Kadrioru tamm ei langenud \u00fche inimese vea t\u00f5ttu. Meie projekteerimiskultuur ja j\u00e4relevalves\u00fcsteem vedasid meid alt.<\/p>\n
Kadriorus Tammsaare muuseumi k\u00f5rval langetati \u00fcle saja aasta vana tamm. Sellega seoses k\u00f5lab sotsiaalmeedias palju emotsionaalseid h\u00fc\u00fcdeid ja minu hinnangul p\u00f5hjusega. Kui meil on v\u00e4\u00e4rikas eas puu, mis on elanud Tallinna linnas kauem kui \u00fckski inimene, lehtinud, kandnud t\u00f5rusid, ning \u00fchel p\u00e4eval teda enam ei ole, siis on see selle inimp\u00f5lve jaoks p\u00f6\u00f6rdumatu kaotus.<\/p>\n
Selle loo k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus n\u00e4ib olevat, kas puu oli terve v\u00f5i haige ja kes vastutab.<\/p>\n
Mina tahaksin minna kolm sammu tagasi ja k\u00fcsida: kuidas j\u00f5uti projekteerimis- ja ehitusprotsessis otsuseni, et Tammsaare majamuuseumi aia \u00e4\u00e4res kasvav \u00fcle saja aasta vana tamm tuli raiuda?<\/p>\n
Hange, kus kvaliteet ei maksnud midagi<\/p>\n
Tammsaare muuseumi rekonstrueerimisprojekti projekteerimishange kuulutati v\u00e4lja 1. novembril 2024 ja l\u00f5ppes 18. novembril. Muinsuskaitsealuse puithoone t\u00e4ieliku renoveerimisprojekti pakkumuse kokku panemiseks j\u00e4i sisuliselt kaks n\u00e4dalat.<\/p>\n
Hankes tuli katta asendiplaan, vertikaalplaneerimine ja katendid, maastikuarhitektuur, sisearhitektuur, vee- ja kanalisatsiooniv\u00f5rgud, tuleohutus, k\u00fcte, ventilatsioon, n\u00f5rk- ja tugevvool, konstruktsioonid ning hooneautomaatika \u2013 ja seda k\u00f5ike t\u00f6\u00f6projekti staadiumis.<\/p>\n
Projekteerimishanke eeldatav maksumus oli 98 000 eurot. Lepingu tegelik maksumus ilma k\u00e4ibemaksuta kujunes 104 435 eurot. Hoone renoveerimise maksumus oli 1 693 999,91 eurot, mis t\u00e4hendab, et projekteerimine moodustas ehitusmaksumusest umbes 6,1 protsenti.<\/p>\n
Ja pakkumuste hindamise kriteerium oli ainult \u00fcks: hind. V\u00e4ikseim hind oli parim.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ei hinnanud oma koost\u00f6\u00f6partneri valikul pakkumuste kvaliteeti, t\u00f6\u00f6metoodikat, meeskonna arusaama \u00fclesandest ega seda, millise kvaliteediga ruumi projekteerija l\u00f5puks suudab luua.<\/p>\n
N\u00f5uti k\u00fcll muinsuskaitse spetsialistide olemasolu ja kogemust. Aga kui pakkumuste v\u00f5rdlemisel maksab l\u00f5puks ainult hind, siis mida me tegelikult ootame?<\/p>\n
Me saamegi v\u00f5imalikult odavalt \u00e4ra tehtud projekti.<\/p>\n
Millal on arukas eestlane j\u00f5udnud veendumusele, et k\u00f5ige odavam asi turul on see, mis meid viie rikkama riigi hulka viib? Ehitus- ja projekteerimisvaldkonnas on see aga pigem reegel kui erand.<\/p>\n
“Keskkonna- ja kommunaalamet ei hinnanud oma koost\u00f6\u00f6partneri valikul pakkumuste kvaliteeti, t\u00f6\u00f6metoodikat ega meeskonna arusaama \u00fclesandest.”<\/p>\n
Me v\u00f5ime hankedokumentidesse kirjutada kui palju tahes n\u00f5udeid p\u00e4devuse ja kvalifikatsiooni kohta. Aga kui v\u00f5idab alati k\u00f5ige odavam pakkumine, oleme juba alguses \u00f6elnud, millist tulemust turult ootame: tehke vajalik miinimum, tehke kiiresti ja tehke v\u00f5imalikult odavalt.<\/p>\n
See on Eesti projekteerimiskultuurile peale surutud s\u00fcsteemne probleem. Ja seda ei saa lahendada \u00fche projekti v\u00f5i \u00fche projekteerija tasemel. See on poliitiline otsus.<\/p>\n
Kes pidi puu eest seisma?<\/p>\n
Muinsuskaitse eritingimustes oli Tammsaare muuseumi k\u00f5rghaljastus m\u00e4\u00e4ratletud v\u00e4\u00e4rtusliku ja s\u00e4ilitatavana. Hoone \u00fcmber olev ruum ja haljastus ei saanud seega olla projekti k\u00f5rvalteema.<\/p>\n
Seda kummalisem on, et projekteerimishankes ei n\u00e4i olevat n\u00f5utud v\u00e4lisruumi ja haljastuse projekteerimiseks vastava p\u00e4devusega spetsialisti kaasamist. Projekti asendiplaanil, mis kajastab v\u00e4lisruumi otsuseid, on vastutava projekteerijana arhitekt.<\/p>\n
Olen ise arhitektiharidusega ja julgen t\u00e4iesti otse \u00f6elda: arhitektiharidus ei anna automaatselt p\u00e4devust projekteerida haljastust ega hinnata dendroloogilisi k\u00fcsimusi.<\/p>\n
See ei ole etteheide arhitektidele. P\u00e4dev arhitekt teab, millal ta v\u00e4ljub oma p\u00e4devuse piiridest. Arhitekt ei pea olema samal ajal dendroloog, maastikuarhitekt, geoloog, konstruktor, tuleohutusspetsialist ja ligip\u00e4\u00e4setavuse ekspert.<\/p>\n
Kui dendroloogiline uuring \u00fctleb arhitektile, et puu kuulub V v\u00e4\u00e4rtusklassi, ei pruugi arhitektil olla p\u00e4devust selle eksperthinnangu sisulist olemust hinnata.<\/p>\n
Ja siin ongi minu jaoks selle olukorra keskne k\u00fcsimus: miks puudus maastikuarhitekt v\u00f5i muu vastava p\u00e4devusega spetsialist, kelle \u00fclesanne oleks olnud k\u00fcsida, mida see hinnang tegelikult t\u00e4hendab ja kuidas see sobitub kogu v\u00e4lisruumilahendusega?<\/p>\n
“Likvideeritav” ei t\u00e4henda automaatselt raiet<\/p>\n
Projekti seletuskirja j\u00e4rgi oli puu varasemas dendroloogilises hinnangus m\u00e4\u00e4ratud V v\u00e4\u00e4rtusklassi ja seletuskirjas m\u00e4rgiti, et otsus on puu likvideerida. Hilisemas raieloa menetluses hinnati puu juba k\u00f5rgemasse, IV v\u00e4\u00e4rtusklassi. Siit j\u00e4reldub, et k\u00e4imasolevas protsessis tekkis alternatiivne hinnang puu v\u00e4\u00e4rtusklassile, mis ideaalis oleks pidanud algatama k\u00fcsimusteahela, mille tulemusel t\u00e4psustatakse k\u00fcsimust ka projekti koostanud meeskonnaga.<\/p>\n
“Raie otsus on projekteerija t\u00f6\u00f6maal ja muuseumi projektis puudus meeskonnas p\u00e4dev spetsialist.”<\/p>\n
Ideaalis oleks raieloa juures v\u00f5inud ka m\u00e4rgata, et raie otsusesse pole kaasatud \u00fchtki p\u00e4devat spetsialisti, n\u00e4iteks puudub arboristi hinnang konkreetse puu raie k\u00fcsimuses, v\u00f5i k\u00f5ige primitiivsemal tasemel, et v\u00e4lisruumi projekt pole koostatud volitatud maastikuarhitekti poolt, kelle valdkonda see konkreetne k\u00fcsimus peaks langema.<\/p>\n
Puude v\u00e4\u00e4rtusklass annab hinnangu mitmele aspektile, hinnatakse puu liigiomast v\u00f5ra kuju, kahjustusi juurekaelal, t\u00fcvel ja v\u00f5ras ning teinekord ka s\u00e4ilitamise perspektiivikust. Veel olulisem on aga see, et madal v\u00e4\u00e4rtusklass ei v\u00f5rdu automaatse raiumisotsusega. Raie otsus on projekteerija t\u00f6\u00f6maal ja Tammsaare kodumuuseumi koostamise projektis puudus meeskonnast p\u00e4dev spetsialist, kes \u00fcle\u00fcldse oskaks k\u00fcsida vajalikke k\u00fcsimusi, mis eelnevad puu raiumise otsusele.<\/p>\n
N\u00e4iteks oleks tulnud k\u00fcsida: kas dendroloogiline hinnang on kindlasti \u00f5ige? Kas puu seisund n\u00f5uab kohest raiet? Kas k\u00f5ik projektis likvideeritavaks m\u00e4rgitud puud tuleb ikkagi ehituse k\u00e4igus maha v\u00f5tta, v\u00f5i las see aiatagune puu olla? Kas v\u00f5iksime puud k\u00e4istleda elustikupuuna? Aga eelk\u00f5ige, kas puud oleks v\u00f5imalik v\u00f5tta j\u00e4lgimise alla ja s\u00e4ilitada maksimaalselt kaua, sest ohuhinnangu alternatiivkulu on ilmne: varjupuude v\u00e4henemine, elupaikade v\u00e4henemine kui ka lihtsalt p\u00f5lvkonna\u00fclese harjumusp\u00e4rase elukeskkonna muutus linnakodanikele?<\/p>\n
Tundub, et neid k\u00fcsimusi ei esitanud ei projektijuht, tellija, omanikuj\u00e4relevalve ega \u00fckski teine mitmek\u00fcmnest spetsialistist, kelle laualt see projekt mitme aasta jooksul l\u00e4bi k\u00e4is.<\/p>\n
Kui meil on tegemist \u00fcle saja aasta vana tammepuuga ajaloolises Kadriorus, Tammsaare muuseumi k\u00f5rval, kohas, kus k\u00f5rghaljastus on hinnatud muinsuskaitseliselt v\u00e4\u00e4rtuslikuks, peab raiumisotsus olema p\u00e4deva spetsialisti otsus, mitte projekti vormistuse k\u00fcsimus. Projektis kajastub see otsus lihtsalt punase X-ina \u00fche puud t\u00e4histava leppem\u00e4rgi peal.<\/p>\n
Ja siin j\u00f5uamegi probleemi tuumani: projektis on k\u00f5ik vormistuslikult korras, kuid tulemus v\u00f5ib ikkagi olla halb, kui projektimeeskond on koostatud odavama hinna saavutamiseks. P\u00e4devate spetsialistide kaasamise jaoks puudub eelarve.<\/p>\n
Odav projekteerimine on talumatult kulukas<\/p>\n
Odavhanke tulemusel saadud projekt m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra kogu j\u00e4rgmise protsessi: milline on hoone, kuidas see t\u00f6\u00f6tab, milline on v\u00e4lisruum, millised materjalid ja lahendused valitakse, kuidas inimesed hoonet kasutavad ning \u2013 nagu n\u00fc\u00fcd n\u00e4gime \u2013 ka selle, millised puud selle protsessi k\u00e4igus alles j\u00e4\u00e4vad ja millised ei j\u00e4\u00e4.<\/p>\n
Ja ometi otsustatakse projekteerimishankes t\u00f6\u00f6de teostaja ikka ja j\u00e4lle ainult hinna alusel. See on minu jaoks Eesti projekteerimis- ja ehitusvaldkonna \u00fcks suuremaid vastuolusid.<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime kvaliteetsest ruumist. Me r\u00e4\u00e4gime kestlikkusest, ligip\u00e4\u00e4setavusest, rohep\u00f6\u00f6rdest ja keskkonnahoidlikest hangetest. Aga kui tuleb valida projekteerija, k\u00fcsime liiga sageli ainult \u00fcht: kes teeb k\u00f5ige odavamalt?<\/p>\n
Euroopa soovitab kvaliteeti, aga meie ostame endiselt hinda, kuigi on ilmne, et projekteerimis- ja intellektuaalsete teenuste hankimisel ei tohiks kvaliteeti taandada hinnale. Eesti on 2021. aasta andmete alusel saanud Euroopa Komisjoni poolt koostatavas \u00dchtse Turu riigihangete valdkonna tulemustabelis, milles hinnatakse riigihankepraktika toimimist Euroopa riikides, ebarahuldava tulemuse kolmes tulemusindikaatoris, millest esimeseks on \u00fcksnes madalaima hinna ja kulu eelistamine hanke v\u00f5itja v\u00e4ljaselgitamisel.<\/p>\n
“Projekteerimishankeid ei saa k\u00e4sitleda nagu kruusakoorma ostmist. See ei ole standardtoode.”<\/p>\n
Siis ei tasu imestada, et tulemuseks on formaalne projekt, mis t\u00e4idab vormin\u00f5uded, kuid milles puudub sisuline arhitektit\u00f6\u00f6, otsiks ja leiaks lahendusi v\u00e4ljakutsuvates situatsioonides, langetaks otsuseid laiemast ruumikvaliteedist l\u00e4htudes.<\/p>\n
Projekteerimishankeid ei saa k\u00e4sitleda nagu kruusakoorma ostmist. Projekteerimisteenus ei ole standardtoode, mille puhul k\u00f5ik pakkujad pakuvad identset tulemust ja seet\u00f5ttu oleks \u00f5igustatud valida k\u00f5ige odavam.<\/p>\n
Projekteerimise kvaliteet s\u00f5ltub inimestest. Nende kogemusest, m\u00f5tlemisest, t\u00f6\u00f6meetoditest, meeskonnast ja v\u00f5imest n\u00e4ha probleeme, mida tellija ise ei oska ette n\u00e4ha ja neid kvaliteetselt lahendada. Viimane ongi hea projekteerija v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n
Tuleb v\u00f5tta vastutus ebap\u00e4devate otsuste eest<\/p>\n
Mul on ebamugav seda m\u00f5ttel\u00f5nga arendada, aga arvan, et meie projekteerimiserialad peavad suutma ennast ka ise korrastada.<\/p>\n
Ma ei saa j\u00e4\u00e4da lootma ainult KOV-i ametnike teravale pilgule, kes projekte ikka ja j\u00e4lle t\u00e4iendamiseks tagasi saadavad. Kui spetsialist langetab otsuseid, mille kvaliteet ei vasta eriala ootustele v\u00f5i mis ei j\u00e4rgi kutse-eetikat, siis ei piisa sellest, et me hiljem omavahel kohvi juues ohkame, et hanked ja projektid on halvad.<\/p>\n
Kutse ja p\u00e4devus peavad t\u00e4hendama vastutust.<\/p>\n
See t\u00e4hendab ka seda, et kutsekogukonnal peab olema v\u00f5imekus \u00f6elda: selline t\u00f6\u00f6 ei ole piisavalt hea. See on valus ja k\u00f5lab radikaalselt. Endalgi on seda hirmus v\u00e4lja \u00f6elda.<\/p>\n
Aga alternatiiv on praegune s\u00fcsteem, kus odavhangete pakkujad v\u00f5ivad teha formaalselt n\u00f5uetele vastavaid, kuid sisuliselt n\u00f5rku projekte ja j\u00e4tkata samamoodi seni, kuni dokumentides on k\u00f5ik vajalikud linnukesed olemas.<\/p>\n
Puu kasvab tagasi. Usaldus v\u00f5ib v\u00f5tta kauem<\/p>\n
V\u00f5ib-olla saja aasta p\u00e4rast seisab Kadriorus sellel kohal uus suur puu, aga t\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00e4hendab toimunu inimeste usaldust s\u00fcsteemi vastu.<\/p>\n
Mina olen elanud kogu oma elu vabas Eestis. Ma tahan uskuda demokraatlikku \u00fchiskonda ja et institutsioonid t\u00f6\u00f6tavad selle nimel, et kodanike elu paremaks teha. Ma tahan uskuda, et s\u00fcsteem, mille oleme kollektiivselt \u00fcles ehitanud, hoiab ja kaitseb avalikku huvi.<\/p>\n
Aga arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja ehituse valdkonnas on s\u00fcsteemseid puuduj\u00e4\u00e4ke nii palju, et seda usku on raske hoida. Ja need on valdkonnad, mis vormivad meie igap\u00e4evast linnaruumi, elukeskkonda ja seda luuakse maksimaalselt odavalt.<\/p>\n
K\u00f5ige kurvem on see, et Eestis on suurep\u00e4rased n\u00e4ited edukatest hangetest, protsessidest ja projektidest. Meil on kvaliteetsed keskv\u00e4ljakud. Meil on imelised koolid. Meil on arhitektuur ja avalik ruum, mille \u00fcle v\u00f5ib uhkust tunda. Need ei ole juhuslikud. Need s\u00fcnnivad seal, kus tellija on j\u00e4rjekindel ja visioonikas. Kus projektile antakse aega. Kus spetsialiste usaldatakse ja nende kvalifikatsioon on eeltingimus mitte j\u00e4relm\u00f5te. Kus kvaliteeti osatakse hinnata. Kus keegi ootab tulemuseks h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud tervikut. Aga k\u00f5ik muu, see, mis sellest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4b, ei ole pelgalt \u00fcksik t\u00f5rvatilk meepotis. Vahel tundub, et vaatan hoopis t\u00f5rvapotti, milles helgivad \u00fcksikud meekristallid. Kadrioru tamm ei ole s\u00fcsteemituse tagaj\u00e4rg, vaid puuduliku s\u00fcsteemi ohver.<\/p>\n
Praktikas domineerib paljudes ehitusvaldkonna hangetes endiselt k\u00f5ige lihtsam v\u00f5imalik mudel: kirjuta tingimused valmis, ava pakkumused ja vali k\u00f5ige odavam. See n\u00f5uab tellijalt k\u00f5ige v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d. Kvaliteedip\u00f5hine hange on keerulisem, n\u00f5uab rohkem t\u00f6\u00f6d, rohkem p\u00e4devust. Tuleb hinnata meeskonda, t\u00f6\u00f6meetodit ja pakkumise kvaliteeti. Tuleb osata teha vahet heal ja halval.<\/p>\n
See t\u00e4hendab vastutust. Ja v\u00f5ib-olla ongi osalt probleem lihtsalt inimlik. K\u00f5ige efektiivsem s\u00fcsteem indiviidi tasandil on ju teha v\u00f5imalikult v\u00e4he t\u00f6\u00f6d ja saada selle eest v\u00f5imalikult suur tasu. Aga see ei ole \u00fchiskonna efektiivsus, mida ootame oma poliitkakujundajatelt ja otsustajatelt.<\/p>\n
\u00dchiskonna seisukohast t\u00e4hendab odavalt ostetud halb projekt hilisemaid probleeme, \u00fcmbertegemist, konflikte, kohtuvaidlusi, kallimat ehitust ja p\u00f6\u00f6rdumatuid otsuseid.
Ja n\u00e4iteks maha v\u00f5etud \u00fcle saja aasta vana tamme.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla peaksime selle k\u00e4nnu k\u00f5rval l\u00f5puks k\u00fcsima mitte ainult seda, kes puu maha v\u00f5ttis, vaid hoopis millise projekteerimiskultuuri oleme endale loonud, kui k\u00f5ik v\u00f5ivad protsessis teha justkui oma t\u00f6\u00f6d \u00f5igesti ja l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b meile j\u00e4rele ainult tobe k\u00e4nd ja tagantj\u00e4reletarkus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kadrioru tamm ei langenud \u00fche inimese vea t\u00f5ttu. Meie projekteerimiskultuur ja j\u00e4relevalves\u00fcsteem vedasid meid alt. Kadriorus Tammsaare muuseumi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270864,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[31966,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,104658,37847,28,29,7221,19,25,20056,104661,41767,104660,104659,23,24,22,20,30],"class_list":["post-270863","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arhitekt","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kadrioru-tamm","tag-keskkonna-ja-kommunaalamet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-muinsuskaitse","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-projekt","tag-projekteerija","tag-projekteerimine","tag-projekteerimiskultuur","tag-tamme-raiumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117231578427225038","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270863"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270863\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270864"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}