“Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” algab hilis\u00ad\u00f5htusel valgustamata maanteel. Teatrist naasev perekond s\u00f5idab kogemata otsa pimeduses uitavale koerale ning peab tegema peatuse l\u00e4himas garaa\u017eis. Seni peategelasena tundunud pereisa jalaproteesi kriuksuv heli t\u00f5mbab aga kohaliku mehaaniku t\u00e4helepanu ning algab omamoodi kassi-hiire m\u00e4ng, mis juhatab \u00fchelt suvaliselt maanteel\u00f5igult teekonnale Iraani valusasse l\u00e4himinevikku ning t\u00e4nap\u00e4eva.<\/p>\n
Jafar Panahi ei pruugi olla laiemale avalikkusele tuntumate nimede seas, ent filmimaailmas on tegemist omamoodi rokkstaariga, rohkem s\u00fcmboli kui lavastajaga, v\u00f5rreldavaga kaasaegse kunsti hiiu, Hiina dissidendi Ai Weiweiga. 1960. aastal s\u00fcndinud, Islamirevolutsiooni j\u00e4rel pikalt armees teeninud ja 1990ndate keskel Iraani filmi suurkuju Abbas Kiarostami tiiva all t\u00f6\u00f6tanud Panahist on saanud v\u00f5imukriitilisuse, vastupanu ja tsensuuriga v\u00f5itlemise v\u00f5rdkuju.<\/p>\n
Tal on tulnud olla arvukate arreteerimiste j\u00e4rel kaks korda trellide taga, viimati seitse kuud 2023. aastal, mis kahvatub muidugi talle algselt m\u00e4\u00e4ratud kuueaastase karistuse ja \u00e4hvardusena k\u00f5lanud 20aastase vangistuse k\u00f5rval. K\u00f5ige enam rahvusvahelist k\u00f5lapinda leidis lavastaja aastaid kestnud kodu\u00adarest. K\u00f5ik need takistused, millele lisandub v\u00f5imude keeld filme teha, pole aga Panahi teotahet murdnud.<\/p>\n
\u00d5igupoolest on ta teinud oma \u00fcheteistk\u00fcmnest t\u00e4ispikast m\u00e4ngufilmist vabana vaid kaks. 1995. aasta “Valge \u00f5hupall”1\u00a0(Kiarostami stsenaarium) p\u00e4lvis Cannes’i filmifestivalil Kuldse Kaamera auhinna ja esitati koguni Iraani Oscari-kandidaadiks, kuigi re\u017eiim p\u00fc\u00fcdis oma valiku tagasi v\u00f5tta. Panahi j\u00e4rgmine film “Peegel”2\u00a0p\u00f5rkas v\u00e4liskriitikute soojale vastuv\u00f5tule vaatamata kokku juba hoopis suuremate levitakistustega. Sestsaadik on k\u00f5ik Panahi filmid enne ilmumist kodumaal \u00e4ra keelatud, osa on suisa ebaseaduslikult valminud.<\/p>\n
Mida karmimaks on l\u00e4inud keelud, seda v\u00f5imukriitilisem on Panahi. Aastatuhande vahetusel Veneetsia filmifestivalil peapreemia Kuldl\u00f5vi p\u00e4lvinud “Ringis”3\u00a0on k\u00e4sitletud naiste kohtlemist islamiriigis, “Punases kullas”4\u00a0v\u00f5etud luubi alla korruptsioon, Berliinis H\u00f5bekaruga p\u00e4rjatud “Suluseisus”5\u00a0taas naiste diskrimineerimine.<\/p>\n
P\u00e4rast “Suluseisu” valmimist arreteeritud ja l\u00f5puks koduaresti m\u00e4\u00e4ratud Panahi rahvusvahelisele tuntusele on katsed teda takistada m\u00f5junud kui vesi veskile. \u00dcksinda kodus filmitud, 2011. aastal m\u00e4lupulgal Cannes’i toimetatud metadokumentaali “See pole film”6\u00a0toel sai lavastaja tegemistest rahvus\u00advaheline\u00a0cause c\u00e9l\u00e8bre. Tema vabastamist n\u00f5udsid peaaegu k\u00f5ik filmimaailma tipud, samuti paljud m\u00f5jukad poliitikud ja organisatsioonid.<\/p>\n
Panahi oli saanud suuremaks kui tema filmid, mille kunstiline tase oli sealtpeale s\u00fcmboolse ja poliitilise tasandi j\u00e4rel teisej\u00e4rguline. Salaja taksoroolis \u00fcles v\u00f5etud dokufiktsioon “Takso”7\u00a0p\u00e4lvis 2015. aastal Berliini festivalil peapreemia Kuldkaru, “Kolm n\u00e4gu”8\u00a02018. aastal Cannes’is parima stsenaariumi auhinna, “Ei \u00fchtki karu”9\u00a02022. aastal Veneetsias \u017e\u00fcrii eripreemia.<\/p>\n
Vaatamata n\u00f5nda pikale v\u00e4gikaikaveole re\u017eiimiga v\u00f5ib “Lihtsalt \u00fcht \u00f5nnetust” pidada metafooride keelt armastava Panahi k\u00f5ige isiklikumaks ja otseselt poliitiliseks m\u00e4ngufilmiks. Nimelt tunneb mehaanik juhuslikult kohatud mehes \u00e4ra salapolitsei kurikuulsa \u00fclekuulaja. K\u00e4ttemaksuv\u00f5imalusest pimestatuna t\u00f5ttab ta oma kunagist piinajat r\u00f6\u00f6vima ning k\u00f5rbesse matma, kuid hakkab kahtlema nii omaenda m\u00e4lus, plaanitud tegude eetilisuses kui\u00a0ka vangi identiteedis. Viimase kindlakstegemise huvides otsib ta \u00fcles kaasteelised, keda seob trauma kunagisest kohtumisest \u00fclekuulajaga.<\/p>\n
Justkui klassikalise k\u00e4ttemaksu\u00adp\u00f5nevikuna alanud film muutub millekski palju m\u00f5tlikumaks ja keerukamaks. Kiht kihi haaval paneb Panahi suurep\u00e4rase stsenaristina kokku keerulise moraalse m\u00e4ngu, mille fookus nihkub \u00fcha uutele k\u00fcsimustele. K\u00e4ttemaks on \u00fcks tr\u00f6\u00f6batumaid narratiive filmiloos, kuid Panahi on andnud sellele hoopis uue s\u00fcgavuse. Koos re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja tema tegelastega hakkab ka vaataja kahtlema vaenu sihtm\u00e4rgis ning viisides, kuidas oma katkiolekuga hakkama saada, m\u00e4lus ja lugudes, millesse sisemise valu ajel on kinni j\u00e4\u00e4dud.<\/p>\n
“Lihtsalt \u00fches \u00f5nnetuses” kirjeldatu pole Panahile v\u00f5\u00f5ras. Inspiratsiooni sai ta omaenda \u00fclekuulamistelt. Filmi hakkaski ta m\u00f5ttes kirjutama just viimase vanglakaristuse ajal, mil kohtus paljude poliitvangidega. P\u00e4rast vabanemist hakkas Panahi aga k\u00fcsim\u00e4rgi alla seadma oma suhtumist ja k\u00e4ttemaksusoovi.<\/p>\n
Moraalsesse hallalasse Panahi ses filmis siiski pidama ei j\u00e4\u00e4: l\u00f5pusirgel reedab ta tegelaste motiivide ja tausta kohta rohkem, kui pika selgusetuse j\u00e4rel oodanuks. Sellega on ta justkui tunnistanud Iraani k\u00e4gistavat poliitilist reaalsust, mille muutumise osas on kustunud iga j\u00e4rgmine lootuseleek, viimati Mahsa Amini m\u00f5rvale j\u00e4rgnenud massi\u00adrahutuste allasurumise t\u00f5ttu tunamullu.<\/p>\n
K\u00f5ik see loob Panahi loole sedav\u00f5rd v\u00f5imsa ja mitmek\u00fclgselt laetud tausts\u00fcsteemi, et lavastajana pole tal vajadust s\u00fcndmustikku kuidagi dramatiseerida. Tema filmid on olnud alati tehniliselt lihtsad, raskuseta j\u00e4lgitavad. “Lihtsalt \u00fches \u00f5nnetuses” pole ei mulluse “Minu lemmikkoogi”10\u00a0sooja romantilisust ega “P\u00fcha viigipuu seemne”11\u00a0agressiivset m\u00e4ssulisust. Iraani mulluste v\u00e4ikeste meistriteoste k\u00f5rghetkede tasemele Panahi film ka ei k\u00fc\u00fcndi, kuid moodustab koos nendega v\u00f5imsa m\u00f5ttelise kolmnurga t\u00e4nap\u00e4eva Iraani kaardistamiseks nii sotsiaalsest, perekondlikust kui\u00a0ka ps\u00fchholoogilisest vaatest. Omalt poolt lisab Panahi s\u00fcngele loole n\u00e4pu\u00adotsaga musta huumorit ja absurdisatiiri.<\/p>\n
Isegi k\u00f5ige l\u00e4bielatu kiuste on ta keeldunud end oma filmides surmt\u00f5siselt v\u00f5tmast v\u00f5i vihavaenule allumast. “See on m\u00e4dasoo. Mida kaugemale l\u00e4hed, seda s\u00fcgavamale vajud,” \u00fctleb \u00fcks filmi tegelastest k\u00e4ttemaksu kohta \u2013 “Lihtsalt \u00fche \u00f5nnetuse” k\u00fcllap k\u00f5ige olulisemad read.<\/p>\n
Ametlikule keelule vaatamata lubati Panahil t\u00e4navu mais Cannes’i filmifestivalil osaleda. See oli talle sisuliselt esimene reaalne kokkupuude v\u00e4lismaailmaga p\u00e4rast 15 aastat. Kuldne Palmioks t\u00e4hendab, et kodumaal vaenatud lavastajast on saanud neljas filmitegija p\u00e4rast legende Henri-Georges Clouzot’d, Michelangelo Antonionit ja Robert Altmani, keda on p\u00e4rjatud maailma kolmel suurimal festivalil peaauhinnaga.<\/p>\n
Filmi edasist edu ei saa v\u00e4\u00e4rata ka Iraani v\u00f5imud, sest “Lihtsalt \u00fche \u00f5nnetuse” valmimist toetasid ka Euroopa riigid ning Prantsusmaa on juba esitanud selle parima rahvusvahelise filmi Oscarile kandideerima. T\u00e4nase seisuga peetakse Panahit \u00fcsna kindlalt \u00fcheks re\u017eiss\u00f6\u00f6riks nomineeritute seas ja tema filmi teiseks favoriidiks Joachim Trieri “Sentimentaalse v\u00e4\u00e4rtuse”12\u00a0j\u00e4rel.<\/p>\n
Punased vaibad ja kuldsed auhinnad on hoolimata t\u00e4helepanu t\u00f5mbamisest Iraanis toimuvale siiski vaid aseaine \u2013 lavastaja Jafar Panahi tegelik siht on vaba ja inim\u00f5igusi austav Iraan. Ta on ise \u00f6elnud, et seda, millal Iraani v\u00f5imud tema j\u00e4rele tulevad, on v\u00f5imatu ette teada. \u00d5igupoolest p\u00fc\u00fcti ka “Lihtsalt \u00fcht \u00f5nnetust” enne selle valmimist konfiskeerida. Panahi arvates hoidis hullema \u00e4ra vaid kokkusattumine Iraani presidendivalimiste ajaga ja hiljutistest protestidest h\u00e4iritud re\u017eiimi soovimatus temast m\u00e4rtrit teha. Filmi monteerimine \u00f5nnestus tal l\u00f5puni viia koguni Pariisis, kuid kas v\u00f5imude leebushoog j\u00e4tkub ka p\u00e4rast meediatuuri j\u00e4rel koju naasmist, pole teada.<\/p>\n
Kui “P\u00fcha viigipuu seemne” lavastaja Mohammad Rasoulof loodab Iraani tuleviku osas pealekasvavale p\u00f5lvkonnale, siis Panahi n\u00e4ib ennek\u00f5ike r\u00f5hutavat eatut ausameelsust ja selgroogu, oma t\u00f5ekspidamistele truuks j\u00e4\u00e4mist. P\u00e4rsia filmitegijad on elu ja varaga riskides oma osa kahtlemata teinud. J\u00e4\u00e4b \u00fcle loota, et kaugel pole ka hetk, mil Iraani suuresti v\u00e4ga noor ja l\u00e4\u00e4nemeelne elanikkond autokraatliku ja kleptokraatliku re\u017eiimi ajaloo pr\u00fcgikasti saadab.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 “Badkonake Sefid”, Jafar Panahi, 1995.
2 “Ayneh”, Jafar Panahi, 1997.
3 “Dayereh”, Jafar Panahi, 2000.
4 “Talaye sorkh”, Jafar Panahi, 2003.
5 “Afsaid”, Jafar Panahi, 2006.
6 “In film nist”, Jafar Panahi, Mojtaba Mirtahmasb, 2011.
7 “Taxi”, Jafar Panahi, 2015.
8 “Se rokh”, Jafar Panahi, 2018.
9 “Khers nist”, Jafar Panahi, 2022.
10 “Keyke mahboobe man”, Maryam Moghadam, Behtash Sanaeeha, 2024.
11 “Dane-ye anjir-e ma’abed”, Mohammad Rasoulof, 2024.
12 “Affeksjonsverdi”, Joachim Trier, 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” algab hilis\u00ad\u00f5htusel valgustamata maanteel. Teatrist naasev perekond s\u00f5idab kogemata otsa pimeduses uitavale koerale ning peab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27133,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,11633,11634,140],"class_list":{"0":"post-27164","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-jafar-panahi","15":"tag-lihtsalt-uks-onnetus","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115433786769878266","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27164"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27164\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27164"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}