Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Mari-Liis S\u00f6\u00f6t on kirjutanud<\/a>, et karmimad karistused \u00fcksi kuritegevust ei v\u00e4henda ning et kuritegeliku v\u00e4rbamise ja radikaliseerumise ennetamine peab algama enne esimest tegu.<\/p>\nPolitseit\u00f6\u00f6 on p\u00f5hjusega s\u00fcndmusekeskne. H\u00e4irekeskus annab v\u00e4ljakutse, patrull s\u00f5idab kohale, hindab ohtu, l\u00f5petab rikkumise, kogub esmase info. Edasi minnakse j\u00e4rgmisele v\u00e4ljakutsele. S\u00fcsteemi jaoks on see episood, lapse jaoks on see \u00fcks punkt tema eluloos ja need kaks vaadet ei kohtu kunagi automaatselt.<\/p>\n
Enamik noori, kes \u00fche \u00f5igusrikkumise toime paneb, ei j\u00e4\u00e4 politsei p\u00fcsiklientideks. Noorukieas tehakse rumalusi ja oleks vale hakata iga kakluse j\u00e4rel otsima tulevast kurjategijat.<\/p>\n
Markina ja M\u00e4gi toovad \u00f5igesti v\u00e4lja, et suure osa v\u00e4givallast paneb toime suhteliselt v\u00e4ike hulk noori, aga kuidas m\u00e4rgata just neid, kelle puhul \u00fcksikutest episoodidest hakkab kujunema muster?<\/p>\n
Koolist puudumine, kodune v\u00e4givald, korduvad politseiv\u00e4ljakutsed, s\u00f5ltuvusained, v\u00e4givaldne s\u00f5pruskond. \u00dckski neist m\u00e4rkidest eraldi ei \u00fctle midagi kindlat lapse tuleviku kohta, aga koos on tegu juba teistsuguse infoga kui \u00fcks kaklus. Need m\u00e4rgid paiknevad tavaliselt eri asutustes, kellel puudub omavaheline \u00fclevaade.<\/p>\n
Kui laps on juba tuttav, peaks k\u00f5lama h\u00e4irekell<\/p>\n
Politseit\u00f6\u00f6s k\u00f5lab vahel peaaegu m\u00f6\u00f6daminnes lause, et see laps on meile juba tuttav. See peaks h\u00e4irima rohkem, kui seda tavaliselt kogen. Korduv kontakt politseiga ei t\u00e4henda tingimata, et tegu on tulevase raske kurjategijaga, aga see t\u00e4hendab, et lootus probleemi iseeneslikule lahenemisele muutub aina v\u00e4hem p\u00f5hjendatuks.<\/p>\n
Sagedamini on olukord veel kummalisem, sest laps on tuttav k\u00f5igile. Kool teab, lastekaitse on kokku puutunud, perearst on ravinud, politsei on k\u00e4inud. Ja ikkagi pole kedagi, kes tunneks noore lugu tervikuna.<\/p>\n
Laps pole esmasp\u00e4eval haridusprobleem ja teisip\u00e4eval terviseprobleem, tal on \u00fcks elu, mille riik on halduslikult t\u00fckkideks l\u00f5iganud. J\u00e4rjekordne \u00fcleskutse teha rohkem koost\u00f6\u00f6d seda ei paranda. Toimiv koost\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab, et keegi n\u00e4eb tervikut, keegi vastutab j\u00e4rgmise sammu eest, ja keegi kontrollib kolme kuu p\u00e4rast, kas midagi lapse elus tegelikult muutus.<\/p>\n
Loogika v\u00f5iks olla vastupidine sellele, mis praegu kehtib. Tavaliselt j\u00e4\u00e4vad infobarj\u00e4\u00e4rid p\u00fcsti, kuid kui mitmes s\u00f5ltumatus s\u00fcsteemis tekivad sama lapse kohta samaaegselt k\u00f5rgema riski tunnused, peaks k\u00e4ivituma selgelt reguleeritud juhtumikorraldus, mitte automaatselt kellegi otsusest s\u00f5ltumata, vaid kindla mandaadi ja vastutusega.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et patrullpolitseinik saaks lugeda lapse haiguslugu v\u00f5i \u00f5petaja tutvuda politsei menetlusmaterjaliga. See t\u00e4hendab, et kellelgi on seaduslik \u00f5igus killud kokku panna, hinnata nende koostoimet ja otsustada, kas sekkumine on vajalik. Ligip\u00e4\u00e4s peaks olema rollip\u00f5hine, logitud ja kontrollitav.<\/p>\n
Patrull n\u00e4eb asju enne, kui need on korralikult pakendatud<\/p>\n
Politseilt ei saa oodata noorte v\u00e4givalla sotsiaalsete p\u00f5hjuste lahendamist. Patrullpolitseinik ei ole ps\u00fchholoog ega terapeut. Aga meil on \u00fcks eelis, me j\u00f5uame esmareageerijatena kohale enne k\u00f5iki teisi. Kell kaks \u00f6\u00f6sel n\u00e4eme kodu sellisena, nagu see p\u00e4riselt on. N\u00e4eme vanemat joobes, last hirmul, pereliiget, kes \u00fctleb, et nende peres ongi vahel niimoodi.<\/p>\n
Tihti sattume korterisse, kus keegi ei pea joomist erakordseks, ja laps on selle keskel kasvanud harjumusega, et nii see lihtsalt on. N\u00e4eme, kas vanemal on lapse \u00fcle \u00fcldse m\u00f5ju s\u00e4ilinud v\u00f5i on rollid ammu vahetunud.<\/p>\n
M\u00f5nikord n\u00e4eme \u00fche v\u00e4ljakutse jooksul rohkem konteksti kui m\u00f5ni spetsialist mitme kabinetikoosoleku jooksul, kuna vaatame l\u00e4bi teistsuguse akna. Selle akna kasutamine t\u00e4hendab, et esmareageerija on ennetuss\u00fcsteemi \u00fcks andureid, ta m\u00e4rkab signaali ja annab selle edasi. Kui aga sama h\u00e4iret antakse kolmandat, neljandat, viiendat korda ja s\u00fcsteem vastab iga kord vaid uue teate registreerimisega, ei ole probleem enam esmareageerijas.<\/p>\n
Vastutus ja abi ei ole vastandid<\/p>\n
Markina ja M\u00e4gi kirjutavad v\u00e4givalda kujutavatest videotest ja neis on toimunud muutus, mida statistika \u00fcksi ei n\u00e4ita.<\/p>\n
Nutitelefoni kaamera on sageli osa s\u00fcndmusest endast. Kui kaklust j\u00e4lgib viis s\u00f5pra, on publik viis inimest. Kui seda filmitakse, v\u00f5ib publik olla terve kool, linn v\u00f5i kogu Eesti. Kaamera lisab v\u00e4givallale sotsiaalse v\u00e4\u00e4rtuse, v\u00f5imaluse demonstreerida staatust, koguda reaktsioone, pikendada ohvri alandamist.<\/p>\n
“Kui digitaalne levik on osa kahjust, peaks selle piiramine olema selgemalt osa riigi reaktsioonist, mitte ohvri lisa\u00fclesanne.”<\/p>\n
Varem l\u00f5ppes peksmine viimase l\u00f6\u00f6giga, kuid n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib see uuesti alata iga kord, kui video uude grupivestlusse j\u00f5uab, ning suur osa koormast j\u00e4\u00e4b siis kannatanule endale, ta hakkab kirjutama platvormidele ja taotlema video eemaldamist. See oleks nagu sama, et politsei l\u00f5petab korteris v\u00e4givalla ja annab lahkudes kannatanule koristusvahendid. Kui digitaalne levik on osa kahjust, peaks selle piiramine olema selgemalt osa riigi reaktsioonist, mitte ohvri lisa\u00fclesanne.<\/p>\n
Kui 16-aastane peksab teise noore haiglasse, on meil kannatanu, kelle \u00f5igusi tuleb kaitsta. Tema vigastus ei muutu v\u00e4iksemaks sellest, et v\u00e4givallatsejal oli raske lapsep\u00f5lv. Samal ajal ei muutu teo toime pannud inimene t\u00e4iskasvanuks lihtsalt sellep\u00e4rast, et tema tegu oli j\u00f5hker, ta v\u00f5ib olla ise aastaid v\u00e4givalda kogenud ja olnud abivajav laps ammu enne seda, kui temast sai politsei jaoks kahtlustatav.<\/p>\n
P\u00e4rast rasket v\u00e4givallajuhtumit muutub riik h\u00e4mmastavalt tegusaks. Menetlused, eksperdid, riskihindamised, vajaduse korral kinnine asutus, see k\u00f5ik maksab palju raha ja aega, kuid k\u00f5ige rohkem maksab siiski kannatanu.<\/p>\n
Miks oleme valmis kulutama nii palju p\u00e4rast kahju tekkimist, aga n\u00f5uame enne kahju tekkimist peaaegu matemaatilist t\u00f5estust, et sekkumine on vajalik? K\u00f5iki raskeid s\u00fcndmusi ei saa \u00e4ra hoida. Ka k\u00f5ige parem s\u00fcsteem eksib m\u00f5nikord, aga sellest ei j\u00e4reldu, et peaksime leppima sellega, et tervikpilti vaadatakse alles p\u00e4rast seda, kui politsei on lapse k\u00e4eraudades minema toimetanud.<\/p>\n
Lapseni j\u00f5udmiseks enne rasket v\u00e4givalda ei pruugi me vajada uut programmi v\u00f5i kampaaniat. Alustada v\u00f5iks lihtsamast otsast, v\u00f5iks teha \u00f5igele inimesele, \u00f5igel ajal ja p\u00f5hjusega n\u00e4htavaks selle, mida riik juba teab.<\/p>\n
Riigi \u00fches arvutis on teadmine, et laps ei k\u00e4i koolis. Teises, et kodus on v\u00e4givald. Kolmandas, et politsei on seal korduvalt k\u00e4inud. K\u00f5ik andmed on turvaliselt kaitstud, kuni \u00fchel \u00f5htul j\u00f5uab h\u00e4irekeskusesse uus k\u00f5ne ja patrull avastab kohapeal selle, mida riik tegelikult juba teadis. Niisiis m\u00f5nikord me m\u00e4rkame k\u00fcll, aga iga\u00fcks eraldi.<\/p>\n
Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti ega esinda politsei- ja piirivalveameti ametlikku positsiooni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Markus on 14-aastane. Koolis hakkavad tema hinded langema ja puudumised sagenema, sotsiaalpedagoog teeb, mida peab. Perearst n\u00e4eb teda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":271704,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,29471,28,29,19,1218,14523,388,353,25,23,24,22,20,7439,104940,30,104941],"class_list":["post-271703","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karistused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-noorte-vagivald","tag-nutitelefon","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vagivald","tag-vagivaldsed-noortekambad","tag-viimased-uudised","tag-viktor-eksi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117237181835835691","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271703","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=271703"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271703\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/271704"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=271703"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=271703"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=271703"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}