Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne P\u00e4rgma s\u00f5nul m\u00f5jutab koduostuv\u00f5imet k\u00f5ige otsesemalt inimese igakuine netosissetulek ning selle k\u00f5rval olemasolevad finantskohustused.<\/p>\n
\u00abKui v\u00f5tta n\u00e4iteks inimene, kes saab keskmist brutopalka ehk 2243 eurot, j\u00e4\u00e4b talle netosissetulekuna k\u00e4tte ligikaudu 1800 eurot. Kui tal muid laenukohustusi ei ole, v\u00f5iks tema kodulaenu summa ulatuda ligikaudu 119 000 euroni. Kahe keskmist palka teeniva inimese leibkond v\u00f5iks samadel eeldustel saada kodulaenu ligikaudu 298 000 eurot,\u00bb \u00fctles P\u00e4rgma.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et tegemist on n\u00e4itlike arvutustega ning sama palgaga inimeste tegelik laenuv\u00f5imekus v\u00f5ib olla \u00fcsna erinev. \u00abSeda m\u00f5jutavad n\u00e4iteks olemasolevad liisingud ja v\u00e4ikelaenud, \u00fclalpeetavate arv, laenuperiood ning omafinantseering.\u00bb<\/p>\n
Millise kodu selle eest osta saab?<\/p>\n
Kui keskmist palka teeniva inimese v\u00f5imalik laenusumma on 119 000 eurot ning tal on 15% omafinantseering, saab ta vaadata ligikaudu 140 000 eurot maksvaid kodusid. Kahe keskmise palgaga inimese puhul ulatuks v\u00f5imalik ostuhind samadel eeldustel ligikaudu 350 000 euroni. N\u00e4iteks Tallinnas v\u00f5imaldaks see esimesel juhul osta 2-toalise, ligi 48-ruutmeetrise renoveeritud korteri Mustam\u00e4el ning teisel juhul uue 5-toalise ridaelamuboksi m\u00f5nes Tallinna l\u00e4hivallas.<\/p>\n
\u00abSageli alustatakse kodu otsimist kinnisvaraportaalist ning alles sobiva leidmisel uuritakse pangast, kui suur laen v\u00f5iks olla v\u00f5imalik. Tegelikult on ka t\u00e4itsa m\u00f5istlik teha vastupidi: esmalt v\u00e4lja selgitada enda ligikaudne ostuj\u00f5ud ja seej\u00e4rel hakata selle piires kodusid vaatama,\u00bb \u00fctles P\u00e4rgma.<\/p>\n
Laenuv\u00f5imekust m\u00f5jutavad m\u00e4rgatavalt ka olemasolevad kohustused. Kuna k\u00f5igi laenumaksete peale kokku v\u00f5ib kuluda kuni 50% netosissetulekust, v\u00e4hendavad muud igakuised kohustused v\u00f5imalikku kodulaenusummat. \u00abKeskmine palk annab k\u00fcll orientiiri, kuid tegeliku koduostuv\u00f5ime hindamisel on k\u00f5ige olulisem arvestada tervikpilti ja teada enda personaalset laenuv\u00f5imekust. Kodulaen on pikaajaline kohustus ning keskmiselt v\u00f5etakse seda ligi 28 aastaks,\u00bb \u00fctles P\u00e4rgma.<\/p>\n
Swedbankis saab klient m\u00f5ne klikiga automaatse personaalse kodulaenupakkumise, mis p\u00f5hineb tema enda andmetel ning annab enne konkreetse kodu leidmist \u00fclevaate v\u00f5imalikust laenusummast ja tingimustest. \u00abSee v\u00f5imaldab inimesel kinnisvaraturule minna juba \u00fcsna enesekindlalt ja selge teadmisega, millises hinnaklassis kodu tal reaalselt tasub otsida. Nii ei pea alustama oletusest ega \u00fcldisest kalkulaatorist,\u00bb \u00fctles P\u00e4rgma.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas siiski, et maksimaalne v\u00f5imalik laenusumma ei peaks olema kodu ostmisel eesm\u00e4rk omaette. \u00abKodu ostmine peaks parandama inimese elukvaliteeti ja pakkuma kindlustunnet, mitte muutuma rahaliseks koormaks, mille t\u00f5ttu tuleb muus elus j\u00e4releandmisi teha.\u00bb<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne P\u00e4rgma s\u00f5nul m\u00f5jutab koduostuv\u00f5imet k\u00f5ige otsesemalt inimese igakuine netosissetulek ning selle k\u00f5rval olemasolevad finantskohustused.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272006,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28077,1431,105033,11300,28,29,23137,19,47660,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-272005","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskmine-brutopalk","tag-kodulaen","tag-koduostuvoime","tag-laenuvoimekus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-netosissetulek","tag-news","tag-omafinantseering","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117240083614479786","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}