{"id":270749,"date":"2026-09-07T17:10:20","date_gmt":"2026-09-07T17:10:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270749\/"},"modified":"2026-09-07T17:10:20","modified_gmt":"2026-09-07T17:10:20","slug":"olumpia-jahilaskmise-korval-tegutseb-ka-arvukas-compak-sportingu-harrastajaskond-laskmine-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/270749\/","title":{"rendered":"Ol\u00fcmpia jahilaskmise k\u00f5rval tegutseb ka arvukas Compak Sportingu harrastajaskond | Laskmine"},"content":{"rendered":"

Tuleb teha \u00fcks oluline eristus. Eestis on jahilaskmisega seotud kaks erinevat alaliitu, mille vastutusalad jagunevad ol\u00fcmpiaalade ja mitteol\u00fcmpiaalade vahel. Eesti Jahispordi Liidu juhatuse liige Tarmo Meus selgitab olukorda.<\/p>\n

“Jahispordiliit on \u00fcks, aga ol\u00fcmpiaaladega tegeleb laskurliit,” lausus ta. “Meie tegeleme FITASC [rahvusvaheline jahispordiliit] aladega: Sporting, Compak Sporting ja kombineeritud jahilaskmine. Lisaks meie enda kohalik jahilaskmine, mis h\u00f5lmab kuulialasid. Meie \u00fchendame jahimehes\u00f5bralikumad alad enda alla ja laskurliit tegeleb nii p\u00fcstoli- kui ka haavlilaskmisaladega, mis ol\u00fcmpiaalad.”<\/p>\n

Kui aga vaadata Eesti kaarti, siis esmapilgul paistab lasketiirude v\u00f5rgustik k\u00f5rvaltvaatajale \u00fcsna rikkalik. Kogenud laskur, instruktor ja rahvusvaheline kohtunik Kaupo Kindsigo leiab, et tiire v\u00f5iks olla rohkemgi. “V\u00e4ga suures pildis v\u00f5iks meil olla rohkem lasketiire. Meil on teatud regioonid, kus selliste lasketiirude puudumisel, mis v\u00f5imaldaks teha suuremaid v\u00f5istlusi – lihtsalt neid suuremaid v\u00f5istlusi ka ei toimu,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Praegu saab hakkama, aga v\u00f5iks olla veel mitmek\u00fclgsem ja geograafiliselt laiahaardelisem. Probleem tekib selles, et teatud maakondade sportlased ei hakka s\u00f5itma pikka maad teise Eesti otsa, et mingil v\u00f5istlusel osaleda. Need v\u00f5istlused peaks kellelegi koju kohale tooma. Siis oleks meil ka harrastajate arvukus suurem.”<\/p>\n

“Laskepaiku on ka v\u00e4iksemaid, kus on v\u00e4iksemad kogukonnad ja v\u00e4iksemad spordiorganisatsioonid,” j\u00e4tkas Kindsigo. “Meil on ka viimaste aastatega h\u00e4sti varustatud P\u00e4rnu lasketiir tulnud ilusti pildile ja Haljala on teinud suuri pingutusi. T\u00e4iesti nullist rajanud moodsad lasketiirud, mis on v\u00e4ga positiivne trend.”<\/p>\n

Tarmo Meus lisab, et tiirude ehitamine ja hoidmine ei ole alaliidu, vaid kohalike entusiastide \u00f5lgadel. “Kohti Eestis \u00f5nneks on ja kogu au, kiitus ja t\u00e4nud meie liikmetele, kellele need lasketiirud kuuluvad. Alaliit ise ei ehita ega halda neid lasketiire. Need kuuluvad kohalike organisatsioonidele, jahiklubidele, spordiklubidele. See on pikaajaline t\u00f6\u00f6,” lausus ta.<\/p>\n

“Kui konkreetne ala Compak Sporting toodi rahvusvaheliselt v\u00e4lja alles 1991 ja juba 1992 oli esimene harrastamine ka meil Eestis, siis sealt edasi on ta j\u00e4rjest l\u00e4inud. Compak Sporting loodigi selles, et ka Euroopas suurtes laskmismaades sai olemasolevaid ol\u00fcmpiaalade tiire kasutada FITASC alade harrastamiseks. T\u00e4naseks p\u00e4evaks on ka seal enamik tiire natuke \u00fcmber orienteerunud.”<\/p>\n

Veikko Tihvan krooniti Itaalias maailmameistriks Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

“Ol\u00fcmpiaalade v\u00f5imalused on alles, aga sinna juurde samadel radadel on loodud Compact Sportingu harrastamise v\u00f5imalused,” selgitas ta. “Meil on see toiminud natuke teistmoodi. Meil on ehitatudki lasketiirud silmas pidades Compak Sportingut ja v\u00f5imalust harrastada ol\u00fcmpiaala on kindlasti v\u00e4hem kui Compak Sportingut. Compak Sportingut saab t\u00e4na igas maakonnas harjutada.”<\/p>\n

Kui veel m\u00f5ne aasta eest oli noorte jahilaskurite osas madalseis, siis t\u00e4na on pilt aga helgem. Asjatundjate s\u00f5nul on selle nimel ka teadlikult t\u00f6\u00f6d tehtud. “Kui n\u00fc\u00fcd vaadata aega viis aastat tagasi, siis j\u00e4relkasv oli madalseisus, aga oleme sellest m\u00f5\u00f5nast \u00fcle saanud ja praegu on umbes selline pilt, et meil on rivis 15 juuniorit, mis on \u00fcle aegade positiivsemaid numbreid,” \u00fctles Kindsigo.<\/p>\n

“J\u00e4lgime v\u00e4ga teraselt juuniorite arvukust, kes k\u00e4ib v\u00f5istlustel. Sel aastal suutis jahispordiliit juunioride v\u00e4lja\u00f5ppesse panustada Euroopast kutsutud tipptreeneri kaudu. Meil oli vaja v\u00e4rsket n\u00e4gemist, kogemust ja leidsime selle Euroopast oma sidemetele ja tutvustele tuginedes. Selleks oli Ungari treener Andras Varga, kes on ise ka mitmekordne Euroopa meister. Aktsepteeritud tipplaskur ja koolitaja. Tema siis koolitas meie juunioreid mitu p\u00e4eva. Loodan, et see andis meie juunioridele v\u00e4ga positiivse t\u00f5uke.”<\/p>\n

Meus lisas: “Meil k\u00f5ige kuulsam nimi, kes on ka Soome noortega t\u00f6\u00f6tanud, on Anti J\u00e4rvelaid, kes on natuke selle ala maaletoojaid ja ise harrastajaid. Eks need mehed on k\u00f5ik ise \u00f5ppinud ja annavad oma kogemusi edasi. Ka Veikko on kasutanud v\u00e4listreenerite abi. Sel aastal oli meil jahispordiliidu poolt noortelaager, kus oli treener Ungarist, kus meie v\u00f5istlustel osalenud noored said sellest laagrist alaliidu kulul osa v\u00f5tta ja n\u00e4dal aega treeneri k\u00e4e all \u00f5ppida-harjutada – eks me selliseid v\u00f5imalusi katsume leida ja tuua ekspertiisi ja v\u00e4ljaspoolt sisse.”<\/p>\n

“Omaette pusides alati kaugele ei j\u00f5ua,” t\u00f5deb ta. “Peab vaatama ka, mis mujal toimub. Eks nad on k\u00f5ik sellised self-made f\u00e4nnid, kahjuks selle alaga see kaasas k\u00e4ib. See ala on h\u00e4sti palju muutunud. T\u00e4na sa Euroopas ja maailmas l\u00e4bi ei l\u00f6\u00f6, kui eksid rohkem kui kaks-kolm m\u00e4rki 200-st. Kindlasti on see l\u00e4inud tehniliseks. Teadmised ja tehnika muutuvad, m\u00e4rkidest arusaamised muutuvad. Selleks peab kogu aeg valmis olema.”<\/p>\n

“Meil on h\u00e4sti selles suhtes, et noori on hakanud tulema. V\u00f5in eksida, et t\u00e4na k\u00f5ige noorem, kui ma n\u00fc\u00fcd valesti ei m\u00e4leta, ongi 13-aastane ja tema areng viimase aastaga on olnud p\u00e4ris kiire. Eks noored \u00f5pivadki kiirelt, ta on v\u00f5tnud selle h\u00e4sti omaks ja tema tulemused hakkavad m\u00f5ne aasta jooksul kindlasti suurematele poistele tuult alla tegema. Ta juba sel aastal tegelikult j\u00f5udis poodiumile.”<\/p>\n

“See on \u00f5ige aeg alustada,” leiab Meus. “Mida varem relvade ja kogu sellega kokku puutud, seda paremini tekib see tunnetus: mis on relv, mis on ala. See ei ole ainult laskmine, kogu relvak\u00e4sitlus, ohutus, m\u00f5ttemaailm. Seda tuleb varasest peast noortele lastele tutvustada, siis on nad selleks ka tulevikuks paremini valmis.”<\/p>\n

M\u00f5istagi vajab iga spordiala \u00f5itsemiseks t\u00f6\u00f6vahendeid ja raha. “Need masinad ei ole odavad,” tunnistab Kindsigo. “Tegelikult saab algtasemel hakkama kuue kuni kaheteistk\u00fcmne masinaga. Iga masin maksab suurusj\u00e4rk 2000 eurot, natuke peale. See ei ole mis tahes kohutav summa t\u00e4nap\u00e4eval. Sellega saab hakkama tugev kogukond v\u00f5i tugev spordiorganisatsioon.”<\/p>\n

FITASC Compak Sporting maailmameistriv\u00f5istlused Autor\/allikas: BICTSF with Fitasc GB Sporting & Compak<\/p>\n

Samas t\u00f5deb Eesti jahispordi juhatuse liige Tarmo Meus, et riiklik rahastus on olematu ja globaalse turu reeglid seab paika ka Eesti v\u00e4iksus. “Meie v\u00e4ikse alaliidu ja mitteol\u00fcmpiaalana ei kvalifitseeru paljudele riigitoetustele ja Eesti ol\u00fcmpiakomitee toetustele. Loodame seekord sellele kvalifitseeruda. See annab meile kindlasti lisav\u00f5imalused,” \u00fctles ta.<\/p>\n

“See tiitel… m\u00f5ningane huvi sponsorite poole pealt kindlasti tekib, aga nii meie kui Veikko kahjuks oleme siin v\u00e4ikses nurgas s\u00fcndinud. Kui oleksime Prantsusmaal v\u00f5i Itaalias, siis oleks Veikkol ammu k\u00f5ik sponsorlepingud erinevate tootjatega olemas. Meie turu v\u00e4iksus kahjuks seda natuke piirab. Kindlasti suurematel laskmismaadel on need personaalsed lepingud sportlastel lihtsamad tulema. Kui oled sellisel tasemel, siis k\u00f5ik relva-, padruni-, varustusetootjad on sul ukse taga, sest see on nende turg.”<\/p>\n

“Aga need on puhtalt personaalsed lepingud ja alaliitudel siin v\u00e4ga vahendust ei ole,” lisas Meus. “Meie kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks oleme sellises v\u00e4ikses kohas s\u00fcndinud ja huvi siin end selle kaudu rohkem turustada ei ole kindlasti toetajatel nii suur. Kuigi jah, Veikol kindlasti \u00f5nnestub n\u00fc\u00fcd mingisugused kokkulepped teha. Just t\u00e4na r\u00e4\u00e4kisin L\u00e4ti kolleegiga, ka tema tunnistas, et Veiko on hetkel Baltikumi k\u00f5ige suurema saavutusega laskur ja k\u00f5ige parema tasemega ka ilmselt. See ei j\u00e4\u00e4 ka mujal m\u00e4rkamata.”<\/p>\n

Erinevalt ol\u00fcmpiaaladest pakub Compak Sporting avatumat rahvusvahelist s\u00fcsteemi, nagu selgitab jahilaskur Kaupo Kindsigo. “On ka FITASC viimaste aastate suurv\u00f5istlusi olnud, kus on osav\u00f5tjaid tuhande ringis. See on pigem p\u00e4ris arvukas spordiorganisatsioon, kus on natuke demokraatlikumad ja leebemad kriteeriumid suurv\u00f5istlusel osalemiseks kui n\u00e4iteks ol\u00fcmpiaaladel, kus on v\u00e4ga piiratud kvoodid ja kogu valikus\u00fcsteem.”<\/p>\n

“Pigem on FITASC v\u00e4ga demokraatlik ja suurv\u00f5istlustele on ligip\u00e4\u00e4s lihtsam. FITASC kui suur rahvusvaheline spordiorganisatsioon on seda hoidnud kui oma kroonijuveeli. Need l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ol\u00fcmpiakomiteega on k\u00e4inud mitu korda. Compak Sportingut kui \u00e4\u00e4rmiselt populaarset jahilaskmise spordiala on ka p\u00fc\u00fctud ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele \u00e4ra osta v\u00f5i juurde panna. Aga FITASC on v\u00e4ga kiivalt seda endale hoidnud.”<\/p>\n

“Kunagi olid ol\u00fcmpialaskmine ja FITASC koos ja suurv\u00f5istlusi ka koos,” meenutas Kindsigo. “Aga mingi hetk nad eraldusid \u00fcksteisest. Praegu FITASC hindab seda kroonijuveeli v\u00e4\u00e4rtuslikuks, on s\u00e4ilitanud oma iseseisvuse. Sest ta teab, et tal on tiitliv\u00f5istlustel 800-1000 osav\u00f5tjat. Kui vaatame ol\u00fcmpiam\u00e4ngude jahilaskmist, siis on seal ligip\u00e4\u00e4s piiratud ja osav\u00f5tjate hulk palju ahtakesem. Suur heameel Veiko Tihvani maailmameistritiitli \u00fcle ja me loodame, et see annab positiivse t\u00f5uke harrastajatele, noortele, juunoridele. See n\u00e4itab seda, et ka Eestist on v\u00f5imalik jahilaskmise maailmameistriks t\u00f5usta.”<\/p>\n

Kuidas aga maailmameistriks kasvada, seda teab Veiko Tihvan. “F\u00fc\u00fcsiliselt, kuna eelnevalt n\u00e4gime, et relv kaalub neli kilo, siis f\u00fc\u00fcsiliselt lasketiirus tunde veetes saab juba sealt korraliku trenni,” lausus v\u00e4rske maailmameister ise. “Vaimse poole pealt tuleb elada rahulikku elu. Siis on ka suurtel v\u00f5istlustel laskmise ajal m\u00f5tted \u00f5iges kohas. Olen eluaeg olnud rahulik inimene ja see on aidanud laskespordile kaasa, mis on suure edu saladus. Rajale minnes tuleb j\u00e4\u00e4da rahulikuks, plaanist kinni pidada ja vastavalt sellele talitada.”<\/p>\n

Mida veel ihata? “Spordimehe hing ei osanud isegi maailmameistritiitlit ihata. Aga n\u00fc\u00fcd tuleb edasi v\u00f5istlustel k\u00e4ia. Suurema huviga ja vaadata, mida veel v\u00f5ita on v\u00f5imalik.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuleb teha \u00fcks oluline eristus. Eestis on jahilaskmisega seotud kaks erinevat alaliitu, mille vastutusalad jagunevad ol\u00fcmpiaalade ja mitteol\u00fcmpiaalade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270750,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[104608,37,33,35,34,36,104607,104609,159,158,104606,11040],"class_list":["post-270749","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-compak-sporting","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-fitasc-laskmine","tag-kaupo-kindsigo","tag-sport","tag-sports","tag-tarmo-meus","tag-veikko-tihvan"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117230871137897658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270749","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270749"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270749\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270749"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270749"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270749"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}