Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on viimase nelja aastaga bakalaureuse\u00f5ppes vajadusp\u00f5hist toetust saavate tudengite arv kasvanud pea veerandi v\u00f5rra. J\u00e4rjest kasvab ka \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tavate tudengite arv.<\/p>\n
Hiljuti valminud Praxise uuringu andmetel on Eesti \u00fcli\u00f5pilase keskmine kuine sissetulek 1078 eurot ning keskmine kuine v\u00e4ljaminek 1023 eurot. Et ots-otsaga v\u00e4lja tulla, t\u00f6\u00f6tavad oma \u00f5pingute ajal \u00fcle 60 protsendi tudengitest.<\/p>\n
Statistikast tuleb v\u00e4lja ka see, et v\u00e4ljaminekud on kasvanud ligi kaks korda kiiremini kui sissetulekud ja tudengite sissetuleku kasv on m\u00e4rksa aeglasem kui keskmise palga kasv.<\/p>\n
Tartu \u00fclikooli riigiteaduste tudeng Marian M\u00fc\u00fcrsepp tunneb raskust isegi siis, kui vanemad toetavad tema \u00f5pinguid.<\/p>\n
“Ilma vanemate toetuseta mul ei oleks \u00fcldse asjagi Tartusse \u00f5ppima, kuna ma ise ei ela Tartus. Ma olen pidanud sinna leidma elukoha. Ma pean siin elama ja see t\u00e4hendab, et ma pean ise s\u00f6\u00f6gi ostma, et see kulude jaotus kohe perekonnas hargneb. Katab \u00e4ra, aga ei saa ka \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd elaks mingis tohutus rikkuses. Tegelikult ei ole asi selles, et kas see katab \u00e4ra v\u00f5i ei, vaid asi on selles p\u00f5him\u00f5ttes, et kust see raha rahakotti saab tudengi jaoks,” lausus M\u00fc\u00fcrsepp.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcrsepp kirjeldas, et tal on palju tuttavaid, kes s\u00f6\u00f6gikordi ohverdavad raha nappuse t\u00f5ttu v\u00f5i ootavad, et \u00e4kki tuleb allahindlus kuskil toidupoes v\u00f5i ootavad pirukaletis, kui kell saab kaheksa ja siis m\u00fc\u00fcakse pirukaid poole hinnaga.<\/p>\n
Vajadusp\u00f5hine \u00f5ppetoetus on vahemikus 150 kuni 440 eurot s\u00f5ltuvalt tudengi leibkonna sissetulekust. Seda saab taotleda siis, kui leibkonna sissetulek j\u00e4\u00e4b alla 756 euro pereliikme kohta kuus. Tudengit loetakse oma vanemate leibkonna liikmeks kuni 24-aastaseks saamiseni, v\u00e4lja arvatud juhul, kui ta varem abiellub v\u00f5i lapse saab, sest siis kuulub ta enda leibkonda. Tudengid saavad taotleda ka \u00f5ppelaenu, mille \u00fclemm\u00e4\u00e4r on sel \u00f5ppeaastal 6000 eurot.<\/p>\n
\u00dcli\u00f5pilaskondade liidu asepresident Ronja Ansmann \u00fctles, et s\u00fcsteemi \u00fcks peamisi vigu on see, kuidas toetuse summat v\u00e4lja arvutatakse.<\/p>\n
“Kui sa loed perekonnaseadust, siis seal on kirjas, et kuni 21. eluaastani tuleb tudengit v\u00f5i \u00f5ppivat noort toetada, et tegelikult see noor sisuliselt j\u00e4\u00e4b kolm aastat t\u00e4ielikult kaitseta, sest see vajadusp\u00f5hine \u00f5ppetoetus \u00fctleb, et kuni 24-eluaastani kuulub sinna leibkonda. See ei t\u00e4henda seda, et sa saad p\u00e4riselt selle toetusem\u00e4\u00e4ra k\u00e4tte. See on kindlasti v\u00e4ga suur probleem. Me tahamegi r\u00f5hutada, et see s\u00fcsteem tegelikult praegu ei t\u00f6\u00f6ta ja need summad on j\u00e4\u00e4nud kindlasti ajale jalgu,” s\u00f5nas Ansmann.<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi k\u00f5rghariduse osakonna vanemn\u00f5unik Margus Haidak s\u00f5nas, et praeguses olukorras \u00f5ppetoetuste t\u00f5stmine ei ole m\u00f5istlik.<\/p>\n
“Peab k\u00fcll ka meenutama, et viimati, kui \u00f5ppetoetusi t\u00f5steti, ei t\u00f5stetud neid mitte mingi v\u00e4ikese protsendi jagu, vaid kahekordistati. T\u00e4na, kus see kulu on umbes 15 miljonit aastas, mis vajadusp\u00f5histe \u00f5ppetoetuste peale l\u00e4heb, n\u00e4eme, et esmane prioriteet on tagada tasuta \u00f5ppimisv\u00f5imalused, mis t\u00e4hendab tegevustoetust piisavas mahus rakendusk\u00f5rgkoolidele ja \u00fclikoolidele ning selle k\u00f5rval ei ole viimasel m\u00f5nel aastal t\u00f5esti olnud v\u00f5imalust \u00f5ppetoetust kasvatada,” \u00fctles Haidak.<\/p>\n
Ansmann seevastu \u00fctles, et kuigi toetused on t\u00f5usnud, kuid see t\u00f5us pole j\u00e4tkusuutlik<\/p>\n
“Ministeeriumitest on tulnud tagasiside just sotsiaalsete garantiide juures, et praegune valitsus kahekordistas toetusi, kuigi tegelikkuses ikkagi me n\u00e4eme, et 2013 kuni 2023 need toetused ei t\u00f5usnud, siis 2023 t\u00f5steti, n\u00fc\u00fcd ei ole kolm aastat j\u00e4lle t\u00f5stetud, aga tegelikult on olukord palju muutunud,” s\u00f5nas Ansmann.<\/p>\n
Lisaks vajadusp\u00f5hisele toetusele on tudengitel v\u00f5imalus taotleda \u00f5ppelaenu kuni 6000 euro ulatuses. Swedbanki v\u00e4ikefinantseerimise valdkonnajuhi Eneli Nairise s\u00f5nul algas suurem muutus \u00f5ppelaenude v\u00e4ljav\u00f5tmiseks \u00fcsna hiljuti.<\/p>\n
“Alates sellest, kui 2022. aasta s\u00fcgisel viimased seadusemuudatused tehti, hakkas see n\u00f5udlus igal aastal kasvama. N\u00e4iteks 2024. aastal oli see juba \u00fcle 1800 kliendi ehk juba neli protsenti \u00f5ppelaenu\u00f5iguslikest inimestest ja me n\u00e4eme, et see on t\u00f5usutrendis,” lausus Nairise.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcrseppa s\u00f5nul on \u00fchiskonnas eeldus, et tudeng peab olema vaene.<\/p>\n
“Tihti eeldatakse, et tudeng peabki vaesemalt elama ja et see on lihtsalt mingi ajutine eluetapp, aga ma arvan, et \u00e4kki 21. sajandil ei peaks k\u00f5rghariduse omandamine enam t\u00e4hendama seda, et inimene peab pidevalt muretsema, kas tal j\u00e4tkub raha toiduks v\u00f5i \u00fc\u00fcriks, et see mentaliteet ei peaks nii olema,” \u00fctles M\u00fc\u00fcrsepp.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on viimase nelja aastaga bakalaureuse\u00f5ppes vajadusp\u00f5hist toetust saavate tudengite arv kasvanud pea veerandi v\u00f5rra.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":271702,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,104937,34,36,104935,104939,104938,4680,104936],"class_list":["post-271701","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eneli-nairis","tag-estonia","tag-estonian","tag-margus-haidak","tag-marian-muursepp","tag-ronja-ansmann","tag-tudengid","tag-vajaduspohine-toetus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117237173634128117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=271701"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271701\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/271702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=271701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=271701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=271701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}