![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3062979h8145t24.jpg\"\/)
Must-toonekurg Autor\/allikas: Renno Nellis<\/p>\nKeskkonnaametis on koost\u00f6\u00f6s kliimaministeeriumiga valminud must-toonekure kaitse tegevuskava uuendatud eeln\u00f5u, millega plaanitakse umbes 40 protsenti kure elupaikadest kaitse alt v\u00e4lja arvata.<\/p>\n
Eestis haruldane must-toonekurg pesitseb vanades loodus- ja p\u00f5lismetsades, mida on s\u00e4ilinud v\u00e4ga v\u00e4he ja kus on suur elurikkus. Liigi arvukus on viimastel k\u00fcmnenditel kiiresti v\u00e4henenud, mist\u00f5ttu elupaikade kaitse oluline v\u00e4hendamine kiirendab liigi v\u00e4ljasuremist Eesti alalt.<\/p>\n
Must-toonekure kaitse tegevuskava eeln\u00f5u esimese versiooni koostasid liigieksperdid Kotkaklubist, kuid keskkonnaamet tegi sinna \u00fchepoolselt kaitsekorralduse kohta olulisi t\u00e4iendusi ja muudatusi, millega tegevuskava koostajad sisuliselt ei n\u00f5ustu.<\/p>\n
Keskkonnaameti plaan on must-toonekure kaitset l\u00e4hiajal oluliselt v\u00e4hendada, sest praegu asustamata elupaigad ei ole ametnike hinnangul enam hoidmist v\u00e4\u00e4rt. Selle k\u00fcmnendi l\u00f5puks on kavas kaitse maha v\u00f5tta umbes 35 elupaigalt ja j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil veel mitmek\u00fcmnelt. See on kokku umbes 40 protsenti must-toonekure elupaikadest.<\/p>\n
Must-toonekurg Autor\/allikas: Renno Nellis<\/p>\n
Must-toonekurg on kriitiliselt ohustatud liik, kelle arvukus on viimastel k\u00fcmnenditel v\u00e4henenud neli protsenti aastas1 ja Eestis on s\u00e4ilinud veel ainult 30-40 paari. Mastaabi m\u00f5istmiseks t\u00e4hendab see igal aastal sajast isendist nelja kure kadumist\/hukkumist, mis on v\u00e4heneva metsaelustiku hulgas \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid h\u00e4\u00e4bumisi. Sarnased trendid on metsalindudest veel n\u00e4iteks kassikakul ja laaner\u00e4hnil.<\/p>\n
Hiljuti selgus, et valminud on plaanid ka osa kassikaku ja kotkaste elupaikadest kaitse alt v\u00e4lja arvata. Kas keskkonnaamet ja kliimaministeerium ei taha enam kaitsta liike, kes on Eestis kriitiliselt ohustatud ja v\u00e4ljasuremisohus?<\/p>\n
Kure pesametsade kaitse alt v\u00e4ljaarvamise plaan tekkis m\u00f5ne \u00fcksiku ametniku peas, kes seda koos praeguse poliitilise taganttuulega j\u00f5ustada soovivad. Keskkonnaametis on viimasel k\u00fcmnendil olnud kiire ametnike rotatsioon, millega on osaliselt kaduma l\u00e4inud \u00f6koloogilised teadmised ja looduskaitselised tunnetused.<\/p>\n
Must-toonekurg on viimastel k\u00fcmnenditel olnud \u00fcks looduskaitse s\u00fcmbolitest, kelle elupaiku hoitakse, sest liik on haruldane. Must-toonekurg on loodusmetsade asukas, kes n\u00e4itab, et meil on veel suuri looduskaitselisi v\u00e4\u00e4rtusi ja loodusmaastikke s\u00e4ilinud.<\/p>\n
Kured eelistavad pesitseda vanades loodus- ja p\u00f5lismetsades, mis asuvad inimestest kaugel suurtes loodusmaastikes. Nad valivad (lage)raietest killustamata suuremaid metsaosasid, sest seal ei h\u00e4iri neid pesitsuse ajal inimtegevus nagu raied, maaparandus, liikumine, karj\u00e4\u00e4rid jm. Pesa l\u00e4hi\u00fcmbrus, 250-meetrine ring \u00fcmber pesa, on vastavalt looduskaitseseadusele hoitud, aga pesade kaitse alt v\u00e4lja arvamisel (ametkondlikus keeles arhiveerimisel) see kaitse kaob.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6d on n\u00e4idanud, et Eesti metsadest sobis sajandi alguses must-toonekurele pesitsemiseks ainult 0,3 protsenti (L\u00f5hmus ja Sellis 20032), sest liik ehitab pesa (v\u00e4ga) vanasse metsa keskmiselt 120-aastasele suurele puule, millel on tugevad k\u00fclgoksad.<\/p>\n
“Tervikliku metsaosa hoidmiseks, mida kurg p\u00e4riselt pesitsemiseks vajab, on p\u00fcsielupaik v\u00f5i looduskaitseala ainsad v\u00f5imalused.”<\/p>\n
Keskkonnaamet v\u00e4idab tegevuskava eeln\u00f5usse lisatud ametnike koostatud anal\u00fc\u00fcsi alusel, et liigile sobib pesitsemiseks v\u00e4hemalt 1,7 protsenti metsamaast (40 000 ha). See on ikka v\u00e4ike pindala, mis on \u00fchtlasi meie metsade k\u00f5ige vanem ja elurikkam osa, mis peaks niikuinii kaitse all olema. Selliseid metsi saab hoida lisaks kaitsealadena ka v\u00e4\u00e4riselupaikadena, aga n\u00e4iteks eramaadele ei saa neid moodustada, kui amet sealt kurekaitse maha v\u00f5tab. Ent tervikliku metsaosa hoidmiseks, mida kurg p\u00e4riselt pesitsemiseks vajab, on p\u00fcsielupaik v\u00f5i looduskaitseala ainsad v\u00f5imalused.<\/p>\n
Must-toonekurg on suurep\u00e4rane katusliik, kelle tiiva all saavad samas metsas elada sajad ohustatud liigid ja selle kohta on Eestis hiljuti tehtud p\u00f5hjalik teadusuuring (L\u00f5hmus jt 20213). Kured pesitsevad peamiselt v\u00e4ga vanades metsades, mis on sageli ka loodus- ja p\u00f5lismetsad. Selliste metsade hoidmise kohustus tekkis 2020. aastatel Euroopa Liidu elurikkuse strateegia raames ja riigimaadel peaksid k\u00f5ik loodus- ja p\u00f5lismetsad olema juba kirjeldatud ning kaitse all. Eestis on selleks kliimaministeeriumis mitu aastat tehtud “ettevalmistusi”, aga reaalsete tegudeni ei ole j\u00f5utud.<\/p>\n
Must-toonekurg on lipuliik ehk looduskaitses atraktiivne sihtliik, kelle kaudu looduskaitset korraldatakse. Haruldase, atraktiivse ja ohustatud liigi hoidmiseks on tugev \u00fchiskondlik ootus. Kindlasti ei ole viimastel k\u00fcmnenditel tekkinud \u00fchiskondlikku soovi must-toonekure metsade kaitse alt v\u00e4ljaarvamiseks. Vastupidi, ohustatud elustiku ja liikide hoidmiseks on j\u00e4rjest suurem ootus, sest meie eksistents s\u00f5ltub otseselt looduse v\u00f5imekusest ja elurikkuse p\u00fcsimisest.<\/p>\n
Ameti vastuargument on, et arhiveeritud kure elupaikade metsi kaitstakse muudel p\u00f5hjustel ja viisidel edasi, kui sealt leitakse muid kaitsev\u00e4\u00e4rtuseid. Olemasolevatel kaitsealadel on see v\u00f5imalik, aga umbes pooled kurepesad asuvad v\u00e4ljaspool kaitsealasid. Sinna uute minilooduskaitsealade moodustamise lootus on naiivsus, sest nende j\u00f5ustamine on poliitilistel p\u00f5hjustel j\u00e4rjest keerulisem ja sumbub kusagil koridoris v\u00f5i poliitiku laual. Praegu kaitstakse v\u00e4ljaspool kaitsealasid asuvaid kure elupaikasid p\u00fcsielupaikadena, mis on v\u00f5imalik ka juhul, kui elupaik on asustamata.<\/p>\n
Teatud d\u00fcnaamilisust on p\u00fcsielupaikade kaitse s\u00fcsteemis kogu aeg rakendatud. Liigiekspertide soovitusel on paarik\u00fcmne aasta jooksul kaitse alt v\u00e4lja arvatud (arhiveeritud) \u00fcle saja vana pesapaiga, mis on kurele v\u00e4hesobivad v\u00f5i kus on pesitsustingimused kadunud. Praegu soovib amet selle otsustamise panna Exceli tabelisse, kus liigieksperdi hinnang enam ei loe ja m\u00e4\u00e4ravaks saab ainult pesa asustatuse ajaline raam, ja pesade arhiveerimist j\u00e4rsult kiirendada.<\/p>\n
Meie kurgedest umbes pooled paarid ei ole tegelikult enam paarid, vaid hoopis \u00fcksikud isendid, sest kurgi on hakanud meie populatsioonis v\u00e4heks j\u00e4\u00e4ma. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad ka pesad j\u00e4rjest t\u00fchjaks, aga osadesse elupaikadesse tulevad kured tagasi, vahel isegi 15 \u201320 aastat hiljem. Kuid keskkonnaamet plaanib asustamata j\u00e4\u00e4nud elupaigad arhiveerida juba k\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Must-toonekurel on teisi olulisi ohutegureid, nt r\u00e4ndel hukkumine, kliimamuutuste m\u00f5ju talvitusaladel v\u00f5i keskkonnam\u00fcrkide m\u00f5ju. Reaalseid tegevusi saame teha ainult siin Eestis, milleks on elupaikade kaitse ja toitumisalade tervendamine.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3062982h6106t24.jpg\"\/)
Must-toonekurg Autor\/allikas: Joosep Tuvi<\/p>\n
Kas v\u00e4ljasurevat liiki on \u00fcldse m\u00f5tet aktiivselt kaitsta, sellest saab tulevikus kardetavasti looduskaitsjate ja ametnike vaheline igap\u00e4evane diskussioon. Inimtegevus surub elustikku j\u00e4rjest kokku ja h\u00e4vitab nende elupaikasid (nt hundid karjas, metsis linnas, r\u00e4hnid langil).<\/p>\n
Must-toonekure tulevikku hakkab aga Keskkonnaamet otsast \u00e4ra kustutama teadlikult, p\u00f5hjendades, et kaitseme neid pesi ja metsi uuesti, kui arvukus uuesti suurenema hakkab (eeln\u00f5u lk 78). Aga kaitse maha v\u00f5tmisel j\u00e4\u00e4b metsast j\u00e4rele enamasti lageraielank, kuhu liigile sobivad vanad metsad kasvavad tagasi alles 100-150 aasta p\u00e4rast. P\u00f5lismetsale omane terviklik elurikkus taastub lageraiekatkestuse j\u00e4rel meie metsades v\u00e4hemalt 300-500 aastat.<\/p>\n
Must-toonekure p\u00fcsielupaikade kaitsmise p\u00f5hjuseks saavad olla ka teised liigid ja vanad metsad. Praegu seda ei rakendata, kuigi mitmele liigile on korraga selliseid alasid moodustatud k\u00fcll, nt merikotkas ja kassikakk. Kuremetsade j\u00e4tkuv kaitse p\u00fcsielupaikadena ei suurenda b\u00fcrokraatiat, sest need alad on juba kaitse all vastavalt looduskaitseseadusele. Uute mini-looduskaitsealade moodustamiseks kulutataks tuhandeid t\u00f6\u00f6tunde ja k\u00fcmneid tuhandeid eurosid, mis ei ole m\u00f5istlik.<\/p>\n
Must-toonekure ja tema pesametsade hoidmiseks oleme v\u00f5tnud rahvusvahelised kohustused, nt linnudirektiiv, mille raames peame moodustama liigile spetsiaalseid kaitsealasid. Need ongi looduskaitsealad, kus liik pesitseb v\u00f5i pesitses, ja p\u00fcsielupaigad v\u00e4ljaspool kaitsealasid.<\/p>\n
Ainult must-toonekure p\u00e4rast on Eestis range kaitse all umbes 3450 ha, need on kure kaitseks moodustatud p\u00fcsielupaigad. See v\u00f5ib tunduda suure arvuna, aga see on ainult 0,15 protsenti metsamaast. Elurikkust on seal kontsentreeritult kordades rohkem, sest kure metsades elavad sajad teised ohustatud liigid. Pealegi asub kure elupaikadest 79 protsenti riigimaadel, mis on sinu, minu ja meie k\u00f5igi mets \u2013 las kured ja muu elurikkus elab seal h\u00e4irimatult.<\/p>\n