{"id":27184,"date":"2025-10-25T09:08:08","date_gmt":"2025-10-25T09:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27184\/"},"modified":"2025-10-25T09:08:08","modified_gmt":"2025-10-25T09:08:08","slug":"soja-ulevaade-1340-paev-liialt-palju-vene-poole-edenemisi-uhel-paeval","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27184\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1340. p\u00e4ev – liialt palju vene poole edenemisi \u00fchel p\u00e4eval"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 25. oktoober 2025: <\/p>\n

liialt palju vene poole edenemisi \u00fchel p\u00e4eval. Tahaks kirjutada r\u00f5\u00f5msamat lugu\u2026<\/p>\n

1. Sajab.<\/p>\n

2. Nagu tabavalt \u00fcks Ukraina blogija paar n\u00e4dalat tagasi kirjutas, meil tuleb k\u00fclm talv, aga ka venemaal tuleb.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: \u00fcks vene poole ja kaks Ukraina omade edenemist.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: Kostant\u00f5nivkasse pikalt sisse saadi.<\/p>\n

8. Donetsk: pikem lugu v\u00e4ga halvast olukorrast Pokrovskis ja M\u00f5rnohradis.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: kaks k\u00fcla kaotati ja j\u00f5ed pole takistuseks.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. \u201ePettumuse faas.\u201d venelaste usk riigi helgesse tulevikku on langenud madalaimale tasemele p\u00e4rast s\u00f5ja algust.<\/p>\n

12. venemaa keskpank halvendas maksut\u00f5usude t\u00f5ttu oma inflatsiooniprognoosi.<\/p>\n

13. dmitriev \u00e4hvardas USA-d k\u00f5rgemate bensiinihindadega ja s\u00fc\u00fcdistas Ukrainat \u201el\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste katkestamises brittide ja eurooplaste palvel\u201d.<\/p>\n

14. P\u00e4rast Trumpi sanktsioone on Rosnefti ja Lukoili v\u00e4\u00e4rtus langenud 4,24 miljardi euro v\u00f5rra.<\/p>\n

15. Okupeeritud Zapori\u017eja oblasti \u201ev\u00f5imud\u201d hakkasid kohalikelt talunikelt p\u00f5llumajandusettev\u00f5tteid \u00e4ra v\u00f5tma.<\/p>\n

16. venemaa m\u00f5istis Telegrami kanali \u201eMelitopol on Ukraina\u201d 21-aastase administraatori 14 aastaks vangi.<\/p>\n

17. L\u00fchiuudised<\/p>\n

141 vene poole r\u00fcnnakut, sektoriti aktiivsuses ja r\u00fcnnakute tugevuses suuri muutusi polnud aga ometigi tuli selle k\u00e4igus liialt palju vene poole edenemisi. Isikkoosseisu puudus ja v\u00f5imetus kontrollida \u00f5huruumi v\u00f5itlejate pea kohal droonide (nii seire kui l\u00f6\u00f6k) vastu on hakanud murendama Ukraina v\u00f5imekust siin ja seal ning kahjuks pole v\u00f5imatu, et 5 novembril v\u00f5ivad vene kindralid teatada paari olulise linna vallutamisest. \u00d5nneks k\u00fcll hakkab lubama tihedama sajuga ilmasid (t\u00e4nagi) aga mitte piisavalt m\u00f5jutamaks nii maastiku l\u00e4bitavust kui tiheda sajuga droonide lende ja nende seirev\u00f5imekust.<\/p>\n

Vangi langevate soldatite keskmine vanus n\u00e4itab t\u00f5usum\u00e4rke. \u00dchtki keskmisest suurema kehakaaluga meest pole ammu n\u00e4inud. K\u00fcll on enamasti vormid uued ilma kulumiseta v\u00f5i m\u00e4\u00e4rdumiseta ehk siis kipub arvama, et v\u00e4rvati ja kohe rindele ja kohe kas surma v\u00f5i vangi\u2026<\/p>\n

J\u00e4tkuvalt arvamusel, et l\u00e4\u00e4ne nii s\u00f5jaline kui majanduslik abi on v\u00e4ga-v\u00e4ga puudulik. Ei anta vajalikus koguses relvi ja mitte piisavalt v\u00f5imekaid ning sanktsioonid\u2026 isegi Saksamaa juba kaupleb erandit seoses vene naftafirmade vastaste sanktsioonidega. Ikka oleme seal, et oma kodanik ei tohi kuidagigi kannatada (olmemured v\u00f5i v\u00e4hesem raha), sest muidu valija v\u00f5ib-olla pole n\u00f5us Ukraina abistamisega v\u00f5i endi kaitsev\u00f5ime tugevdamisega.<\/p>\n

1. Hersonit pommitati eile hommikul MLRS-iga. Teadaolevalt on hukkunud 2 ja vigastada saanud 19 inimest.<\/p>\n

venemaa tegi 25. oktoobri \u00f6\u00f6sel Kiievi vastu r\u00fcnnaku, sihtides taas Ukraina pealinna ballistiliste rakettidega. R\u00fcnnaku k\u00e4igus sai linnas vigastada v\u00e4hemalt kaheksa inimest, kellest v\u00e4hemalt kolm vajavad haiglaravi. Kohalike ametnike s\u00f5nul on teatatud suurtest tulekahjudest mitteeluruumides linna Desniansk\u00f5i ja Darnitsk\u00f5i piirkondades, samas kui Dniprovski rajoonis kahjustas r\u00fcnnak aknaid ja s\u00f5idukeid ning j\u00e4ttis kraatri elamu \u00f5uele. Samas rajoonis sai kahjustada ka lasteaed.<\/p>\n

T\u00e4na \u00f6\u00f6sel korraldasid venemaa v\u00e4ed Dnipropetrovski oblastis ulatuslikke raketi- ja droonir\u00fcnnakuid asustatud aladele. Hukkus kaks ja sai vigastada seitse inimest. Puhkesid tulekahjud. Kahjustada said kortermaja, eramu, k\u00f5rvalhoone, pood ja auto.<\/p>\n

Lisaks r\u00fcndas vene armee droonidega Pavlohradi rajoonis Verbkivska kogukonda, kahjustades infrastruktuuri.<\/p>\n

Piiri ja rinde l\u00e4hedus ikka hullus sajus ja sihtm\u00e4rgiks sobib k\u00f5ik.<\/p>\n

2. Reutersi teatel seiskas eile \u00f6ine Ukraina droonir\u00fcnnak venemaa suuruselt neljanda naftat\u00f6\u00f6tlemistehase Rjazanis peamise toornafta t\u00f6\u00f6tlemise \u00fcksuse. L\u00e4hedalasuvad \u00fcksused, sealhulgas reformimis\u00fcksus, diislik\u00fctuse h\u00fcdrogeenimis\u00fcksus ja katal\u00fc\u00fctiline krakkimis\u00fcksus, peatati samuti.<\/p>\n

venemaa Volgogradi oblastis on elektrialajaam leekides p\u00e4rast Ukraina droonir\u00fcnnakut, teatas oblasti kuberner andrei bot\u0161arov 25. oktoobril. Oblasti Novonikolajevka rajoonis asuv Bala\u0161ovskaja alajaam s\u00fcttis p\u00e4rast seda, kui seda tabas droonit\u00fckk p\u00e4rast piirkonnale suunatud \u201emassiivset r\u00fcnnakut\u201d, v\u00e4itis bot\u0161arov. R\u00fcnnak on viimastel p\u00e4evadel teine kord, kui Ukraina droonid on piirkonnas elektritaristut tabanud. Bala\u0161ovskaja alajaam on 500 kV elektrialajaam, mis kuulub venemaa suurima elektrienergia \u00fclekandefirma Rosseti t\u00fctarettev\u00f5ttele.<\/p>\n

Teatati HIMARS-i r\u00fcnnakust Belgorodi oblastis, tundub, et pihta sai suurem tamm, kus l\u00e4heb \u00fcle ka maantee.<\/p>\n

Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure \u00fcksused h\u00e4vitasid 23.\u201324. oktoobril kaks venemaa 1L119 Nebo-SVU radaris\u00fcsteemi ja Buk-M3 s\u00fcsteemi. Need v\u00e4\u00e4rtuslikud \u00f5hut\u00f5rjevahendid said tabamuse okupeeritud Zapori\u017ejas, Hersonis ja Krimmis.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: suruvad ikka Vovt\u0161anski sillapea laiendamiseks aga otsivad ka mujal v\u00f5imalusi.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: 1 ja 2.<\/p>\n

vene pool vallutas eile Bolohivka k\u00fcla ja laiendab sellega enda kontrollitavat ala \u00fcle vene piiri. Veel ei tee olukord murelikuks.<\/p>\n

Ukraina r\u00fcnnak Kupjanskist p\u00f5hja pool, kus Ukraina v\u00e4ed v\u00f5itlevad positsioonide tagasiv\u00f5itmise ja linna p\u00e4\u00e4stmise nimel. Eile suutsid Ukraina omad linna pikalt sisse saata kaks M113 soomustransport\u00f6\u00f6ri koos jalav\u00e4ega. Soomukid k\u00fcll h\u00e4vitati aga vist kaasas olnud jalav\u00e4gi j\u00e4i piirkonda toimetama. Masinad on varustatud ainult 12,7mm kuulipildujaga aga mehi mahub peale keskmisest rohkem, lisaks meeskonna 2 mehele veel 11 jalav\u00e4elast, sestap arvab, et olulisem oligi vene poole liikumiskoridori l\u00f5hkumine linna sisseimbumiseks tekitades seal oma mehitatus.<\/p>\n

Ukraina r\u00fcnnakr\u00fchmad 425. r\u00fcnnakr\u00fcgemendist on puhastanud Torske k\u00fcla L\u00f5mani sektoris. H\u00e4vitati kuni 100 vene s\u00f5durit. venelastel oli v\u00e4he laskemoona ning nad peitsid end keldritesse ilma toidu ja veeta. Osa saadi ka vangi v\u00f5tta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta aga kipuvad isegi \u00fcritama vaid \u00fche tankiga.<\/p>\n

7. Bahmut: kahjuks suutis eile vene pool pika sammuga siseneda Kostant\u00f5nivka linna ja olukord hakkab kiirelt siingi halvenema. Heaks olukorra kirjelduseks on olukord Pokrovskis.<\/p>\n

8. Donetsk: kahe linna langemise oht \u00fcha kasvab.<\/p>\n

Kahe Pokrovskis ja M\u00f5rnohradis pikka aega tegutsenud brigaadi ohvitserid r\u00e4\u00e4kisid Ukrainaskaja Prvadale (UP): Pokrovskis on v\u00e4hemalt 250 okupanti \u2013 nad tegelevad k\u00e4sirelvade tulega ja tulistavad Ukraina s\u00f5dureid nende positsioonidel, sealhulgas droonide operaatoreid. Linna sisenemist kontrollivad t\u00e4ielikult droonid; Ukraina s\u00f5durid k\u00f5nnivad oma positsioonidele 10\u201315 kilomeetrit. Olukord on enam kui kriitiline.<\/p>\n

P\u00e4rast juulikuu haarangut sisenesid venelased Pokrovskisse uuesti \u2013 see toimus umbes augusti keskel. Sellest ajast alates on okupandid loonud linnas ja selle \u00fcmbruses mitu kogunemiskohta, kust nad edasi liiguvad \u2013 raudtee l\u00e4hedal, Pokrovski ja Gri\u0161ini vahel ning Dat\u0161enskoje-Novopavlovka-Gnatovka joonel.<\/p>\n

Kaks allikat \u00fches linna kaitsvas brigaadis kinnitasid UP-le, et venelased tulistasid Ukraina droonioperaatoreid ning et suurt\u00fckiv\u00e4e ja tankit\u00f5rjujad pidasid linnas k\u00e4sirelvav\u00f5itlusi. Ukraina v\u00e4ed s\u00e4ilitavad positsioone ka Pokrovskist l\u00f5unas, kuid suhtlus nendega on minimaalne. M\u00f5ned positsioonid asuvad vaenlase positsioonide vahel. M\u00f5ned positsioonid, nagu UP teab, on tegelikult v\u00f5ltsitud \u2013 see t\u00e4hendab, et nad ilmuvad kaartidele, kuid sisaldavad kas haavatud s\u00f5dureid v\u00f5i pole seal \u00fcldse s\u00f5dureid. Ukraina kaitsjatel on jalav\u00e4epuudus kriitiline.<\/p>\n

Esimese allika tsitaat: \u201eJalav\u00e4gi on juhtimisest praktiliselt \u00e4ra l\u00f5igatud. Me kuuleme neid (raadiost \u2013 UP), me \u00fcritame vett maha lasta, inimesed on positsioonidel olnud 2,5\u20133 kuud. Meie brigaadi jaoks on see pikk aeg, sest oleme alati p\u00fc\u00fcdnud roteeruda. Pokrovskis endas on minu teada 250 l\u00e4bikukkunud s\u00f5durit, aga tegelikkuses arvan, et see arv on veelgi suurem. V\u00f5itlus k\u00e4ib praktiliselt igal t\u00e4naval; meil on iga p\u00e4ev 200 ja 300 (surnu ja haavatu m\u00e4rge s\u00f5jalises keeles).<\/p>\n

Me ei saa haavatuid evakueerida, sest vaenlane on juba m\u00f5nes kohas meie positsioonide vahel. Imekombel \u00f5nnestus meil t\u00e4na hommikul evakueerida kaks jalav\u00e4elast, kes j\u00f5udsid Pokrovski \u00e4\u00e4relinna, aga siis saabus FPV droon ja nad m\u00f5lemad said raskelt vigastada. Viimast 200-list kes kaalus 110 kilogrammi, oli vaja kanda kuue mehega \u2013 neli neist murdsid selja.<\/p>\n

Suurim probleem on see, et logistika on keeruline. Osa teest saab l\u00e4bida \u201eautoga, aga siis edasi\u2026\u201d 10\u201315 kilomeetrit jalgsi. Ja kogu selle aja peate kaasas kandma laskemoona, droone ja varusid. Kogu teed j\u00e4lgivad fiiberoptilised FPV droonid, seal on palju ootavaid droone, distants mineerimist ja iga p\u00e4ev tapetakse keegi. NRK-sid (mehitamata platvorm kas lintidel v\u00f5i ratastel) anti liiga hilja.<\/p>\n

Pokrovski halvenev olukord m\u00f5jutab ka selle satelliitlinna M\u00f5rnohradi, kuna Ukraina s\u00f5jav\u00e4e logistika M\u00f5rnohradi l\u00e4bib Pokrovski. Logistika ulatus on \u00fcle 20 kilomeetri. Ukraina v\u00e4ed on juba m\u00e4rganud venelasi M\u00f5rnohradi p\u00f5hjaosas. M\u00f5rnohradi kaitsjad riskivad sissepiiramisega.\u201d<\/p>\n

Teise allika tsitaat: \u201eAsjad arenevad j\u00e4tkuvalt halvimal juhul. Pokrovsk laguneb liiga kiiresti; me ei oodanud seda. M\u00f5rnohradi p\u00f5hjaosas on paar \u2026 (vulgaarne v\u00e4ljend) ja l\u00f5unas imbuvad v\u00e4ikesed grupid, kuid \u00fcldiselt on olukord parem kui Pokrovskis. Kuid kui Pokrovsk langeb, pole M\u00f5rnohradi garnisonil enam v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Meie logistika M\u00f5rnohradi on \u00fcle 20 km kaugusel. Nende asendamine on peaaegu v\u00f5imatu. Kaitsepositsioonil olevaid on v\u00f5imatu eemaldada. Rod\u00f5nskojet pigistatakse ja Krasn\u00f5i Limanit survestavad \u2026j\u00e4lle sama vulgaarne v\u00e4ljend. Inimesed t\u00f6\u00f6tavad \u00e4\u00e4rmuslikul tasemel, m\u00f5istes, et piiramine l\u00e4heneb.\u201d<\/p>\n

Miks see on oluline: Olukord Pokrovskis ja M\u00f5rnohradis on juba mitu kuud halvenenud ja on n\u00fc\u00fcd kriitiline. venelased s\u00e4ilitavad kontrolli \u00f5huruumi \u00fcle, lennutades pidevalt teede kohal FPV droone ja oodates teedel ise s\u00f5idukeid, mis raskendab Ukraina \u00fcksuste logistikat. Pokrovsk ja M\u00f5rnohrad on juba mitu kuud droonide poolt \u00fcmbritsetud ning n\u00fc\u00fcd, oktoobri l\u00f5pus, on neil oht sattuda p\u00e4ris droonide poolt \u00fcmbritsetuks.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: vene pool sai tervenisti kontrolli Ivanivka asula (670 elanikku enne s\u00f5da) \u00fcle. K\u00fclast poolt kontrollitit juba n\u00e4dalaid. Liialt lihtsalt saadakse \u00fcle Vovt\u0161a j\u00f5est.<\/p>\n

Jant\u0161uri j\u00f5estki \u00fcle saadi ning eilseks saadi enda kontrolli alla Zlahoda k\u00fcla ja seda tervenisti.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. Kuna s\u00f5da Ukrainaga k\u00e4ib neljandat aastat, lootused rahule h\u00e4\u00e4buvad ja majandus l\u00e4heneb majanduslanguse \u00e4\u00e4rele, hakkab venemaa \u00fchiskonna meeleolu s\u00fcngemaks muutuma. FOM-i k\u00fcsitluse kohaselt langes kodanike osakaal, kes usuvad, et tulevik toob riigis elule paranemist, s\u00fcgisel madalaimale tasemele alates 2021. aastast. Praegu usub 27% venelastest, et elu riigis muutub j\u00e4rgmise kuue kuu kuni aasta jooksul \u201eparemaks\u201d. Selliste vastuste osakaal on aprilliga v\u00f5rreldes langenud kolmandiku ehk 12 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Nende osakaal, kes usuvad, et elu paraneb j\u00e4rgmise kolme kuni viie aasta jooksul, langes augustis 36%-ni ja oktoobri alguses j\u00f5udis 40%-ni. FOM-i andmetel on m\u00f5lemad arvud ka madalaimad alates Ukraina sissetungi algusest. FOM-i k\u00fcsitluste kohaselt tekitas s\u00f5da \u00fchiskonnas optimismipuhangu: nende osakaal, kes uskusid, et elu paraneb, p\u00fcstitas rekordeid, mida sotsioloogid pole enam kui k\u00fcmme aastat registreerinud.<\/p>\n

Kuid neljandal s\u00f5jaliste operatsioonide aastal, mis on teinud venemaast sanktsioonide maailmarekordi ja tekitanud Teisest maailmas\u00f5jast saati enneolematuid kaotusi, on usk helgesse tulevikku hakanud h\u00e4\u00e4buma. \u00dchiskond siseneb \u201et\u00f5sise pettumuse\u201d faasi, \u00fctleb sotsioloog Jelena Koneva. P\u00e4rast Donald Trumpi naasmist USA presidendiks suurenes venemaal nende inimeste arv, kes ootasid s\u00f5ja kiiret l\u00f5ppu, kuid n\u00fc\u00fcd on nende arv hakanud v\u00e4henema, selgitab Koneva. Ekspert j\u00e4tkab, et v\u00e4heneb ka nende arv, kes suudavad pikas perspektiivis planeerida.<\/p>\n

Inimesed on \u00fcha enam mures oma finantsolukorra p\u00e4rast, mida tabab inflatsioon, mis on s\u00f5ja algusest peale \u00fcletanud 40%, isegi Rosstati ametlike andmete kohaselt. Kui kaks aastat tagasi kaebas 15% vastanutest halveneva isikliku finantsolukorra \u00fcle, siis n\u00fc\u00fcd on see Koneva s\u00f5nul 35%. Romiri uuringute kohaselt \u00fcletab nende osakaal, kes on sunnitud esmatarbekaupade kulusid v\u00e4hendama, 50%.<\/p>\n

2026. aasta toob venelastele kaasa j\u00e4rjekordse maksut\u00f5usu: k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r, mis lisandub k\u00f5igile m\u00fc\u00fcdud kaupadele ja teenustele, t\u00f5useb 22%-ni. Samal ajal valmistatakse ette radikaalset maksureformi v\u00e4ikeettev\u00f5tetele, mis kaotab 700 000 ettev\u00f5tja jaoks lihtsustatud maksus\u00fcsteemi.<\/p>\n

\u201eRiik, j\u00e4tkates s\u00f5da, surub oma rahvast \u00fcha enam vastu seina,\u201d kirjutab politoloog Abbas Galjamov. Inimesed oleksid valmis heaks kiitma v\u00f5imude \u201epatriootlikke trikke\u201d, kui see neile midagi ei maksaks, kuid \u201ehinna t\u00f5ustes hakkavad nad t\u00f5siselt tahtma, et see k\u00f5ik l\u00f5ppeks,\u201d m\u00e4rgib Galjamov.<\/p>\n

12. venemaa keskpank on sisuliselt tunnistanud, et v\u00f5imude katsed t\u00e4ita s\u00f5jaliste kulutustega paisutatud eelarvet kiirendavad hinnat\u00f5usu. Keskpank on tunnistanud, et ei aeglustu inflatsioon j\u00e4rgmisel aastal 4%-ni \u2013 see oli nende 2026. aasta prognoos; uues versioonis on see 4\u20135%. Selle aasta inflatsiooniprognoosis on alumine piir t\u00f5stetud 6%-lt 6,5%-le (\u00fclemine piir j\u00e4\u00e4b 7%-le). M\u00f5lemal juhul on \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid eelarve. J\u00e4rgmise aasta prognoosi muutmise p\u00f5hjuseks on \u201eajutised inflatsioonitegurid\u201d, selgitas keskpanga esinaine elvira nabiullina. Nende tegurite hulka kuulus ka maksut\u00f5usud.<\/p>\n

Alates j\u00e4rgmisest aastast t\u00f5useb k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r 20%-lt 22%-le. Lisaks on kavas kaotada mitmed maksu- ja sotsiaalkindlustush\u00fcvitiste erandid. T\u00e4psemalt \u00f6eldes v\u00e4hendatakse v\u00e4ikeettev\u00f5tete k\u00e4ibemaksu maksmise maksimaalset aastast tulul\u00e4ve (rahandusministeerium tegi ettepaneku seda v\u00e4hendada 60 miljonilt rublalt 10 miljonile rublale; ettev\u00f5tted taotlevad j\u00e4rkj\u00e4rgulisemat l\u00e4henemist; parameetrite \u00fcle on k\u00e4imas arutelud, nagu ka mitmete muude h\u00fcvede \u00fcle).<\/p>\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa neist kuludest kandub \u00fcle hindadesse. See protsess on juba alanud: oktoobris suurenesid ettev\u00f5tete inflatsiooniootused m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, selgub keskpanga seireandmetest. Enne seda olid need mitu kuud praktiliselt muutumatuna p\u00fcsinud, m\u00e4rkis nabiullina. See erineb 2019. aastast, mil k\u00e4ibemaksu t\u00f5steti samuti 2 protsendipunkti v\u00f5rra 18%-lt 20%-le, nagu nabiullina ja tema aset\u00e4itja alekseizabotkin tunnistasid: toona toimus see madala inflatsiooni ja inflatsiooniootuste taustal.<\/p>\n

Keskpanga andmetel j\u00e4tkub maksut\u00f5usude, aga ka bensiinihindade t\u00f5usu ja planeeritust suuremate kommunaalteenuste tariifide t\u00f5usude \u00fclekandumine j\u00e4rgmise aasta keskpaigani. Inflatsiooni ohjeldamiseks tuleb baasm\u00e4\u00e4ra hoida k\u00f5rgemal: 2026. aasta prognoositav keskmine on t\u00f5stetud 12\u201313%-lt 13\u201315%-le. ACRA suver\u00e4\u00e4nsete ja piirkondlike reitingute grupi vanemdirektor dmitri kulikov nimetab k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu ainsa s\u00fcndmuse ja inflatsioonitegurina, mille puhul on k\u00f5ik selge: \u201eMe teame, millal, kuidas ja millised on selle m\u00f5jud.\u201d<\/p>\n

Eelk\u00f5ige hakkavad hinnad sel aastal k\u00e4ibemaksu t\u00f5usu t\u00f5ttu t\u00f5usma. Seet\u00f5ttu tekib sarnane olukord ka selle aasta l\u00f5puks. Ka eelarve on inflatsioonituld \u00f5hutanud: selle puuduj\u00e4\u00e4k on suurenenud 3,8 triljonilt rublalt 5,7 triljonile rublale. nabiullina s\u00f5nul on septembrikuu kohtumisest saadik realiseerunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed inflatsiooniriskid, millest esimesena nimetas ta kasvavat eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki.<\/p>\n

Keskpank kirjeldas 2026. aasta eelarve eeln\u00f5u ja selle aasta eelarve muudatusi disinflatsioonilistena. Parem on puuduj\u00e4\u00e4ki rahastada maksudega kui laenudega, selgitas nabiullina. Keskpank ei tagane sellest hinnangust, kuid m\u00e4rgib, et 2025. aasta eelarve disinflatsiooniline m\u00f5ju on oodatust oluliselt v\u00e4iksem. See t\u00e4hendab, et inflatsioon ja intressim\u00e4\u00e4r on samuti k\u00f5rgemad.<\/p>\n

Eelarvet tuleb siiski t\u00e4ita: alates s\u00f5ja algusest pole \u00fchtegi eelarvet plaanip\u00e4raselt t\u00e4idetud. Kulud j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgmisel aastal praktiliselt samaks, mida ekspertidel on raske uskuda, ja suurenenud makse tuleb ikkagi koguda. T-Investmentsi pea\u00f6konomist Sofia Donetsk kardab, et majandus langeb maksuspiraali: maksude t\u00f5stmine aeglustab majanduskasvu, eelarvesse laekub oodatust v\u00e4hem ja makse tuleb uuesti t\u00f5sta.venemaa Teaduste Akadeemia K\u00f5rgema Majanduskooli professor ja Majandusprognoosi Instituudi juhtivteadur Mstislav Afanasjev ning Plehhanovi-nimelise venemaa Majandus\u00fclikooli professor Natalia \u0160a\u0161 on kindlad, et eelarvet vaadatakse 2026. aasta suvel \u00fcle.<\/p>\n

Gazprombanki anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on 2026. aasta intressim\u00e4\u00e4ra peamiseks m\u00e4\u00e4rajaksrahandusministeeriumi p\u00fchendumus oma v\u00e4ljakuulutatud eelarveplaanidele ja rubla d\u00fcnaamika. Suurenev eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k ja rubla odavnemise kiirenemine v\u00f5ivad intressim\u00e4\u00e4ra langetamist piirata 14%-ni. Keskpank hoiatas, et kui fiskaalpoliitika parameetrid muutuvad, v\u00f5ib osutuda vajalikuks praeguse rahapoliitika kohandamine.<\/p>\n

Sellegipoolest usub nabiullina, et me oleme igal juhul rahapoliitika leevendamise ts\u00fcklis. See v\u00f5ib toimuda vahelduva eduga, kuid n\u00e4ete, intressim\u00e4\u00e4ra trajektoori, mille oleme j\u00e4rgmiseks aastaks seadnud \u2013 see kujutab endast rahapoliitika leevendamise j\u00e4tkumist, ehkki ettevaatlikumat.<\/p>\n

13. venemaa otseinvesteeringute fondi juht ja putini eriesindaja investeeringute ja v\u00e4lisriikidega tehtava majanduskoost\u00f6\u00f6 alal kirill dmitriev teatas USA-s visiidil olles, et sanktsioonidel ja muudel venemaa-vastastel ebas\u00f5bralikel meetmetel ei ole venemaa majandusele absoluutselt mingit m\u00f5ju. Ta v\u00e4itis, et piirangute tagaj\u00e4rgi tunnevad peamiselt ameeriklased bensiinihindade t\u00f5usu kaudu. \u201eNafta hinnad on juba t\u00f5usnud ja j\u00e4tkavad t\u00f5usu,\u201d \u00fctles dmitriev ajakirjanikele (tsiteeris RIA Novosti).<\/p>\n

Samal ajal s\u00fc\u00fcdistas putini l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija Ukrainat v\u00e4idetavas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste edasil\u00fckkamises ja h\u00e4irimises venemaaga. Ta v\u00e4itis, et Kiiev tegutseb brittide ja eurooplaste palvel, kes soovivad konflikti j\u00e4tkumist. \u201eMe n\u00e4eme, et Ukraina ei ole valmis lahendama kuhjunud probleeme. Me edastame oma Ameerika kolleegidele, et Ukraina kahjuks h\u00e4irib vajalikku dialoogi,\u201d \u00fctles dmitriev. Njah, p\u00e4ris tragikoomiline\u2026<\/p>\n

venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) juht lendas Ameerika \u00dchendriikidesse kohe p\u00e4rast sanktsioonide surve tugevnemist: p\u00e4ev varem kehtestas president Donald Trump Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid ning t\u00fchistas Budapestis toimunud tippkohtumise putiniga. CNN teatas allikatele viidates, et dmitriev saabus Ameerika \u00dchendriikidesse kohtuma Trumpi administratsiooni ametnikega ja arutama venemaa-Ameerika suhete tulevikku.<\/p>\n

Wall Street Journali andmetel eelnesid Trumpi otsusele sanktsioonide kehtestamiseks uued venemaa s\u00f5jalised r\u00fcnnakud Ukraina territooriumil, mis j\u00e4rgnesid vahetult p\u00e4rast tema s\u00f5bralikke telefonik\u00f5nesid putiniga. V\u00e4ljaande allikad v\u00e4idavad, et Ameerika juhi kannatus katkes, kui ta veendus, et putin lihtsalt juhib teda ninapidi ja viivitab tahtlikult.<\/p>\n

Bloomberg teatab, et Trump tegi l\u00f5pliku otsuse uute sanktsioonide kohta p\u00e4rast vestlust riigisekret\u00e4r Marco Rubioga, kes teatas telefonivestluses venemaa v\u00e4lisministri sergei lavroviga, et Moskva ei ole oma seisukohta Ukraina s\u00f5ja suhtes muutnud ja p\u00fc\u00fcab vaid rahualgatusi edasi l\u00fckata.<\/p>\n

14. Rosnefti ja Lukoili aktsiad vedasid Moskva b\u00f6rsi tippaktsiate langust p\u00e4rast seda, kui kaks venemaa suurimat naftakompaniid pandi USA blokeerivate sanktsioonide alla. Neljap\u00e4eval ja reedel langes Rosnefti ja Lukoili turukapitalisatsioon b\u00f6rsiandmete kohaselt 424 miljardi rubla ehk 4,24 miljardi euro v\u00f5rra. Kella 20.11 Moskva aja j\u00e4rgi oli Rosnefti aktsia hind 389,85 rubla aktsia kohta, mis on 3% madalam kui enne sanktsioonide kehtestamist. Kauplemise ajal oli see langenud 383,15 rublani, mis on madalaim tase alates 2023. aasta maist. Selle tulemusel langes ettev\u00f5tte turuv\u00e4\u00e4rtus 127 miljardi rubla ehk 1,27 miljardi euro v\u00f5rra.<\/p>\n

Lukoili aktsiad langesid kahe p\u00e4evaga 7,2%, p\u00fchkides ettev\u00f5tte turukapitalisatsioonist ametliku keskpanga vahetuskursi j\u00e4rgi 297 miljardit rubla ehk 2,97 miljardit eurot. Lukoili peamine omanik, venemaa rikkaim miljard\u00e4r vagit alekperov, kellele kuulub 28% aktsiatest, kaotas kahe p\u00e4evaga 83 miljardit rubla ehk 830 miljonit eurot.<\/p>\n

Aasta esimese poolaasta andmetel on Rosneft ja Lukoil juba kogenud oma finantstulemuste j\u00e4rsku langust: esimese kasum langes kolm korda ja teise oma poole v\u00f5rra. USA rahandusministeeriumi musta nimekirja kandmine t\u00f5otab riigi suurimatele naftaettev\u00f5tetele suurenenud probleeme: vastaspoolte arv v\u00f5ib v\u00e4heneda hirmu t\u00f5ttu teiseste sanktsioonide ees, mis v\u00f5ib Alfa Banki anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul viia tarnete v\u00e4henemiseni v\u00e4listurgudele.<\/p>\n

USA sanktsioonid, mis on esimesed p\u00e4rast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja, on suunatud lisaks Rosneftile ja Lukoilile endale ka esimese 30 ja viimase kuue t\u00fctarettev\u00f5tte vastu. USA rahandusministeeriumi otsus v\u00f5ib viia ka Lukoili kauplemistegevuse piiramiseni Dubai kauplemis\u00fcksuse (Litasco Middle East) kaudu, samas kui Rosneft seisab silmitsi probleemidega tarnetega Indiasse, v\u00e4idab Alfa Bank.<\/p>\n

\u201eEkspordimahud v\u00f5ivad logistika \u00fcmberkorraldamise ajal v\u00e4heneda ja allahindlused vene naftale t\u00f5en\u00e4oliselt laienevad,\u201d \u00fctleb Dmitri Polevoi, Astra Asset Managementi investeerimisjuht. Olukorda v\u00f5ivad osaliselt leevendada naftahindade t\u00f5us v\u00f5i rubla n\u00f5rgenemine, lisab ta. Palju s\u00f5ltub sellest, kas USA kehtestab naftavoogusid teenindavate pankade vastu teiseseid sanktsioone, kirjutavad Alor Brokeri anal\u00fc\u00fctikud: \u201eTavaliselt ei m\u00fc\u00fc naftat globaalsel turul tootjad ise, vaid naftakauplejad, mis t\u00e4hendab, et tehniliselt ei pruugi v\u00e4lispangad venemaa ettev\u00f5tetele makseid teha.\u201d<\/p>\n

15. Zapori\u017eja oblasti okupatsiooniv\u00f5imud h\u00f5ivasid Berdjanski rajoonis asuva p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte \u201eVoinikov i Ko\u201d ja paigutasid relvastatud mehed seadmete ja saagi valvamiseks. Z-blogija Zergulio s\u00f5nul anti ettev\u00f5te okupatsioonivalitsuse nn Vara- ja Maaasjade Ministeeriumi otsusega \u00fcle teatud ettev\u00f5ttele Partnerski Sojuz LLC. P\u00f5llumehed salvestasid putinile videos\u00f5numi, milles v\u00e4itsid, et relvastatud valvurid blokeerisid 1000 hektari suurusel alal koristuskampaania.<\/p>\n

\u201eNad v\u00f5tsid meie dokumendid ja kombainide, traktorite ja veoautode v\u00f5tmed ning pakuvad n\u00fc\u00fcd l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Me peame neid tegevusi ebaseaduslikuks ja nende eesm\u00e4rk oli arestida ettev\u00f5tte vara, samuti \u00fcle 10 000 tonni juba koristatud nisu ja p\u00e4evalilleseemneid,\u201d teatasid t\u00f6\u00f6lised s\u00f5numis. Nagu Zergulio m\u00e4rgib, arestiti ettev\u00f5te p\u00e4rast seda, kui okupatsiooniv\u00f5imud kuulutasid, et ettev\u00f5te on omanikuta. Lisaks sellele, propagandisti s\u00f5nul, aitasid p\u00f5llumehed varem meie armeed.<\/p>\n

Lauljatar viktoria ts\u00f5ganova, kes on tuntud oma toetuse poolest venemaa sissetungile Ukrainasse, nimetas praegust olukorda seadusetuseks, mis on hullem kui 90ndatel. Oma Telegrami kanalis m\u00e4rkis ta, et okupeeritud aladel h\u00f5ivavad relvastatud isikud poode, pansionaate, kohvikuid, talusid ja seadmeid ning kohalikud v\u00f5imud, sealhulgas siseministeerium ja prokuratuur, lihtsalt soodustavad seda.<\/p>\n

Voinikov ja teistega seotud intsident leidis aset venemaa ehitusministeeriumi algatuse taustal, mille kiitis 20. oktoobril heaks seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon, mis teeb ettepaneku tunnistada Ukraina okupeeritud aladel \u2013 Donetski, Luhanski, Zapori\u017eja ja Hersoni oblastis \u2013 asuvad elamud, ruumid ja ettev\u00f5tted omanikuta varaks. Vedomosti allikate s\u00f5nul antakse selline vara \u00fcle okupatsiooniv\u00f5imude omandisse ja seej\u00e4rel kohalikele elanikele, ametnikele, s\u00f5jav\u00e4elastele ja teistele riigistruktuuride t\u00f6\u00f6tajatele.<\/p>\n

16. Ukraina naine, kes juhtis venemaa okupeeritud linnas Telegrami blogi Melitopol on Ukraina, m\u00f5isteti 14 aastaks vangi, teatas Rostovi-\u00e4\u00e4rses Doni l\u00f5unaringkonna s\u00f5jav\u00e4ekohus 23. oktoobril. 21-aastane Jana Suvorova peeti kinni 20. augustil 2023 Melitopolis koos kuue teise RIA Melitopoli ajakirjaniku ja kanali administraatoriga. Suvorova peeti esmalt kinni Mariupoli kinnipidamiskeskuses, seej\u00e4rel venemaa Taganrogi kinnipidamiskeskuses nr 2, mis on tuntud vangide piinamise poolest.<\/p>\n

Suvorova poiss-s\u00f5ber Oleksandr Nikolaenko r\u00e4\u00e4kis Novosti Prjazoviale, et enne t\u00e4iemahulist sissetungi valmistus t\u00fcdruk \u00fclikooli astumiseks, tegi t\u00fcdrukutele ripsmeid ja k\u00fc\u00fcsi ning unistas t\u00f6\u00f6st taastusravi ja venitusravi alal. \u201eT\u00e4ieliku sissetungi algusega l\u00f5i ta hooliva inimesena vestlusringi, et aidata inimestel lahendada igap\u00e4evaseid probleeme. Melitopolis oli humanitaarprobleem ravimite ja toiduga. Inimesed pidid teadma, kust toitu ja ravimeid saada, millise arsti juurde minna \u2013 millised arstid linna j\u00e4id,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n

venemaa s\u00fc\u00fcdistas teda terroristliku r\u00fchmituse organiseerimises ja selles osalemises, terroriaktides, spionaa\u017eis ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete tagaj\u00e4rgedega terroriakti toimepanemises r\u00fchmituse liikmena, samuti v\u00e4idetavas Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure (HUR) v\u00e4rbamises. Kohus teatas, et Suvorova avaldas Telegrami kanalil Ukraina-meelseid postitusi ning kogus ja kontrollis teavet venemaa F\u00f6deratsiooni s\u00f5jav\u00e4elaste ja korrakaitsjate l\u00e4hetamise kohta.<\/p>\n

\u201eJana Suvorova m\u00f5isteti venemaa poolt eba\u00f5iglase kohtuprotsessi k\u00e4igus 14 aastaks vangi terrorismi ja spionaa\u017ei eest, kuna ta lihtsalt tegi oma t\u00f6\u00f6d ajakirjanikuna,\u201d teatas Piirideta Reporterid 23. oktoobril.<\/p>\n

Aleksandri s\u00f5nul, kes hoiab Suvorovaga \u00fchendust vabatahtlike toimetatud kirjade kaudu, on ta raskes ps\u00fchholoogilises seisundis. \u201eTema kirjadest saan aru, et ta ootab innukalt vahetust ja kardab, sest ta ei tea, kuhu ta p\u00e4rast kohtuprotsessi viiakse,\u201d s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Varem, 2. septembril, m\u00f5istsid venemaa kontrolli all olevad kohtud kaks Melitopoli Telegrami kanalite Ukraina administraatorit kuni 16-aastase vangistusega. 36-aastane Heorhi Lev\u0161henko sai 16 aastat vangistust range re\u017eiimiga koloonias s\u00fc\u00fcdistatuna riigireetmises ja ekstremismis, samas kui 27-aastane Vladislav Gershon m\u00f5isteti 15 aastaks vangi spionaa\u017ei ja terrorismiga seotud s\u00fc\u00fcdistuste eest. Lev\u0161henko vahistamise avaldas esmakordselt venemaa FSB 2023. aasta oktoobris, kui riigimeedia n\u00e4itas kaadreid, mis kujutasid teda v\u00e4idetava Ukraina agentide v\u00f5rgustiku liikmena.<\/p>\n

Teised Melitopoli meediategelased, kes samas vahi all peeti, seisavad silmitsi paralleelsete kohtuprotsessidega Doni-\u00e4\u00e4rse Rostovi linnas, s\u00fc\u00fcdistatuna muu hulgas spionaa\u017eis ja terrorismis, teatas Piirideta Reporterid.<\/p>\n

21. oktoobril avaldas Slidstvo,info uurimise, milles \u00f6eldi, et teine Melitopoli ajakirjanik Anastasiia Hlikhovska on kinni peetud venemaa kinnipidamiskeskuses nr 3 Kizelis Permi krais, samas kohas, kus Ukraina ajakirjanik Victoria Ro\u0161hna venemaa vangistuses surnuks piinati.<\/p>\n

P\u00e4rast Ukraina t\u00e4iemahulise sissetungi alustamist 2022. aasta veebruaris on venemaa suurendanud oma r\u00fcnnakuid ajakirjandusvabadusele, sihtides tahtlikult Ukraina ajakirjanikke r\u00fcnnakutega ja r\u00f6\u00f6vides meediat\u00f6\u00f6tajaid okupeeritud aladel, et kontrollida narratiivi. Kogu t\u00e4iemahulise sissetungi v\u00e4ltel on ajakirjanikel olnud oluline roll venemaa j\u00f5hkra s\u00f5ja esilet\u00f5stmisel, s\u00f5jakuritegude ja nende tagaj\u00e4rgede dokumenteerimisel.<\/p>\n

IMI teatel on aprilli seisuga venemaa vangistuses v\u00e4hemalt 30 Ukraina ajakirjanikku, kelle tervisliku seisundi v\u00f5i asukoha kohta on v\u00e4he teada. Mitmed teated on n\u00e4idanud, et Ukraina s\u00f5javange piinatakse ja tapetakse venemaa vangistuses olles.<\/p>\n

17. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Valgevenes on riikliku julgeolekukomitee palvel juurdep\u00e4\u00e4s sotsiaalv\u00f5rgustikule VKontakte piiratud. Vastav kirje ilmus 24. oktoobril Valgevene Vabariigi kommunikatsiooniministeeriumi riikliku telekommunikatsiooniinspektsiooni (BelGIE) veebisaidil avaldatud piiratud juurdep\u00e4\u00e4suga internetiressursside ametlikus nimekirjas. Piirangu kestust pole t\u00e4psustatud. V\u00e4ljaande Nasha Niva andmetel on kasutajad juba teatanud saidi k\u00e4ttesaamatusest mitmete operaatorite kaudu. Beltelecom selgitas, et blokeerimine kehtib k\u00f5igile riigi internetiteenuse pakkujatele.<\/p>\n

Leedu sulges p\u00e4rast j\u00e4rjekordset Valgevene territooriumilt startinud kuuma\u00f5hupallidega seotud intsidenti kaks viimast tegutsevat piiripunkti Valgevenega. Leedu peaminister Inga Ruginien\u0117 teatas sellest Facebookis, m\u00e4rkides, et otsus tehti julgeolekukaalutlustel. \u201eRiigipiiriteenistus sulges Sal\u010dininkai ja Medininkai piiripunktid homseni kella 12-ni,\u201d kirjutas ta.<\/p>\n

putin maksab tohutut hinda minimaalsete v\u00f5itude eest rindel ning tema ressursid ammenduvad kiiresti. Seda teatas NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte pressikonverentsil p\u00e4rast Londonis toimunud tahte koalitsiooni kohtumist. \u201eSajad tuhanded venelased surevad putini agressiooni eest. Ukraina kaitseb end j\u00e4tkuvalt vapralt ja meie toetus toimib. T\u00f5de on see, et putinil on raha, s\u00f5durid ja ideed otsakorral,\u201d r\u00f5hutas Rutte. Kahjuks sellega p\u00e4ris n\u00f5us pole, mehi jagub mobiliseerimiseks k\u00fcllaga, raha veel on, kuigi reservid kahanevad v\u00e4ga kiiresti ja igatsugu pahandusi suudavad veel v\u00e4lja m\u00f5elda k\u00fcll\u2026<\/p>\n

Zelenski \u00fctles, et Hiina aitab venemaad. Ja tal on \u00f5igus. Satelliidipildid n\u00e4itavad, et sanktsioonide all olev venemaa veeldatud maagaasi tanker Perle transpordib 170 000 m\u00b3 gaasi Hongkongiga \u00fchendatud CCH Gasi Malaisia l\u00e4hedal asuvasse terminali. See on esimene dokumenteeritud juhtum, kus Hiinaga seotud laev aitas venemaal m\u00f6\u00f6da hiilida USA uutest energiasanktsioonidest. \u00dclekanne toimus vaid paar p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui Trump kehtestas Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid.<\/p>\n

Suurbritannia peaminister Keir Starmer kinnitas, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Tomahawk rakettide Ukrainale \u00fcleandmiseks on k\u00e4imas. \u201eMe k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tame selle kallal,\u201d \u00fctles ta, avaldamata t\u00e4iendavaid \u00fcksikasju.<\/p>\n

venemaa varustab n\u00fc\u00fcd oma liugpomme UMPB-5R Hiina turboreaktiivmootoritega SW800Pro-Y, suurendades nende l\u00f6\u00f6giulatust umbes 130 km-ni. Fotod kinnitavad mootori kasutamist hiljutistes r\u00fcnnakutes Poltaavale ja Lozovale. See uuendus v\u00f5imaldab vene lennukitel saata pommid teele Ukraina \u00f5hukaitse ulatusest v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n

Suurbritannia annetab Ukrainale 5000 uut mitmeotstarbelist raketti, teatas peaminister Keir Starmer. Suurbritannia on teatanud oma toetusprogrammi laiendamisest, et varustada Ukrainat enne talve t\u00e4iendavate rakettidega.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 25. oktoober 2025: liialt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27185,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27184","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115434022714287692","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27184"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27184\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}