![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3345319hac0bt24.jpg\"\/)
Raivo Vare Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nL\u00e4ti ja Leedu lubasid astuda samme, et peatada nende sadamate kaudu toimuv Vene viljaeksport. Venemaa on suurendanud oma vilja transiiti L\u00e4\u00e4nemere kaudu p\u00e4rast seda, kui Ukraina r\u00fcnnakud on suures osas l\u00f5petanud Vene vilja veo \u00fcle Musta mere.<\/p>\n
Esmasp\u00e4eval kirjutas L\u00e4ti rahvusringh\u00e4\u00e4lingu portaal LSM, et L\u00e4ti valitsus kavatseb kehtestada Venemaa ja Valgevene teraviljakoormatele ning nende t\u00f6\u00f6tlemisele 300-protsendilise tariifi. Samuti plaanitakse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada mehhanismid, mille abil tuvastada v\u00f5imalik varastatud Ukraina teravili ja rakendada selle suhtes sanktsioone.\u00a0<\/p>\n
L\u00e4ti peaminister Andris Kulberg r\u00f5hutas, et L\u00e4ti p\u00fc\u00fcab saavutada Balti riikide \u00fchtset seisukohta, et Venemaa teravili ei kasutaks piirkonna taristut. Sel teemal on ta juba r\u00e4\u00e4kinud Eesti peaministriga ning kavatseb vestelda ka Leedu valitsusjuhiga.<\/p>\n
Michal: Venemaa on Eesti kaudu vilja eksportinud marginaalsetes kogustes<\/p>\n
Eesti peaminister Kristen Michal \u00fctles ERR-ile kirjalikus kommentaaris, et Venemaa on Eesti kaudu eksportinud teravilja marginaalsetes kogustes.<\/p>\n
“Eesti seisukoht on selge: me ei pea vastuv\u00f5etavaks, et Venemaa kasutaks Eesti sadamaid oma teravilja ekspordiks. Venemaa kannab ainuvastutust Musta mere julgeolekuolukorra eest, mis on t\u00f5siselt h\u00e4irinud nii Ukraina kui ka Venemaa teraviljaeksporti. Oleks k\u00fc\u00fcniline, kui Venemaa saaks samal ajal suunata oma viljaekspordi \u00fcmber Balti riikide sadamatesse. Arutame L\u00e4ti ja Leeduga \u00fchist l\u00e4henemist ning vaatame \u00fcle, milliseid samme saame astuda Eestis,” \u00fctles Michal.<\/p>\n
V\u00e4lisministeeriumist \u00f6eldi samuti ERR-ile, et Venemaa teravilja transiit Eesti kaudu on sisuliselt olematu.<\/p>\n
“Eesti otsib praegu koos L\u00e4ti ja Leeduga \u00fchist lahendust, et t\u00f5kestada Venemaa teravilja transiiti Balti riikide sadamate kaudu ning takistada okupeeritud Ukraina aladelt varastatud teravilja v\u00e4ljavedu,” seisis v\u00e4lisministeeriumist kommentaaris.<\/p>\n
Maksu- ja tolliameti meediasuhete juht tolli teemal Pavel Prokopenko \u00fctles ERR-ile, et Vene viljavedu l\u00e4bi Eesti ei toimu.<\/p>\n
“Alates t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusest ei ole Eestisse Venemaalt teravilja imporditud ega toimunud ka selle transiiti l\u00e4bi Eesti. Selle kauba import oli suhteliselt madal ka s\u00f5jaeelsel ajal. Ja kuna Venemaa p\u00e4ritolu teravilja sissevedu on t\u00e4nase seisuga k\u00f5rgelt maksustatud, ei ole selle import Venemaa jaoks Euroopa Liitu otstarbekas,” \u00fctles Prokopenko.<\/p>\n
Balti riikides on suur t\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imekus<\/p>\n
Transiidiekspert Raivo Vare \u00fctles, et Eestis, L\u00e4tis ja Leedus on olemas suur teravilja t\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imsus.<\/p>\n
“Eestis on see viis ja pool miljonit tonni, L\u00e4tis on mingi kaks-kolm ja Leedus samuti. See on v\u00e4ga v\u00f5imas potentsiaal. Need sadamad meil k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tavad, pakuvad parema kvaliteediga t\u00f6\u00f6d kui Vene sadamad. Nende turgude suhtes, kuhu teravilja veetakse \u2013 m\u00f5nikord \u00fcle Atlandi v\u00f5i n\u00e4iteks Aafrika idarannikule, Euroopast r\u00e4\u00e4kimata \u2013, on Balti ruum ja Balti sadamad logistiliselt paremini positsioneeritud,” \u00fctles Vare.<\/p>\n
“Meil on Muuga sadamas 1986. aastal ehitatud elevaator koos hiljem tehtud t\u00e4iendustega. See oli omal ajal maailma moodsaim ja on ka praegu veel t\u00e4iesti tipptasemel. \u00d5igemini ei peaks \u00fctlema elevaator, vaid teraviljaterminal ja s\u00fcvaveekaid, mis on Muuga sadama k\u00fcljes. Need on omakorda unikaalsed, sest sinna mahuvad \u00e4ra ka suured teraviljatankerid. Teravilja veetakse aeg-ajalt tankeritega, kuna kogused on lihtsalt nii suured ja selleks on vaja s\u00fcvakaisid. Selliseid v\u00f5imalusi teistel ei olegi, sest Leedu ja L\u00e4ti kaid on v\u00e4iksema s\u00fcvisega,” r\u00e4\u00e4kis Vare.<\/p>\n
Raivo Vare Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ent ka L\u00e4ti ja Leedu v\u00f5imekus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. “V\u00e4ga hea. Nad on seda arendanud ja teinud palju t\u00e4iustusi. Kui alguses oli k\u00f5ige v\u00f5imsam ja modernsem terminal meil, siis tasapisi on nemad seda v\u00f5imekust endal samuti arendanud. Mastaap on natukene v\u00e4iksem, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on k\u00f5ik kolm Balti riiki v\u00e4ga h\u00e4sti varustatud tipptasemel v\u00f5imsustega. Laevad on neil lihtsalt natuke v\u00e4iksemad, aga muidu on k\u00f5ik sama,” s\u00f5nas Vare.<\/p>\n
Kui l\u00e4bi L\u00e4ti ja Leedu on veetud Vene vilja, siis Vare s\u00f5nul on l\u00e4bi Eesti k\u00e4inud hoopis l\u00e4bi Venemaa toodud Kasahstani vili.<\/p>\n
“See on seotud konkreetsete vedajate, tarneahelate ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikega. L\u00e4ti on traditsiooniliselt olnud koht, kus on Venemaaga k\u00f5ige tihedam koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustik. Eesti terminal on t\u00e4iesti omaette ja iseseisev. Ka Leedu on tegelikult iseseisev, mis t\u00e4hendab, et seal ei ole koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustik Venemaaga nii tihe, ehkki v\u00f5imsused on neil p\u00e4ris korralikud. Ma saan t\u00e4iesti aru, et see on nii olnud, aga kas see peab ka edasi nii olema, see on n\u00fc\u00fcd mitte ainult teravilja, vaid ka laiema s\u00f5jaga seotud poliitilise otsustuse k\u00fcsimus. Ja ju siis L\u00e4ti ja Leedu on n\u00fc\u00fcd selleks k\u00fcpsenud. Muud ma ei oska \u00f6elda,” lausus Vare.<\/p>\n
Transiit on suur \u00e4ri<\/p>\n
Kuidas on aga selline transiit Vene t\u00e4iemahulise s\u00f5ja ajal \u00fcldse toimuda saanud? “Aus vastus on, et keegi pole seda mingil p\u00f5hjusel varem puutunud. See on suur \u00e4ri, suured rahad, suur kogus ja suur t\u00f6\u00f6. See annab t\u00f6\u00f6d ja leiba sadamatele, mis on tegelikult kaotanud v\u00e4ga palju muid kaubagruppe, eelk\u00f5ige Vene transiidikaubagruppe, mis neid seni toitsid. Inimlikult on see m\u00f5neti isegi m\u00f5istetav. Meil on ka n\u00e4iteks piir lahti, inimesed ja autod liiguvad \u00fcle. L\u00e4tis ja Leedus see enam nii ei ole,” kommenteeris Vare.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides L\u00e4ti valitsuse kavandatavast 300-protsendisest tollimaksust, \u00fctles Vare, et sellise tollimaksu puhul on \u00fcldiselt tegemist restriktiivse meetmega, mis peaks \u00e4ri l\u00f5petama v\u00f5i selle maha suruma.<\/p>\n
“Kuid mulle tundub, et tegelikult v\u00f5ib tekkida olukord, kus alternatiivide puudumisel v\u00f5etakse see tollimaks lihtsalt sisse. Sellisel juhul l\u00e4heb vili palju kallimaks ja sihtturgudel hakkab seet\u00f5ttu probleeme olema,” s\u00f5nas Vare.<\/p>\n
“Ohud on siin seotud sellega, et Vene ja Ukraina ekspordi puhul on v\u00e4ga palju tegu kolmanda maailma riikidega. Need on vaesemad riigid: Sudaan, Egiptus, Jeemen. Muuseas, ka Saudi Araabia, mis ei ole vaene, aga sinna l\u00e4heb samuti ja L\u00f5una-Aasiasse \u00fcldse. See t\u00e4hendab seda, et nemad satuvad seal samuti ohtu,” r\u00e4\u00e4kis Vare.<\/p>\n
“Sellep\u00e4rast \u00dcRO omal ajal ju sekkus, kui venelased hakkasid r\u00fcndama Ukraina teravilja v\u00e4ljavedu. Siis s\u00f5lmiti \u00dcRO kaasabil koos t\u00fcrklastega lepe, et see vedu ikkagi j\u00e4tkuks. Aga n\u00fc\u00fcd, kui lepe enam ei kehti, kujutan ma ette, et poole aasta jooksul tekib sihtturgudel kriisisituatsioon, sest nii suures mahus ei \u00f5nnestu enam mujalt l\u00e4bi ajada. Ja pealekauba l\u00e4heb see veel kallimaks. Kuna Ukraina on spetsiifiliselt r\u00fcnnanud Vene poolel varastatud vilja, eks nad otsisid uusi v\u00e4ljundeid Musta mere asemel. N\u00fc\u00fcd siis hakatakse seda kontrollima ka meie ruumis,” kommenteeris Vare.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4ti ja Leedu lubasid astuda samme, et peatada nende sadamate kaudu toimuv Vene viljaeksport. Venemaa on suurendanud oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":271858,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[104131,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,114,115,95,19,25,4129,23,24,22,20,91403,30,92,93,94],"class_list":["post-271857","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-balti-riikide-sadamad","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raivo-vare","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-viljaeksport","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117238955346087028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=271857"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/271857\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/271858"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=271857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=271857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=271857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}