{"id":271227,"date":"2026-09-08T09:24:15","date_gmt":"2026-09-08T09:24:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/271227\/"},"modified":"2026-09-08T09:24:15","modified_gmt":"2026-09-08T09:24:15","slug":"eesti-opilased-pusivad-pisa-tipus-kuid-lugemisoskuse-langus-teeb-ekspertidele-muret-minuaeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/271227\/","title":{"rendered":"Eesti \u00f5pilased p\u00fcsivad PISA tipus, kuid lugemisoskuse langus teeb ekspertidele muret \u2013 MinuAeg"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti \u00f5pilased saavutasid 2025. aasta PISA uuringus taas v\u00e4ga k\u00f5rgeid tulemusi. OECD liikmesriikide v\u00f5rdluses edestasid Eestit \u00fcldtulemuste p\u00f5hjal \u00fcksnes Jaapan ja L\u00f5una-Korea. Eesti hariduss\u00fcsteemi tugevust kinnitavad eriti head tulemused loodusteadustes ja arvutuslikus probleemilahenduses, kuid ekspertide hinnangul ei saa t\u00e4helepanuta j\u00e4tta funktsionaalse lugemisoskuse j\u00e4tkuvat halvenemist.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas m\u00e4rkis, et Eesti koolid ja \u00f5petajad on suutnud s\u00e4ilitada \u00f5pilaste teadmiste k\u00f5rge taseme vaatamata viimaste aastate keerulistele s\u00fcndmustele. Haridust on m\u00f5jutanud koroonapandeemia, Ukraina s\u00f5da, tehisintellekti kiire areng ja digikeskkonna laienemine, kuid Eesti \u00f5pilased kuuluvad endiselt maailma parimate hulka.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haridus- ja Noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht Gunda Tire r\u00f5hutas, et tulemuste \u00fcle on p\u00f5hjust r\u00f5\u00f5mustada, kuid need annavad ka selge hoiatussignaali. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on PISA tulemused langenud paljudes riikides. Eestis ei ole langus olnud nii j\u00e4rsk kui mitmel pool mujal, kuid meie \u00f5pilaste parimad tulemused j\u00e4id 2018. aastasse.<\/p>\n<p>PISA hindab teadmiste rakendamise oskust<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">OECD korraldab PISA uuringut iga kolme aasta j\u00e4rel. Selle eesm\u00e4rk on hinnata 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi. Eestis osalevad uuringus peamiselt \u00fcheksanda klassi \u00f5pilased.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">PISA ei m\u00f5\u00f5da \u00fcksnes \u00f5ppekava omandamist ega faktiteadmisi. Uuring n\u00e4itab, kuidas suudavad noored matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises omandatud teadmisi p\u00e4riselulistes olukordades kasutada. Nii saab hinnata, kas \u00f5pilased oskavad teadmisi seostada, j\u00e4reldusi teha ja probleeme lahendada.<\/p>\n<ol start=\"2025\" class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"\">aasta uuringus hinnati esimest korda ka arvutuslikku probleemilahendust. See ei t\u00e4henda \u00fcksnes programmeerimisoskust, vaid h\u00f5lmab loogilist m\u00f5tlemist, mustrite m\u00e4rkamist ning keeruliste \u00fclesannete jagamist v\u00e4iksemateks ja paremini lahendatavateks osadeks.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti \u00f5pilased on PISA uuringutes osalenud alates 2006. aastast ning riik on kujunenud \u00fcheks maailma edukama hariduss\u00fcsteemi n\u00e4iteks. Ka 2022. aasta uuringus kuulus Eesti rahvusvahelisse tippu.<\/p>\n<ol start=\"2025\" class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"\">aasta tulemuste j\u00e4rgi saavutasid Eesti \u00f5pilased loodusteadustes keskmiselt 527, matemaatikas 508, funktsionaalses lugemises 499 ja arvutuslikus probleemilahenduses 541 punkti.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui arvestada lisaks OECD riikidele ka \u00fchendusse mittekuuluvaid riike ning Hiina erihalduspiirkondi, saavutas Eesti loodusteadustes kuuenda, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises kaheksanda ning arvutuslikus probleemilahenduses seitsmenda koha.<\/p>\n<p>Matemaatika tulemused j\u00e4id \u00fcldjoontes stabiilseks<\/p>\n<ol start=\"2022\" class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"\">aasta PISA uuringus langes Eesti \u00f5pilaste matemaatikatulemus v\u00f5rreldes 2018. aastaga 13 punkti. OECD arvestuse j\u00e4rgi vastab ligikaudu 20-punktiline erinevus umbes \u00fche \u00f5ppeaasta jooksul omandatavatele teadmistele ja oskustele.<\/li>\n<li class=\"\">aastal v\u00e4henes Eesti \u00f5pilaste matemaatikatulemus veel kahe punkti v\u00f5rra, j\u00f5udes 508 punktini. Tartu \u00dclikooli matemaatikahariduse lektori Tiina Kraavi hinnangul v\u00f5ib nii v\u00e4ikest muutust pidada tavap\u00e4raseks k\u00f5ikumiseks. Oluline on seegi, et mitmes teises riigis j\u00e4tkus tulemuste langus kiiremini kui Eestis.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kraavi s\u00f5nul v\u00f5ivad matemaatikatulemustes endiselt kajastuda koroonapandeemia ajal tekkinud \u00f5pil\u00fcngad. Selle v\u00e4ite kinnitamiseks tuleb andmeid siiski p\u00f5hjalikumalt uurida.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Muret valmistab j\u00e4tkuvalt poiste ja t\u00fcdrukute tulemuste erinevus. Eesti poisid edestasid matemaatikas t\u00fcdrukuid keskmiselt 13 punktiga ning sooline l\u00f5he suurenes. Kraavi hinnangul tuleb senisest rohkem r\u00f5hutada, et inseneeria ja matemaatikaga seotud tulevikuv\u00f5imalused pole m\u00f5eldud ainult poistele.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5rdluseks oli Soomes poiste ja t\u00fcdrukute matemaatikatulemuste erinevus k\u00f5igest kaks punkti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti tugevuseks v\u00f5ib pidada ka seda, et PISA uuring toimub enamasti p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamitega samal ajal. \u00d5pilased on selleks ajaks \u00f5ppimisele ja \u00fclesannete lahendamisele h\u00e4\u00e4lestatud. PISA \u00fclesanded on sageli tavap\u00e4ratut laadi ning n\u00f5uavad teadmiste rakendamist ootamatus olukorras, kuid nende lahendamiseks on siiski vaja kindlaid baasteadmisi.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti l\u00e4hiriikidest kogusid Soome \u00f5pilased matemaatikas keskmiselt 469, Leedu \u00f5pilased 470, L\u00e4ti noored 460 ja Rootsi \u00f5pilased 464 punkti.<\/p>\n<p>Loodusteadused on j\u00e4tkuvalt Eesti suur tugevus<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti \u00f5pilased on aastaid paistnud silma v\u00e4ga heade loodusteaduste tulemustega. V\u00f5rreldes 2022. aastaga suurenes keskmine tulemus \u00fche punkti v\u00f5rra ja j\u00f5udis 527 punktini. OECD riikidest edestas Eestit \u00fcksnes Jaapan 538 punktiga.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti noorte eriliseks tugevuseks osutus teaduslike uuringute kavandamine ja hindamine. Paljude teiste tippriikide \u00f5pilased on tugevamad kas teabe otsimises v\u00f5i n\u00e4htuste selgitamises, kuid Eesti noored paistavad silma just uurimusliku l\u00e4henemise poolest.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tulemused n\u00e4itavad ka seda, et Eesti kool suudab kodusest majanduslikust olukorrast tulenevaid erinevusi v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti tasandada. Pere sotsiaalmajanduslik taust selgitas loodusteaduste tulemuste erinevustest 9,6 protsenti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas hoiatas Tallinna \u00dclikooli v\u00f5rdleva avaliku poliitika professor Triin Lauri, et Eesti koolide vahel v\u00f5ivad vanemate sissetulekust tulenevad erinevused olla siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. Paljud pered ei vali lapsele elukohaj\u00e4rgset kooli ning see v\u00f5ib suurendada koolide sotsiaalset kihistumist.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suur probleem on ka eesti kodukeelega ja sisser\u00e4ndetaustaga \u00f5pilaste tulemuste erinevus. Viimaste kodune keel on Eestis enamasti vene keel. Loodusteadustes j\u00e4i nende kahe r\u00fchma vahele 47-punktiline erinevus, mida v\u00f5ib v\u00f5rrelda rohkem kui kahe \u00f5ppeaasta pikkuse mahaj\u00e4\u00e4musega.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eriti n\u00f5rgad on vene kodukeelega poiste lugemistulemused. Ligikaudu 30 protsenti neist ei saavutanud isegi baastaset, kuigi nad sooritasid testi oma emakeeles. See tekitab k\u00fcsimuse, kui suurt lisatuge vajavad nad t\u00e4ielikult eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekul.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ekspertide s\u00f5nul ei pruugi eestikeelsele haridusele \u00fclemineku positiivne m\u00f5ju kohe n\u00e4htavaks saada. Esimesed suuremad tulemused v\u00f5ivad ilmneda alles 2031. aasta PISA uuringus, sest p\u00f5hjaliku haridusreformi m\u00f5ju avaldub tavaliselt mitme aasta jooksul.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti l\u00e4hiriikidest saavutas Soome loodusteadustes 504, Leedu 488, L\u00e4ti 468 ja Rootsi 485 punkti.<\/p>\n<p>Funktsionaalse lugemisoskuse langus on suurim murekoht<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige t\u00f5sisemaks probleemiks kujunes Eesti \u00f5pilaste funktsionaalse lugemisoskuse v\u00e4henemine. V\u00f5rreldes 2018. aastaga on keskmine tulemus langenud 24 punkti ja j\u00f5udnud 499 punktini. See on Eesti jaoks madalaim tulemus kogu PISA uuringutes osalemise aja jooksul.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna 20\u201325 punkti vastab ligikaudu \u00fche \u00f5ppeaasta jooksul omandatud oskustele, v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti noorte lugemisoskus on v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga langenud umbes \u00fche \u00f5ppeaasta v\u00f5rra.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas on lugemistulemused halvenenud enamikus riikides. Euroopas edestas Eestit vaid Iirimaa, mille \u00f5pilased kogusid keskmiselt 500 punkti.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti Emakeele\u00f5petajate Seltsi juhatuse esimehe Kaja Sarapuu hinnangul on languse taga mitu omavahel seotud p\u00f5hjust. \u00dcks neist puudutab koolis kasutatavaid \u00fclesandeid. \u00d5pilastelt k\u00fcsitakse sageli tekstis sisalduvaid fakte, kuid v\u00e4hem n\u00f5utakse loetu p\u00f5hjal seoste loomist, j\u00e4reldamist ja hinnangute andmist. PISA uuringus on just need oskused v\u00e4ga olulised.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teine p\u00f5hjus on noorte lugemisharjumuste muutumine. Pikemate tekstide asemel tarbitakse j\u00e4rjest sagedamini l\u00fchikesi infokilde ning \u00fchelt sisult liigutakse kiiresti j\u00e4rgmisele. Nii j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem aega loetu m\u00f5testamiseks ja selle \u00fcle arutlemiseks. Siin on oluline roll ka kodusel eeskujul.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kolmanda probleemina t\u00f5i Sarapuu esile \u00f5pilaste v\u00e4ga erineva taseme samas klassis. Osa lapsi vajab pidevat kordamist ja individuaalset tuge, teised omandavad materjali kiiresti. K\u00f5igil \u00f5petajatel ei ole piisavalt aega, kogemusi ega abivahendeid, et sellises olukorras iga \u00f5ppijat tema vajaduste j\u00e4rgi toetada.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Neljandaks m\u00f5jutab tulemusi \u00f5petajate puudus. PISA raporti j\u00e4rgi puutus 91,5 protsenti Eesti koolijuhtidest kokku \u00f5petajate nappusega. Kui \u00fche \u00f5ppeaasta jooksul vahetub klassil mitu \u00f5petajat, v\u00f5ib \u00f5ppet\u00f6\u00f6 j\u00e4rjepidevus kaduda.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lugemisoskust v\u00f5ib m\u00f5jutada ka nutiseadmetes veedetud aeg. Eesti noored viibivad ekraanide ees keskmiselt 39 tundi n\u00e4dalas. Pidevalt vahelduv digitaalne sisu v\u00f5ib t\u00e4helepanu hajutada ja muuta pikemale tekstile keskendumise raskemaks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Minister Kristina Kallase s\u00f5nul on \u00f5petajad m\u00e4rganud, et \u00f5pilastel on j\u00e4rjest keerulisem teksti l\u00f5puni lugeda ja sellel pikemalt t\u00e4helepanu hoida. Seet\u00f5ttu tehakse testides vigu ka siis, kui vajalik vastus on tekstis olemas.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lugemises ilmneb suur erinevus ka t\u00fcdrukute ja poiste vahel. Eesti t\u00fcdrukud edestasid poisse keskmiselt 25 punktiga. Ekspertide hinnangul v\u00f5ivad sellele kaasa aidata juba varases eas kujunevad erinevad ootused. Poistelt ei n\u00f5uta alati sama palju s\u00fcvenemist ja pingutamist kui t\u00fcdrukutelt.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Funktsionaalne lugemisoskus m\u00f5jutab omakorda tulemusi k\u00f5igis teistes \u00f5ppevaldkondades. Kui \u00f5pilane ei m\u00f5ista \u00fclesande teksti v\u00f5i ei suuda olulist teavet eristada, v\u00f5ib tal tekkida raskusi nii matemaatikas kui ka loodusteadustes.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti l\u00e4hiriikidest saavutas Soome lugemises 474, Leedu 464, L\u00e4ti 430 ja Rootsi 466 punkti. Rahvusvahelise pingerea tipus oli Singapur 535 punktiga.<\/p>\n<p>Eesti noored said v\u00e4ga hea tulemuse uudses probleemilahenduse testis<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arvutuslik probleemilahendus oli 2025. aasta PISA uuringus uus hindamisvaldkond. Selle eesm\u00e4rk polnud kontrollida, kas \u00f5pilane suudab peast valmis arvutikoodi kirjutada. T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati loogilisele m\u00f5tlemisele, mustrite tuvastamisele ja keeruliste probleemide jagamisele v\u00e4iksemateks osadeks.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5pilased lahendasid kahte pikemat \u00fclesannete kogumit ning said kasutada \u00f5ppematerjale, n\u00e4iteid, juhendeid ja s\u00fcsteemi tagasisidet. Selline l\u00e4henemine hindas lisaks teadmistele ka \u00f5pilaste p\u00fcsivust ning valmisolekut lahendust iseseisvalt otsida.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti \u00f5pilased kogusid selles valdkonnas keskmiselt 541 punkti. Eesti tulemused olid tugevalt seotud loodusteaduslike oskustega, mis n\u00e4itab, et noored oskavad eri valdkondades omandatud teadmisi omavahel siduda.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Gunda Tire hinnangul v\u00f5is heale tulemusele kaasa aidata Eesti koolides pakutav programmeerimis\u00f5pe. \u00dclesanded n\u00f5udsid kannatlikkust, katsetamist ja valmisolekut p\u00e4rast eba\u00f5nnestumist uuesti proovida.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti l\u00e4hiriikidest kogusid Soome ja L\u00e4ti \u00f5pilased arvutuslikus probleemilahenduses 507, Leedu \u00f5pilased 512 ning Rootsi noored 503 punkti.<\/p>\n<p>\u00d5pilaste usk enda arengusse toetab Eesti haridusedu<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">PISA uuring t\u00f5statab lisaks \u00f5pitulemustele k\u00fcsimuse, millise hinnaga edu saavutatakse ja kuidas tunnevad \u00f5pilased end koolis. Gunda Tire s\u00f5nul on Eesti noorte eluga rahulolu v\u00f5rreldes varasemate uuringutega paranenud ning j\u00f5udnud ligikaudu k\u00fcmne aasta tagusele tasemele.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas v\u00f5ib vaimse tervise olukord m\u00f5jutada tugevamate \u00f5pilaste tulemusi. Triin Lauri juhtis t\u00e4helepanu sellele, et loodusteadustes v\u00e4henes k\u00f5ige kehvema ja k\u00f5ige parema sotsiaalmajandusliku taustaga noorte tulemuste erinevus osaliselt seet\u00f5ttu, et j\u00f5ukama taustaga \u00f5pilaste tulemused langesid.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti noorte akadeemilist edu toetab tugev usk isikliku arengu v\u00f5imalikkusesse. Tervelt 83 protsenti Eesti \u00f5pilastest usub, et intelligentsus ei ole muutumatu kaasas\u00fcndinud omadus, vaid pingutamise ja \u00f5ppimise kaudu arendatav v\u00f5ime.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti paistab silma ka selle poolest, et \u00f5petajate ja \u00f5pilaste arusaamad arengule suunatud m\u00f5tteviisist langevad suuresti kokku. T\u00e4htis on samuti perede toetus. Enamik Eesti noori tunneb, et vanemad huvituvad nende koolip\u00e4evast, kuulavad neid ja aitavad vajaduse korral raskustega toime tulla.<\/p>\n<ol start=\"2025\" class=\"wp-block-list\">\n<li class=\"\">aasta PISA tulemused kinnitavad, et Eesti hariduss\u00fcsteem kuulub j\u00e4tkuvalt maailma tugevamate hulka. Samal ajal n\u00e4itab funktsionaalse lugemisoskuse langus, et seniste saavutustega ei saa lihtsalt rahule j\u00e4\u00e4da. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata lugemisharjumustele, \u00f5petajate puudusele, \u00f5pilaste erinevatele vajadustele, digikeskkonna m\u00f5jule ning eesti- ja venekeelsete noorte haridusl\u00f5he v\u00e4hendamisele.<\/li>\n<\/ol>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti k\u00f5rge koht rahvusvahelises v\u00f5rdluses on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne saavutus, kuid j\u00e4rgmiste aastate t\u00e4htsaim \u00fclesanne on tagada, et noored ei oskaks \u00fcksnes fakte meenutada, vaid suudaksid loetut m\u00f5ista, teadmisi seostada ja keerulistele probleemidele iseseisvalt lahendusi leida.<\/p>\n<p>\n\tRelated\n<\/p>\n<p>\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00f5pilased saavutasid 2025. aasta PISA uuringus taas v\u00e4ga k\u00f5rgeid tulemusi. OECD liikmesriikide v\u00f5rdluses edestasid Eestit \u00fcldtulemuste p\u00f5hjal&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":271228,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-271227","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117234700289614230","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271227","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=271227"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271227\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/271228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=271227"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=271227"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=271227"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}