{"id":271437,"date":"2026-09-08T13:49:21","date_gmt":"2026-09-08T13:49:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/271437\/"},"modified":"2026-09-08T13:49:21","modified_gmt":"2026-09-08T13:49:21","slug":"analuus-dementsusega-inimesed-ja-nende-lahedased-vajavad-enam-uhtset-toetusteekonda-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/271437\/","title":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcs:\u00a0dementsusega inimesed\u00a0ja nende l\u00e4hedased vajavad\u00a0enam\u00a0\u00fchtset toetusteekonda\u00a0"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Praegune tugis\u00fcsteem ei ole dementsusega inimeste ja nende l\u00e4hedastele terviklik, liiga suur hoolduskoormus langeb l\u00e4hedastele ning vajalik on \u00fchtset toetavat teekonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koost\u00f6\u00f6s, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel SA M\u00f5ttekoda\u00a0Praxis\u00a0eestvedamisel esmakordselt l\u00e4bi viidud anal\u00fc\u00fcsist dementsusega inimeste ja nende l\u00e4hedaste toetamise kohta.\u202f\u202f\u00a0<\/p>\n

Eestis\u00a0elab\u00a0praegu\u00a0hinnanguliselt\u00a026\u00a0800 dementsusega inimest ehk ligikaudu 2% elanikkonnast. Alzheimer Europe\u2019i prognoosi<\/a>\u202fj\u00e4rgi\u00a0v\u00f5ib\u00a0nende\u00a0arv 2050. aastaks kasvada ligi 37%,\u00a0ulatudes\u00a0enam\u00a0kuni\u00a036\u00a0700 inimeseni. See t\u00e4hendab, et \u00fcha rohkem peresid vajab teadmisi, teenuseid ja tuge.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja SA M\u00f5ttekoda\u00a0Praxis\u00a0eestvedamisel valminud anal\u00fc\u00fcs kaardistas esmakordselt terviklikult kodus elavate dementsusega inimeste ja nende l\u00e4hedaste abivajaduse, olemasoleva toe ning peamised kitsaskohad.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi\u00a0j\u00e4rgi\u00a0ei\u00a0moodusta\u00a0tervishoiu- ja sotsiaalabi praegu inimese jaoks \u00fchtset tervikut. Abivajaduse hindamine ja pakutav tugi on eba\u00fchtlased, tervise- ja sotsiaalvaldkonna koost\u00f6\u00f6 on sageli juhuslik ning teenuste k\u00e4ttesaadavus s\u00f5ltub muuhulgas kohaliku omavalitsuse v\u00f5imekusest. Samuti v\u00f5ib diagnoos hilineda, mist\u00f5ttu v\u00e4henevad v\u00f5imalused haiguse kulgu aeglustada ning inimese ja tema pere edasist toimetulekut aegsasti planeerida.<\/p>\n

SA M\u00f5ttekoda\u00a0Praxise\u00a0anal\u00fc\u00fctik\u00a0Jane Ester\u00a0m\u00e4rkis, et dementsusega l\u00e4hedast hooldavad pereliikmed toimivad praegu sageli justkui s\u00fcsteemi \u201evarjatud teenuseosutajatena\u201c \u2013 hoolduskoormus v\u00f5ib olla ebam\u00f5istlikult suur ning hooldamine toimuda l\u00e4hedaste endi vaimse, f\u00fc\u00fcsilise ja majandusliku toimetuleku arvelt. \u201eNii v\u00f5ib lihtsalt kujuneda olukord, kus \u00fche abivajaja asemel tekib neid hoopis kaks. Samal ajal puudub dementsusega inimestel ja nende l\u00e4hedastel \u00fchtne toetusteekond: abivajadust hinnatakse eba\u00fchtlaselt, pakutav tugi ei ole piisav ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koost\u00f6\u00f6 on sageli juhuslik. Diagnoos ja vajalik tugi v\u00f5ivad seet\u00f5ttu j\u00f5uda inimeseni liiga hilja ning pere j\u00e4\u00e4da oma murega \u00fcksi just siis, kui oleks vaja varajast ja j\u00e4rjepidevat tuge,\u201d r\u00e4\u00e4kis Ester.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi puudega inimeste \u00f5iguste poliitika juhi\u00a0Kadri Metsa s\u00f5nul peab abi olema inimese jaoks terviklik, s\u00f5ltumata sellest, kas ta vajab parajasti tervishoiu- v\u00f5i sotsiaalteenust. \u201eMeie eesm\u00e4rk on, et tervise- ja sotsiaalvaldkond t\u00f6\u00f6taksid inimese jaoks \u00fche tervikuna ning abi j\u00f5uaks temani v\u00f5imalikult vara. Toetusteekond peab algama juba m\u00e4luh\u00e4ire m\u00e4rkamisest ja diagnoosimisest ning j\u00e4tkuma n\u00f5ustamise, abivajaduse hindamise ja vajalike teenusteni j\u00f5udmisega. Seep\u00e4rast on ka Sotsiaalministeerium juba alustanud tervise- ja sotsiaalvaldkonna l\u00f5imimise reformiga,\u201d \u00fctles Mets.<\/p>\n

Ta lisas, et anal\u00fc\u00fcsi tulemused aitavad paremini kavandada, kuidas toetada inimese iseseisvat toimetulekut, pakkuda talle vajalikku abi \u00f5igel ajal, v\u00f5imaldada tal v\u00f5imalikult kaua kodus elada ja v\u00e4hendada l\u00e4hedaste hoolduskoormust. \u201eT\u00f6\u00f6tame soovitused koos partneritega l\u00e4bi ja vaatame \u00fcle ka selle, mida saame parandada juba olemasolevate teenuste kaudu,\u201d \u00fctles Mets.<\/p>\n

Mitu\u00a0olulist\u00a0arendust\u00a0on\u00a0riigi\u00a0tasandil\u00a0juba\u00a0t\u00f6\u00f6s. Sotsiaalministeerium on alustanud tervise- ja sotsiaalvaldkonna reformiga, mis paneb m\u00f5lemad valdkonnad omavahel s\u00fcsteemselt koost\u00f6\u00f6d tegema. Igasse heaolupiirkonda luuakse koost\u00f6\u00f6mudel TERVIK, mis koondab piirkonna kohalikke omavalitsusi ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid. Keerukama abivajadusega inimest hakkavad toetama terviseteejuhid, kes aitavad vajalikku abi koordineerida. Terviseteejuhtide koordinatsiooniteenus rakendub 1. mail 2028.<\/p>\n

Dementsuse Kompetentsikeskus\u00a0pakub\u00a0l\u00e4hedastele praegu \u00fcle Eesti l\u00e4hedastele infoliini, personaalset n\u00f5ustamist, tugigruppe ja m\u00e4lukohvikuid ning toetab spetsialiste ja kohalikke omavalitsusi ekspertteadmisega. Keskuse kogurahastus on 2026. aastal 272\u00a0069 eurot. 2027. aastast on keskuse tegevuste elluviimine kavandatud SA Viljandi Haigla kaudu, et siduda dementsusalane ekspertteadmine senisest tugevamalt varajase m\u00e4rkamise, diagnoosimise, ravi- ja abiteekonna ning teenuste arendamisega.<\/p>\n

\u201eAnal\u00fc\u00fcs kinnitab, et tervise- ja sotsiaalabi parem \u00fchendamine on \u00f5ige suund. Inimese jaoks ei ole oluline, millise s\u00fcsteemi v\u00f5i asutuse vastutusalasse \u00fcks v\u00f5i teine teenus kuulub \u2013 tema peab saama vajalikku abi \u00f5igel ajal ja v\u00f5imalikult lihtsalt. Meie eesm\u00e4rk on toetada inimest nii, et ta saaks v\u00f5imalikult kaua turvaliselt oma kodus elada ning kogu hoolduskoormus ei j\u00e4\u00e4ks tema l\u00e4hedaste kanda,\u201d \u00fctles Mets.<\/p>\n

Praxis\u00a0teeb \u00fcheksa peamist soovitust<\/p>\n