Kohtule esitatud kokkuleppe j\u00e4rgi peab Meta rakendama alla 18-aastastele vaikimisi kahe tunni pikkuse p\u00e4evase kasutuspiiri. Alaealistele ei n\u00e4idata vaikimisi postituste meeldimiste ega reaktsioonide arvu ning nad ei saa kasutada ilukirurgilisi protseduure j\u00e4ljendavaid n\u00e4ofiltreid. Meta peab pakkuma neile ka algoritmiliselt personaliseerimata uudisvoogu, kuid erinevalt ajapiirangust j\u00e4\u00e4b selle valimine kasutaja enda otsustada. \u00a0<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli meediap\u00e4devuse spetsialisti Gretel Juhansoo s\u00f5nul ei tahtnud Meta varem tunnistada, et nende teenused on s\u00f5ltuvusttekitavad. Ettev\u00f5te l\u00fckkas s\u00fc\u00fcdistused tagasi ka l\u00f5ppenud kohtuprotsessis. Praegune kokkulepe ei n\u00e4ita Juhansoo hinnangul seega Meta head s\u00fcdant, vaid avaliku surve m\u00f5ju. \u00a0<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli meediap\u00e4devuse nooremteaduri Maia Klaasseni s\u00f5nul eeldas Meta, et vandekohus m\u00f5istab nad s\u00fc\u00fcdi. Muidu poleks ettev\u00f5te k\u00f5igi kaebuse esitanud osariikidega kokkuleppemenetluse teed l\u00e4inud, vaid j\u00e4tkanud kohtuteed.\u00a0<\/p>\n
Kohtuprotsessi ennast on peetud aga oluliseks pretsedendiks. “Minu arvates n\u00e4itab see kaasus, kui k\u00fc\u00fcniliselt on Meta toimetanud k\u00f5ik varasemad aastad, sest n\u00fc\u00fcd, kui tekkis piisavalt suur rahalise trahvi hirm, avastasid nad j\u00e4rsku, et tegelikult on kogu aeg olemas olnud kaitsemehhanismid,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n
Kasutajate vanuse tuvastamiseks on mitu v\u00f5imalust ja ilmselt hakkame n\u00e4gema nende kombinatsiooni. Advokaadib\u00fcroo Ellex Raidla andmekaitse ja IT-\u00f5iguse valdkonnajuht Merlin Liis-Toomela r\u00e4\u00e4kis, et k\u00f5ige lihtsama viisina sisestab kasutaja oma s\u00fcnniaja. Selle miinuspool on see, et valetamine on kerge, sest laps saab end m\u00e4rkida lihtsasti t\u00e4iskasvanuks. \u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige realistlikumaks peab Liis-Toomela tehisarul p\u00f5hinevat vanuse hindamist. Sotsiaalmeediaplatvormidel on juba praegu kasutaja kohta v\u00e4ga palju erinevaid teadmisi: konto ajalugu, postituse sisu, suhtlusv\u00f5rgustik, kasutusmustrid. Nende andmete p\u00f5hjal saab tehisaru hinnata, kas konto omanik on t\u00f5en\u00e4oliselt laps v\u00f5i t\u00e4iskasvanu. “Kui s\u00fcsteemil tekib kahtlus, et kasutaja on tegelikult hoopis alaealine, saab s\u00fcsteem suunata j\u00e4rgmise sammuna kasutaja enda vanust t\u00f5estama,” selgitas ta. \u00a0<\/p>\n
Seda saab teha n\u00e4iteks esitades dokumendi, aga kuidas see t\u00e4psemalt hakkab toimima, alles selgub.\u00a0 “S\u00f5lmitud kokkulepe arvestab ka sellega, et s\u00fcsteem ei saa ega peagi olema sajaprotsendiliselt t\u00e4pne ning ette on n\u00e4htud ka teatud lubatud veam\u00e4\u00e4r,” s\u00f5nas ta. \u00a0<\/p>\n
Gretel Juhansoo usub, et Meta muudatus on \u00fcldiselt hea ja vajalik. “Kuna see puudutab aga Instagrami ja Facebooki, on arusaadav, et kui noored ei saa neid platvorme enam piiramatult kasutada, liiguvad nad sinna, kus piiranguid ei ole,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n
Nii Klaassen kui ka Juhansoo peavad \u00fcsna ebat\u00f5en\u00e4oliseks, et teised platvormid vabatahtlikult Meta eeskuju j\u00e4rgivad, sest tegu on majanduslikult kahjuliku otsusega.\u00a0<\/p>\n
Klaassen selgitas, kuidas praegu tahavad platvormid, et inimene n\u00e4eks reklaame ja suunamudijaid, kes tooteid tutvustavad. “Kui k\u00fcmne tunni asemel veedab inimene Instagramis v\u00f5i mujal keskkonnas kaks tundi, on see kahjulik k\u00f5igile osapooltele: nii platvormile kui ka m\u00f5juisikule. Mina ei n\u00e4e, et \u00fckski platvorm vabatahtlikult paneks selliseid piirangud peale, kui just ei ole v\u00e4ga suurt hirmu rahalise karistuse ees, nagu praegu on Meta puhul n\u00e4ha,” kirjeldas ta. \u00a0<\/p>\n
Liis-Toomela n\u00f5ustus, et soovitud muudatuse saavutamiseks peaksid kehtima piirangud k\u00f5igil platvormidel, kus noored k\u00e4ivad, sest on v\u00e4he kasu, kui Instagram ja Facebook vahetatakse lihtsalt teiste keskkondade vastu.\u00a0<\/p>\n
“Meta kokkulepe tegelikult juba arvestab selle probleemiga. Osad rangemad meetmed hakkavad Metale kohanduma alles siis, kui teised platvormid hakkavad rakendama sarnaseid standardeid,” \u00fctles ta. See, kuidas teised praeguse kokkuleppega liituvad, pole aga teada, sest nad saaksid seda teha vabatahtlikkuse alusel ja seadusandlus neid ei kohusta.\u00a0<\/p>\n
Liis-Toomela uskus, et tulevikus hakkavad teised sarnased platvormid rakendama samu standardeid. “See on ka igati loogiline ettev\u00f5tete v\u00f5rdse kohtlemise seisukohalt,” \u00fctles Liis-Toomela. \u00a0<\/p>\n
Antud kaasus on Klaasseni s\u00f5nul oluline eesk\u00e4tt pretsedendi m\u00f5ttes, et n\u00e4idata, kuidas platvorm pole mingi peatamatu m\u00fc\u00fctiline olend, sest kui silme ees terendab piisavalt suur rahatrahv, on v\u00f5imalik rattad liikuma panna. \u00a0<\/p>\n
“Platvormidest on m\u00f5eldud pikka aega kui kolmepealistest koletistest: kui \u00fche pea maha raiud, tuleb teine nii v\u00f5i naa asemele. Kuna Meta eelarve on kohati suurem kui nii m\u00f5negi Euroopa Liidu riigi eelarve, on nendega keeruline \u00fche laua taha saada. USA kaasus v\u00f5ib aga anda teatava j\u00f5u\u00f5la ka Euroopa Liidule,” s\u00f5nas Klaassen.\u00a0<\/p>\n
Ta loodab, et USA juhtumist ongi \u00f5ppida seda, kuidas tegelikult saab platvormile soovi korral p\u00e4itsed p\u00e4he panna. “See kaasus n\u00e4itab, mida Meta on v\u00f5imeline meie k\u00f5igi vaimse tervise nimel tegelikult tegema,” lausus ta. \u00a0<\/p>\n
Kuigi konkreetne kokkulepe puudutab praegu ainult Ameerika \u00dchendriike, liigub samas suunas Euroopagi. Merlin Liis-Toomela \u00fctles, et Euroopa Liidus kehtib digiteenuste m\u00e4\u00e4rusena tuntud \u00fcleeuroopaline \u00f5igusakt. “Euroopa Komisjon avaldas suvel esialgsed j\u00e4reldused, mille j\u00e4rgi Meta teenused, eelk\u00f5ige l\u00f5putu kerimise, t\u00f5uketeavituste ja personaliseeritud soovituss\u00fcsteemide lahendused ei pruugi olla digiteenuste m\u00e4\u00e4rusega koosk\u00f5las ja seda p\u00f5him\u00f5tteliselt samadel p\u00f5hjustel nagu USA kohtuasjas v\u00e4lja toodi: platvorm on s\u00f5ltuvust tekitav,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
T\u00e4ielik keeld pole toiminud\u00a0<\/p>\n
Eelmise aasta l\u00f5pus j\u00f5ustus Austraalias sotsiaalmeediakeeld alla 16-aastastele. Gretel Juhansoo s\u00f5nul ei toonud see loodetud tulemust, sest noored leidsid viisi, kuidas piirangutest k\u00f5rvale hiilida. Umbes 70 protsenti neist noortest, kes ei tohiks sotsiaalmeediat kasutada, on sinna siiski tee tagasi leidnud.\u00a0 “70 protsenti on ametlikud andmed, mis t\u00e4hendab, et t\u00f5en\u00e4oliselt on neid noori veelgi,” lausus ta. \u00a0<\/p>\n
Seega oli sotsiaalteadlaste skeptilisus Austraalia otsust kommenteerides asjakohane. Juhansoo s\u00f5nul ei saagi sajaprotsendiline keeld toimida. “Kuna tegelikult on sotsiaalmeedial ju ka positiivseid funktsioone, siis Meta muudatus tundub mulle palju positiivsem, sest seal on juures ka see, mis kellaajal keskkondi kasutada ei saa ning millal ja millised teavitused l\u00e4bi tulevad,” r\u00e4\u00e4kis ta. \u00a0<\/p>\n
Tiktokis on juba 2023. aasta suvest saadik v\u00f5imalus personaliseeritud infovoog v\u00e4lja l\u00fclitada. K\u00fcll aga ei tea Juhansoo s\u00f5nul sellest v\u00f5imalusest paljud kasutajad.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kohtule esitatud kokkuleppe j\u00e4rgi peab Meta rakendama alla 18-aastastele vaikimisi kahe tunni pikkuse p\u00e4evase kasutuspiiri. Alaealistele ei n\u00e4idata…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":270992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,8175,31,32,12523,21,5922,28,29,12522,36656,2886,19,1218,25,1217,397,2424,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-270991","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-facebook","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gretel-juhansoo","tag-headlines","tag-instagram","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maia-klaassen","tag-merlin-liis-toomela","tag-meta","tag-news","tag-noored","tag-populaarseimad-lood","tag-soltuvus","tag-sotsiaalmeedia","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117233658314769115","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=270991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/270991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/270992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=270991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=270991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=270991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}