonid muutuvad emotsionaalselt laetuks, toimubki afektiivne julgeolekustamine. Selle kaudu \u00f5igustatakse ohtude maandamiseks kavandatavaid erakorralisi v\u00f5i tavap\u00e4rasemast karmimaid poliitilisi meetmeid ja valikuid, mida muidu oleks keeruline p\u00f5hjendada.<\/p>\n
Probleem tekib siis, kui kodanikke mobiliseeritakse mitte ratsionaalse arutelu ja konsensuse saavutamise eesm\u00e4rgil, vaid hirmu kaudu, mida mobiliseerimiseks luuakse ja kujundatakse. Nii muutub poliitiline ruum ettearvamatumaks ja on v\u00e4hem avatud erinevatele seisukohtadele. V\u00f5ib \u00f6elda, et hirmust ja vastandumisest saab poliitilise kommunikatsiooni ja mobiliseerimise keskne osa.<\/p>\n
Niisugune protsess muudab demokraatia hapramaks. Afektiivse julgeolekustamise korral nihkub demokraatliku protsessi fookus hirmude maandamiselt ja osalusp\u00f5hiselt sidususe loomiselt emotsionaalsele polariseerumisele, kus arutelu asendub “poolt” ja “vastu” reaktsioonidega ning tulevikku ei kujundata enam l\u00e4bi \u00fchise n\u00e4gemuse, vaid pigem l\u00e4bi ettekujutatud ohtude.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3064611h62e2t24.png\"\/)
Tartu \u00dclikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel. Autor\/allikas: Taavi Kivisilla<\/p>\n
Meediateoreetik Zizi Papacharissi r\u00e4\u00e4gib “afektiivsetest avalikkustest”, mis koonduvad sotsiaalmeedias just jagatud tunnete, n\u00e4iteks hirmu \u00fcmber. Kui paljud t\u00e4nap\u00e4eva hirmudiskursused ongi disainitud just selliste kiiresti mobiliseeruvate ja emotsionaalselt laetud digikogukondade, mitte niiv\u00f5rd arutelu, loomiseks?\u00a0<\/p>\n
Andreas Ventsel: V\u00f5ib n\u00f5ustuda, et teatuid hirme disainitakse digitaalses kommunikatsioonis sihip\u00e4raselt algoritmiliselt ja esteetiliste valikute, nagu visuaalide ja m\u00e4rks\u00f5nade, kaudu. Emotsioonip\u00f5hised soovitusmudelid on kujundatud suunama kommunikatsioonis osaleja t\u00e4helepanu ja tugevdama afektiivset resonantsi. N\u00e4iteks kasutatakse tumedaid ja kontrastseid v\u00e4rvi\u00fcleminekuid, \u00e4hvardavaid pilte v\u00f5i katastroofilist esteetikat.\u00a0<\/p>\n
Samuti aktiveerivad m\u00e4rks\u00f5nad nagu kriis, oht, r\u00fcnnak v\u00f5i vanden\u00f5uteooriad otsingumootorites ja platvormide algoritmides just need emotsionaalsed seosed. Tehisintellektil p\u00f5hinevad s\u00fcsteemid \u00f5pivad kasutajate emotsiooni- ja reaktsioonimustritest \u2013 n\u00e4iteks millised postitused tekitavad \u00e4revust ja kui kiiresti me artikleid l\u00e4bime v\u00f5i neile reageerime. Nii muutub hirm mitte ainult sotsiaalseks, vaid ka optimeeritavaks afektiks, mida saab kujundada ja kapitaliseerida.<\/p>\n
Poliitiliste kogukondade kujunemine sotsiaalmeedias toimubki paljuski afektiivsete reaktsioonide pinnalt. Niisugust digitaalse kommunikatsiooni vahendusel loodud kogukonda on nimetatud ka afektiivseks avalikkuseks v\u00f5i\u00a0 “r\u00e4sim\u00e4rgi avalikkuseks”. Nende \u00fchine joon on see, et need kogukonnad on ajutised, ebastabiilsed ning p\u00f5hinevad tugevatel emotsionaalsetel impulssidel. Need ei s\u00fcnni seet\u00f5ttu, et toimuks p\u00f5hjalik argumenteeritud arutelu. Pigem t\u00f5ukuvad nad hetkep\u00f5histest afektiivsetest reaktsioonidest mingile v\u00e4lisele s\u00fcndmusele.<\/p>\n
Mari-Liis Madisson: Kui me r\u00e4\u00e4gime algoritmidest ja afektist v\u00f5i algoritmidest ja hirmust, siis me ei arva, et algoritmid toodaksid hirmu otseselt. Need v\u00f5imendavad teatud tonaalsust, muutes \u00e4reva, dramaatilise ja \u0161okeeriva sisu n\u00e4htavamaks kui rahuliku ja neutraalse.<\/p>\n
Humanitaarteaduslik ja kvalitatiivne l\u00e4henemine aitab afekti uurimisel m\u00f5ista, et oluline pole ainult s\u00f5numi sisu, vaid ka selle edastamise viis. Esile kerkivad \u00fcha enam v\u00e4ljendused ja h\u00fc\u00fcatused, mis peegeldavad koos kogemist \u2013 inimesed jagavad avalikult oma reaktsioone \u00fchiskondlikele muutustele. Kui varem j\u00e4i selline emotsioonide jagamine, sealhulgas miimika ja \u017eestid, peamiselt l\u00e4hikondsete ringi, siis n\u00fc\u00fcd toimub see massiliselt digitaalsetes keskkondades.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsis p\u00f6\u00f6ratakse \u00fcha rohkem t\u00e4helepanu ka kordustele. N\u00e4iteks m\u00e4rgatakse infovoogudes tekkivaid r\u00fctme ja korduvaid motiive. T\u00e4htis pole enam pelgalt loogiline ja argumenteeritud jutt, mida on lihtne struktuurselt lahti v\u00f5tta. Selle k\u00f5rval on t\u00e4nap\u00e4eva meediaruumis enneolematult n\u00e4htavaks ja m\u00f5jusaks muutunud ka kollektiivne emotsioonide kogemine.<\/p>\n
Kopenhaageni koolkonna julgeolekustamise teooria kohaselt muudetakse miski ohuks sellest r\u00e4\u00e4kimise kaudu. Uues raamatus arendate te edasi afektiivse julgeolekustamise m\u00f5istet, anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4iteks Putini narratiive. Kuidas muudab julgeolekustamise protsessi emotsioonide m\u00e4ngutoomine? Kuiv\u00f5rd teadlikult poliitilised j\u00f5ud seda afektiivset m\u00f5\u00f5det ohtude konstrueerimiseks ja rahva mobiliseerimiseks kasutavad?<\/p>\n
Andreas Ventsel: Nagu varem \u00f6eldud, siis julgeolekustamise strateegiad on suunatud tulevikku. Selle k\u00e4igus visandatakse ohustsenaarium, mis v\u00f5ib meid ees oodata, kui me midagi ette ei v\u00f5ta. Keerukus seisneb aga selles, et tulevikku me t\u00e4pselt ette ei tea. Sellep\u00e4rast kasutataksegi sageli tulevikus toimuva kriisi v\u00f5i katastroofi kirjeldamiseks kollektiivses kultuurim\u00e4lus talletunud hirme ja traumasid ning neid v\u00e4ljendavaid narratiive ja troope. See v\u00f5imaldab tundmatu n\u00f6 kodustada, leida sellele m\u00f5istetava v\u00e4ljendusvormi.<\/p>\n
Praegu, Ukraina s\u00f5ja kontekstis, on Putin suutnud v\u00e4hemalt oma siseauditooriumile esitleda toimuvat kui v\u00f5itlust fa\u0161ismi vastu, kujutades Ukrainat natsiriigina. See seob endaga tugevalt teise maailmas\u00f5ja v\u00f5idunarratiivi, mis on Venemaal endiselt keskse t\u00e4htsusega. Peaaegu igal inimesel on selle s\u00fcndmusega mingi emotsionaalselt isiklik v\u00f5i perekondlik side Punaarmees v\u00f5idelnute v\u00f5i langenute n\u00e4ol. Kui Kremli v\u00e4itel suhtuvad l\u00e4\u00e4neriigid sellesse panusesse \u00fcleolevalt v\u00f5i v\u00e4hendavalt, siis saab seda esitleda mitte lihtsalt ajaloo \u00fcmberhindamise katsena, vaid r\u00fcnnakuna venemaalase isikliku identiteedi, nende emotsionaalsete m\u00e4lestuste ja v\u00e4\u00e4rtuste vastu.<\/p>\n
Samasugust afektiivset julgeolekustamist n\u00e4gime ka Eestis 2022. aastal punamonumentide eemaldamise debatis. R\u00e4\u00e4giti emotsionaalsest valust, mida monumendid inimestes tekitasid. Kindlasti tekitavad punamonumendid paljudes inimestes, eriti nendes, kes n\u00f5ukogude re\u017eiimi ajal on elanud, emotsionaalset resonantsi. Samas ilmnes selles debatis ka selgelt teine eesm\u00e4rk, milleks oli poliitiliste leeride vahele eristusjoonte t\u00f5mbamine ja meie-nemad vastanduse radikaliseerimine. Peaeesm\u00e4rk polnud niiv\u00f5rd probleemide lahendamine, vaid poliitiliste positsioonide markeerimine.<\/p>\n
Poliitikuid peab muidugi m\u00f5istma \u2013 neil on vaja oma seisukohti p\u00f5hjendada ning koguda plaanide elluviimiseks t\u00e4helepanu ja tuge. Ehkki afektiivne julgeolekustamine on selleks v\u00e4ga t\u00f5hus t\u00f6\u00f6riist, tuleneb siit ka oht. Kui hirmu kujundamine ja vastandumine muutuvad poliitika eesm\u00e4rgiks omaette, siis probleeme mitte ei lahendata, vaid pigem s\u00fcvendatakse.<\/p>\n
Hirm punamonumentide ees pole tingimata probleemi p\u00f5hjus, vaid pigem selle s\u00fcmptom. Kui keskendume ainult s\u00fcmptomile – lihtsustades \u00f6eldes: pole monumenti, pole probleemi – , siis ei suuda me tegeleda \u00fchiskonna s\u00fcgavamate traumade ja l\u00f5hedega.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3064599ha019t24.png\"\/)
Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel. Autor\/allikas: Taavi Kivisilla<\/p>\n
Teie raamatud tuginevad suuresti semiootikale ja Juri Lotmani p\u00e4randile. Uues raamatus toote selgelt sisse ka kultuurips\u00fchholoogilise vaate. Mida annab semiootiline vaatenurk hirmu ja teiste poliitiliste emotsioonide m\u00f5istmiseks? Kuidas semiootika ja kultuurips\u00fchholoogia teineteist poliitika afektiivsete protsesside anal\u00fc\u00fcsimisel t\u00e4iendavad?<\/p>\n
Andreas Ventsel: Kultuurips\u00fchholoogia, eriti Jaan Valsineri l\u00e4henemine, on juba iseenesest v\u00e4ga semiootiline. Ta kasutab oma teoreetilise raamistiku \u00fclesehitamisel Lotmani ideid. \u00dcks oluline Valsineri m\u00f5te on see, et kultuurin\u00e4htused ei tekita iseenesest afektiivseid reaktsioone, kuna kultuur on hierarhiline s\u00fcsteem. Afektiivseid reaktsioone kutsuvad esile vaid hierarhiliselt v\u00e4\u00e4rtuslikud n\u00e4htused, kuid sedagi vaid neis inimestes, kes selle hierarhia omaks v\u00f5tavad ja seda oluliseks peavad.<\/p>\n
See, mis m\u00f5jub afektiivselt \u00fchele inimesele v\u00f5i grupile, ei pruugi teisele t\u00e4hendada mitte midagi. Just see aitabki semiootika ja kultuurips\u00fchholoogia kokku tuua \u2013 nad v\u00f5imaldavad seletada, millised kultuurin\u00e4htused, m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5i s\u00fcmbolid tekitavad afektiivseid reaktsioone \u00fches auditooriumis, kuid mitte teises. See teeb afektiivse kommunikatsiooni anal\u00fc\u00fcsitavaks.\u00a0<\/p>\n
Samas on afektiuuringutes l\u00e4henemisi, mis k\u00e4sitlevad afekti ja kultuurilist diskursust t\u00e4iesti lahusseisvatena. See omakorda raskendab afekti uurimist semiootikas ja kultuuriteadustes levinud anal\u00fc\u00fcsivahenditega. Kultuurips\u00fchholoogiline vaatenurk \u00fctleb seevastu, et afekt, kultuur ja diskursus on omavahel seotud ning m\u00f5jutavad teineteist. Seet\u00f5ttu sobiski see l\u00e4henemine suurep\u00e4raselt kogumiku “Emotsioonide j\u00f5ud” \u2013 mida me koos Peeter Selgiga Tallinna \u00dclikoolist toimetasime \u2013 \u00fcheks teoreetiliseks nurgakiviks.<\/p>\n
Merit Maran: Kui ps\u00fchholoogia uurib hirmu emotsioonina peamiselt indiviidi tasandil ja sotsioloogia pigem \u00fchiskonna makrotasandil, siis semiootiline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab need kaks kokku tuua v\u00f5i omavahel dialoogi panna. Meie kogumik n\u00e4itab, et hirm ei ole enamasti ainult indiviidi sisemine reaktsioon ega ka pelgalt \u00fchiskondlik v\u00f5i diskursiivne konstruktsioon. Pigem toimub nende tasandite vahel pidev peegeldus.<\/p>\n
Lotmanlikust vaatenurgast on huvitav ka see, milline on hirmu funktsioon kultuurid\u00fcnaamikas. Hirmu levikut saab k\u00e4sitleda t\u00e4henduse kriisina. Kui kultuuris hakkavad vohama hirmunarratiivid, annab see m\u00e4rku, et tuttav maailm on muutunud sedav\u00f5rd, et varasemad t\u00e4hendusloome mudelid enam ei toimi. See tekitab \u00fcldise ebakindluse ja m\u00e4\u00e4ramatuse \u00f5hkkonna.<\/p>\n
Sellistel hetkedel peab kultuur suutma end uuesti m\u00e4\u00e4ratleda ning leidma uusi kirjeldusi ja t\u00f5lgendusraame. Hirmuepideemiad viitavadki sellele, et oleme j\u00f5udnud punkti, kus vanad seletused enam ei t\u00f6\u00f6ta. Just siin tulebki esile semiootiline vaade oma erip\u00e4ras, v\u00f5imaldades n\u00e4ha neid muutusi kultuuri kui terviku t\u00e4hendusstruktuurides.<\/p>\n
Kui hirm on meediasf\u00e4\u00e4ris nii levinud ja v\u00f5imas t\u00f6\u00f6riist, siis mida saab tavaline meediatarbija teha, et sellele mitte alistuda? Kuidas kasvatada endas ja \u00fchiskonnas laiemalt vastupanuv\u00f5imet hirmuga manipuleerimisele?<\/p>\n
Mari-Liis Madisson: Mulle meeldib m\u00f5elda, et hirmule mitte alistumine ei t\u00e4henda tundetust, \u00fcksk\u00f5iksust ega ignorantsust, vaid algab oskusest m\u00e4rgata, kuidas hirm meis toimib \u2013 nii indiviidi tasandil, v\u00e4iksemates kollektiivides kui ka kultuuris laiemalt.<\/p>\n
Kui me k\u00e4sitleme hirmu millenagi, mida tuleb igal juhul \u00fcletada, varjata v\u00f5i maha suruda, siis piirame me iseenda v\u00f5imalusi sellest \u00f5ppida. Kui aga m\u00f5elda hirmust teisiti \u2013 hirmuepideemia annab m\u00e4rku sellest, et kultuur v\u00f5i t\u00f5lgenduskogukond tajub, kuidas piirid on ees ja on saabunud hetk, mil tuleb leida uus narratiiv v\u00f5i t\u00f5lgenduskeel \u2013, siis t\u00e4hendab see hoopis julgust keerulisi tundeid tunda ja kuulata.<\/p>\n
Seega hirmu ei peaks h\u00e4benema. Me peaks \u00f5ppima seda kuulama, sest see peegeldab hetke v\u00e4\u00e4rtuste ja ebakindluste kimpu. Hirm on osa inimlikust tajust ja \u00fchiskondlikust n\u00e4rvist. Kui v\u00e4idame, et see meid ei m\u00f5juta, siis m\u00f5jutab see meid tagaukse kaudu \u2013 meie t\u00e4helepanekuid, suhtumist teistesse \u00fchiskonnagruppidesse, valvsust, m\u00f5nikord ka vaenulikkust v\u00f5i distantseeritust.<\/p>\n
Palju t\u00f5husam on k\u00fcsida: miks m\u00f5ni teema v\u00f5i ohutunne meid k\u00f5netab? Miks see meis \u00e4revust tekitab? Sageli arvatakse, et kriitiliselt m\u00f5tlev ja meediap\u00e4dev inimene peaks meediat tarbima “k\u00fclma k\u00f5huga”. Meie vaade toob esile, et emotsioonid ei ole n\u00f5rkus. Kriitiline m\u00f5tlemine on oluline, aga sama t\u00e4htis on ka n\u00fcansseeritud tundeanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda, kuidas ekraanidelt tarbitud lood ja tekstifragmendid meie emotsioone suunavad, muutub meie teadlikkus meediatarbimise ja meedialoomise protsessidest palju mitmetahulisemaks.<\/p>\n
Teiseks ei puuduta hirm ainult “teisi” t\u00f5lgenduskogukondi v\u00f5i “teisi inimesi”, kes on justkui “teisel pool rindejoont” \u2013 olgu need konservatiivid, liberaalid, esoteerikud v\u00f5i teaduseusku inimesed. Sageli kujutatakse neid hirmust pimestatuna, irratsionaalsetena, samal ajal kui “m\u00f5istlikud” inimesed ei lase end v\u00e4idetavalt m\u00f5jutada. Tegelikkuses tunnevad k\u00f5ik inimesed hirmu \u2013 lihtsalt erinevates vormides.<\/p>\n
Kui loobuda sellest \u00fcleolevast “meie ja nemad” vastandusest ja ideest, et on legitiimne ja mittelegitiimne hirm, muutub dialoog j\u00e4lle v\u00f5imalikuks. Vaja on veidi alandlikkust ja lugupidamist teistsuguse tunnetuse suhtes.<\/p>\n
Kolmandaks t\u00e4hendab vastupanu hirmule kultuuri, mis suudab taluda ebakindlust ja ambivalentsust. Andreas t\u00f5i varem n\u00e4ite teise maailmas\u00f5ja hirmutraumade mobiliseerimisest. Selline mobiliseeriv j\u00f5ud toimib eriti siis, kui kogukonnad ei talu m\u00e4\u00e4ramatust ja vajavad mustvalgeid seletusi. Alternatiivina p\u00fc\u00fctakse luua “kollimees” v\u00f5i patuoinas, kellele k\u00f5ik h\u00e4dad projitseerida. See ei ole j\u00e4tkusuutlik tee. Samuti ei p\u00e4\u00e4sta meid pelgalt faktid ja ratsionaalsus, vaid hoopis v\u00f5ime taluda keerukust.<\/p>\n
Kuidas seda keerukuse, vastuolude ja ennustamatuse talumise musklit treenida? Ilmselt ei ole paremat viisi, kui kogeda keerukaid tekste. Vaadata v\u00e4\u00e4rtfilme, lugeda ilukirjandust, kogeda etenduskunsti \u2013 teoseid, mis ei n\u00e4ita maailma mustvalgena. Ainult sellised kogemused arendavad tunnetuslikku paindlikkust.<\/p>\n
Merit Maran: Olen Mari-Liisiga n\u00f5us \u2013 hirmu ei tohi t\u00fchistada. Kultuuris on hea n\u00e4ide keskkonnakriisi teemad, mis on n\u00e4idanud, et hirmul ja \u00e4revusel v\u00f5ib olla v\u00e4ga oluline mobiliseeriv funktsioon. Hirm ei ole alati halb \u2013 see v\u00f5ib olla motivaator oluliste \u00fchiskondlike eesm\u00e4rkide nimel tegutsemiseks.<\/p>\n
\u00d6ko\u00e4revuse n\u00e4ide n\u00e4itab, kui raske on leida tasakaalu. Hirm v\u00f5ib panna meid tegutsema, aga kui see muutub liialt k\u00f5ikeh\u00f5lmavaks, v\u00f5ib see muuta meid t\u00e4iesti teov\u00f5imetuks. Seet\u00f5ttu peame \u00f5ppima oma hirme kuulama. Need v\u00f5ivad suunata meid ka paremate ja t\u00e4henduslikumate eesm\u00e4rkide poole.<\/p>\n
Andreas Ventsel: Emotsioonid \u2013 olgu need viha, hirm, armastus v\u00f5i uhkus \u2013 ei ole poliitika k\u00f5rvalsaadused, vaid poliitika alustruktuur. Poliitilised identiteedid on seotud v\u00e4\u00e4rtustega ja pole matemaatilised rehkendused. Identiteet ei t\u00e4henda, et Eesti riik on SKP edetabelis viies \u2013 see v\u00f5ib olla tore, aga see ei loo kuuluvust ega t\u00e4hendust. Kui v\u00f5tta ainsaks aluseks majanduslik ratsionaalsus, siis ei oleks n\u00e4iteks eesti keele ja kultuuri s\u00e4ilitamisel majanduslikku \u00f5igustust. Tegemist on kuluka ettev\u00f5tmisega. Ometi on see meil p\u00f5hiseaduses kirjas ja me v\u00e4\u00e4rtustame seda \u2013 see on seotud emotsionaalse kuuluvusega.<\/p>\n
Kui emotsioonide, eriti hirmu, roll muutub poliitilistes kogukondades eesm\u00e4rgiks omaette \u2013 mitte positiivse programmi teenistusse rakendatud vahendiks, kaob dialoogiline ruum. Eesm\u00e4rgiks j\u00e4\u00e4b vaid “teise leeri” loomine ja vastandamine. Positiivse programmi jaoks tuleb istuda \u00fchise laua taha ja p\u00fc\u00fcda arvestada erinevaid vaatenurki.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oma kahes v\u00e4rskes kogumikus “L\u00e4bi hirmu prisma: hirmu t\u00e4hendusloome uurimine meediasf\u00e4\u00e4ris” (peagi ilmuv) ja “Emotsioonide j\u00f5ud: poliitilise v\u00f5itluse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27073,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[14586,622,14591,26,27,37,33,35,14582,34,36,31,32,4270,21,14587,14585,14594,14593,14584,14589,28,29,14588,588,14592,19,25,14583,407,2424,23,24,2608,22,20,14590,30,14595],"class_list":{"0":"post-27072","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-afekt","9":"tag-ajakirjandus","10":"tag-andreas-ventsel","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-emotsioonid","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-filosoofia","22":"tag-headlines","23":"tag-hirm","24":"tag-jaan-valsiner","25":"tag-judith-shklar","26":"tag-julgeolekustamine","27":"tag-juri-lotman","28":"tag-kultuuripsuhholoogia","29":"tag-latest-news","30":"tag-latestnews","31":"tag-mari-liis-madisson","32":"tag-meedia","33":"tag-merit-maran","34":"tag-news","35":"tag-populaarseimad-lood","36":"tag-semiootika","37":"tag-tallinna-ulikool","38":"tag-tartu-ulikool","39":"tag-top-stories","40":"tag-topstories","41":"tag-tunded","42":"tag-uldised-uudised","43":"tag-uudised","44":"tag-vandenou","45":"tag-viimased-uudised","46":"tag-zizi-papacharissi"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27072","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27072"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27072\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27072"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27072"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27072"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}