Lihtne on v\u00e4ita, et inimesed ja ettev\u00f5tted ei v\u00f5ta kliimatemaatikat piisavalt t\u00f5siselt, kuid riik ise ei n\u00e4ita piisavat initsiatiivi, et seatud eesm\u00e4rkide taha tekiksid selged teod, kirjutab Laura Kostiak.<\/p>\n
Riigi loodud andmebaasid ja s\u00fcsteemid on ettev\u00f5tete jaoks killustunud. Vajalik info asub eri kohtades, omavaheline suhtlus on puudulik ning turuosalistel ei ole alati selget arusaama, millistest andmetest l\u00e4htuda. Samal ajal tekib tunne, et vastutus l\u00fckatakse \u00fcha enam ettev\u00f5tete, pankade, korteri\u00fchistute ja inimeste endi \u00f5lgadele.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide on Eesti eesm\u00e4rk renoveerida 2050. aastaks kogu hoonefond energiat\u00f5hususe klassi C. See t\u00e4hendab, et j\u00e4rgmise kahe k\u00fcmnendi jooksul vajab rekonstrueerimist kolmveerand Eesti mitteeluhoonetest. Lisaks vajab uuendamist napilt alla poole eluruumidena registreeritud hoonetest. Eesm\u00e4rk on vajalik, sellises mahus renoveerimine v\u00e4hendaks hoonetes energiakulu ning aitaks kaasa kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele, kuid eesm\u00e4rk \u00fcksi ei remondi ainsatki hoonet.<\/p>\n
Selliste investeeringute tegemiseks on vaja selget raamistikku. Vaja on \u00fclevaadet, mis on tehniliselt teostatav ja kuidas seda rahastada.<\/p>\n
Praegu on avalikuks konsultatsiooniks esitatud kava, mille j\u00e4rgi peaks eesm\u00e4rgi t\u00e4itmist v\u00f5imaldama 80 protsendi ulatuses eraraha. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 20 protsenti investeeringutest peaks tulema erinevatest riiklikest toetustest ja meetmetest. Seejuures ei ole eraomandis mitteeluruumidele riiklikke toetusi ette n\u00e4htud. Nende puhul tuleb kogu investeering teha saja protsendi ulatuses eraraha, n\u00e4iteks pankade toel.<\/p>\n
Tegutsemiseks vajalike andmete tohuvabohu<\/p>\n
Rahastamise k\u00f5rval on oluline ka andmete k\u00fcsimus. Investeeringute koguvajadust ei saa hinnata ega prognoosida umbkaudu, selleks on riigilt vaja usaldusv\u00e4\u00e4rseid, v\u00f5rreldavaid ja k\u00e4ttesaadavaid andmeid. Kui need on eri s\u00fcsteemides laiali v\u00f5i vastuolulised, muutub otsustamine keeruliseks nii ettev\u00f5tetele, finantseerijatele kui ka riigile endale.<\/p>\n
Pankadele kehtivad juba praegu konkreetsed ootused. Need tulevad nii Euroopa Keskpangalt kui ka j\u00e4relevalveasutustelt. Peame hindama klientide riske senisest laiemalt ja arvestama teguritega, mis 10 v\u00f5i 15 aastat tagasi ei olnud samasuguse kaaluga. N\u00e4iteks kohalikud kliimariskid on muutnud ja muudavad ka edaspidi riskide hindamise ning rahastamise loogikat.<\/p>\n
Kui vajalik renoveerimine s\u00f6\u00f6b \u00e4ra v\u00f5imaluse investeerida \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00e4risse, ei toeta see ettev\u00f5tte arengut ning laiemas vaates ei toeta see ka Eesti majanduskasvu. Seet\u00f5ttu on oluline, et ettev\u00f5tted teaksid, mida nende andmetega teha, kuidas neid t\u00f5lgendada ja kuidas need enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
J\u00f5uamegi p\u00f5hiprobleemini. Digiriigina eeldame, et andmeid on palju ning need on kergesti k\u00e4ttesaadavad, kuid reaalsuses ei ole see alati nii.<\/p>\n
Olemasolev andmetaristu on ettev\u00f5tete, kasutajate ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka riigi enda jaoks n\u00f5nda fragmenteeritud, et puudub andmebaaside ja s\u00fcsteemide sisuline omavaheline suhtlus. Mitmel platvormil kogutakse samu andmeid, mis suurendab koormust nii andmete esitajatele kui ka nende kasutajatele, kusjuures valdkondlikud ootused on tihti liiga \u00fcldised v\u00f5i ajas muutuvad.<\/p>\n
Vastutust ei saa l\u00f5putult edasi l\u00fckata<\/p>\n
“Kui Eesti peab 23 aasta p\u00e4rast selgitama, miks kliimaeesm\u00e4rke ei suudetud t\u00e4ita, ei saa vastutust teistele l\u00fckata.”<\/p>\n
Riigi tegutsemise all ei pea ma silmas turu \u00fclereguleerimist, pigem on vaja konkreetseid otsuseid ja suunda, mida ettev\u00f5tted ning teised turuosalised saavad usaldada. Vaja on tunnet, et riigil on p\u00e4riselt n\u00e4gemus, kuidas edasi minna.<\/p>\n
Kui Euroopa Liidust tuleb m\u00f5ni m\u00e4\u00e4rus, mis m\u00f5jutab kohalikke ettev\u00f5tjaid, antakse kitsaskohtade kohta sageli tagasisidet ja m\u00f5ni t\u00e4helepanek j\u00f5uab kohale, aga m\u00f5ni langeb kurtidele k\u00f5rvadele. K\u00f5iki ettepanekuid ei j\u00f5uagi alati administreerida, kuid kui tagasiside on korduv, peaks sellele reageerima.<\/p>\n
Kui Eesti peab 23 aasta p\u00e4rast selgitama, miks kliimaeesm\u00e4rke ei suudetud t\u00e4ita, ei saa vastutust teistele l\u00fckata. Ei saa n\u00e4idata s\u00f5rmega pankade poole, et rahastust ei tulnud. Ei saa s\u00fc\u00fcdistada ettev\u00f5tteid, et nad ei tahtnud muutusi ellu viia.<\/p>\n
Samuti ei saa panna koormat korteri\u00fchistutele v\u00f5i peredele, kelle jaoks olid kulutused lihtsalt liiga suured. Finants- ja erasektori ning inimeste pingutused ei saa olla ainus muutuste vedur. Selle k\u00f5rval on vaja konstruktiivset arutelu, selgeid t\u00f6\u00f6riistu ja riigi aktiivset koost\u00f6\u00f6d ning tegelikku eestvedamist.<\/p>\n
Kuigi k\u00fcsitlused ja statistilised \u00fclevaated kipuvad n\u00e4itama eestlasi kliimamuutuste suhtes skeptilisemana, ei saa sama j\u00e4reldust teha Eesti ettev\u00f5tete v\u00f5i perede kohta. Muidugi tahetakse tuleviku\u00e4ri kindlustada v\u00f5i kasvavaid kuluriske ennetada, aga ootused on umbkaudsed ja vajalikud t\u00f6\u00f6vahendid on piltlikult \u00f6eldes p\u00f5llu eri otstes laiali. Nii j\u00e4\u00e4bki vastutus \u00f5hku ega lange l\u00f5puks kellegi \u00f5lule.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 ja selguse puudumisel on lihtne vastutust teistele veeretada, samuti on lihtne s\u00fc\u00fcdistada teisi jalgade lohistamises. Tegelik vastutus, kontrollmehhanismid, tugistruktuurid ja koost\u00f6\u00f6 algavad aga alati riigist.<\/p>\n
Kasutatud allikad<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lihtne on v\u00e4ita, et inimesed ja ettev\u00f5tted ei v\u00f5ta kliimatemaatikat piisavalt t\u00f5siselt, kuid riik ise ei n\u00e4ita piisavat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272030,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[52540,131,130,2587,37,33,35,34,36,1319,7165,2340,105040,6780,3514,134,105039],"class_list":["post-272029","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andmetaristu","tag-ari","tag-business","tag-digiriik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus","tag-investeeringud","tag-kliimaeesmargid","tag-laura-kostiak","tag-regulatsioonid","tag-renoveerimine","tag-rohepoore","tag-rohereformid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117240205483724194","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272029","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272029"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272029\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272029"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272029"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272029"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}