Hiljuti oli mul \u00f5nn osaleda Norra balletitantsija, -\u00f5petaja ja -uurija Katja Bj\u00f8rneboe loengus, kus ta kirjeldas v\u00e4rvikalt vahet, mis tekib, kui erinevate meetoditega balletitantsijale \u00fclesandeid anda. Traditsiooniliselt kirjeldatakse \u00fclesandeid kehaosade ja ruumiliste suundade abil, n\u00e4iteks “t\u00f5sta k\u00e4si viiendasse positsiooni”, “hoia \u00f5lad all”, “pikenda kael”. Teine variant, mida Bj\u00f8rneboe uuris, kasutas tantsija fantaasiat – tantsijale anti \u00fclesanne ette kujutada, et ta p\u00fc\u00fcab puudutada puu \u00fclemist oksa v\u00f5i l\u00fckkab ujudes vett k\u00e4tega, kujutades ette vee vastupanu. Uurimist\u00f6\u00f6 tulemusena selgus, et kujutlusv\u00f5ime kasutuselev\u00f5tt viib balletitantsija fookuse sisemaailmast v\u00e4lismaailma ja muudab m\u00e4rgatavalt soorituse kvaliteeti.<\/p>\n
K\u00e4esolev artikkel p\u00fc\u00fcab ekselda tegelikkuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldise vahelisel pingev\u00e4ljal ja kirjeldada, kuidas kujutletavad olukorrad paljastavad loomingulistes protsessides tegelikkust ja v\u00f5ib-olla ka vastupidi. Selleteemaline arutelu toimus aprilli l\u00f5pus teaduskohviku sarja raames ning see kirjat\u00fckk p\u00fc\u00fcab koondada m\u00f5ningaid m\u00f5tteid, mis tol arutelul pinnale t\u00f5usid. Arutelul osalesid loovuurijad Jaak Sikk (EMTA), Carlos E. Lesmes (BFM), Jaana P\u00e4eva (EKA) ja Sveta Grigorjeva (EMTA), kelle m\u00f5tteid siin tekstis ohtralt tsiteerin, ning siinkirjutaja moderaatori rollis.<\/p>\n
Fiktsiooni ja tegelikkust on harjutud omavahel vastandama, fiktsiooni seostatakse kujutlusv\u00f5ime, leiutamise ja v\u00e4ljam\u00f5eldistega, tegelikkust aga millegi faktilise ja vaadeldavana. Kui n\u00fc\u00fcd aga p\u00fc\u00fcda defineerida, mis on tegelikkus, j\u00e4\u00e4me \u00fcsna kiiresti h\u00e4tta. Inimkonna teadmised f\u00fc\u00fcsikast on j\u00e4tkuvalt piiratud ja me kasutame erinevaid strateegiaid, et \u00fcmbritsevaga suhestuda. Improvisatsiooniuurija Jaak Sikk t\u00f5i vestluses v\u00e4lja, et reaalsuse tunnetamine vastusena suulistele signaalidele ja visuaalsetele signaalidele on t\u00e4iesti erinev. Kui kunstnikul on visioon, siis juba nende kahe erineva v\u00e4ljendusvahendi t\u00f5ttu on tal tegelikult mitu visiooni. Milline nendest on \u00f5ige? Kui \u00fchele teist eelistada, tekib sisemine konflikt ja kontakt reaalsusega t\u00e4hendab tegelikult seda, et kunstnik on teatavas d\u00fcnaamilises olekus, kus ta m\u00f5istab, et kumbki nendest versioonidest ei ole \u00f5ige, vaid k\u00f5ik kujutlusv\u00f5ime viisid eksisteerivad samaaegselt. Jaak Sikk j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et tema jaoks on reaalsuse t\u00e4henduse m\u00f5istmine palju raskem, kui v\u00e4ljam\u00f5eldise oma.<\/p>\n
Seega on loomeprotsess otsinguprotsess. Disainist filmini ja muusikast koreograafiani \u00fchendab loomist reaalsuse pidev t\u00f5lgendamine. Otsinguprotsess toimub justkui k\u00f5igi paralleelselt olemasolevate v\u00f5imaluste vahel ja otsinguprotsessi vaheetappideks v\u00f5iks nimetada avastamismomente. Seega, kui kunstnikul oli originaalne idee, ning protsessi k\u00e4igus tekkiv avastusmoment pakub m\u00f5ne uue suuna, kumb idee siis ellu viia? Kas algne m\u00f5te on l\u00f5puni k\u00f5ige alus v\u00f5i muutub ta vastavalt reaalsusele? Sveta Grigorjeva p\u00fcstitas h\u00fcpoteesi, et kunstniku algne k\u00fcsimus saab muutumatuks j\u00e4\u00e4da vaid juhul, kui ta reaalsusega kokku ei puutu. Need suunamuudatused v\u00f5ivad olla minimaalsed mikro-muudatused, mis loovprotsessi kontekstis v\u00f5ivad t\u00e4hendada l\u00f5puks aga v\u00e4ga suuri ja p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00e4\u00e4nakuid ja teistsugust l\u00f5pptulemust.<\/p>\n
Eriti ilmeka n\u00e4ite protsessi k\u00e4igus aset leidnud p\u00f6\u00f6rdest leiame Carlos E. Lesmese loovuurimusliku t\u00f6\u00f6na valmiva dokumentaalfilmi tegemise teekonnalt. Projekt algas algselt eksperimendina, kus Kolumbiast p\u00e4rit Lesmes, kes on Eestis elanud 15 aastat, planeeris luua endale ja oma emale fiktiivsed Eesti juured. Filmi lugu pidi seisnema selles, kuidas Carlose ema tuleb Eestisse oma isa, keda ta kunagi kohanud ei ole, juuri otsima. Nii hakkasid nad m\u00e4ngufilmi laadis lavastama t\u00f5endeid selle kohta, et Carlose vanaisa oli eestlane. Selle m\u00e4ngulise protsessi k\u00e4igus l\u00e4ks fookus m\u00e4rkamatult aga Carlose ja tema ema suhtele, peres lahtir\u00e4\u00e4kimata rasketele teemadele. Sujuvalt sai v\u00e4ljam\u00f5eldud maailma loomise sisuks hoopis Carlose ja tema ema p\u00fc\u00fcd aru saada, kes nad \u00fcksteisele on. Et olla v\u00f5imelised pidama intiimseid ja valusaid vestlusi, pidid nad kehastuma karakteriteks, kellel oli ettek\u00e4\u00e4ne – r\u00e4\u00e4kida v\u00e4ljam\u00f5eldud lugu – ja \u00fcht\u00e4kki avanes uus uks. V\u00e4ljam\u00f5eldisest reaalsuseni viis avastuste rada ning fiktsioon ei juhtinud neid tegelikkusest eemale, vaid hoopis ootamatult selle poole.<\/p>\n
Arusaamine, et enam ei ole tegu filmiga v\u00e4ljam\u00f5eldud juurte loomisest, vaid ema ja poja suhtest r\u00e4\u00e4kiva filmiga, j\u00f5udis re\u017eiss\u00f6\u00f6rini protsessi l\u00f5pupoole. V\u00e4ljam\u00f5eldud reaalsuse loomine on mahukas t\u00f6\u00f6 ning filmimisprotsessi l\u00f5puni ei teadnud Carlos, et see film on tegelikult naisest, kes v\u00e4ga tahab oma pojaga aega koos veeta ja miskip\u00e4rast poeg muudkui korraldab absurdseid stseene tema \u00fcmber. Carlos t\u00f5des, et kui ta oleks kohe algusest proovinud teha sellist filmi, ei oleks see tal ilmselt \u00f5nnestunud ning m\u00f5nda aega v\u00e4ljam\u00f5eldud maailmas elamine aitas tal j\u00f5uda s\u00fcgavuseni, mida ei olnud v\u00f5imalik protsessi alguses ette teada ega planeerida.<\/p>\n
Sveta Grigorjeva kasutab sarnast l\u00e4henemist l\u00e4bi m\u00f5iste prefiguratiivne poliitika, mis t\u00e4hendab soovitava tulevikumudeli loomist ja selles elamist siin ja praegu. Koreograafina kasutab ta seda meetodit spekuleerimaks, n\u00e4iteks teemal, mis on \u00fchiskond. Kollektiivne teadmiste kogumise vorm v\u00f5i isegi kollektiivne kujutlusv\u00f5ime aitab vastata k\u00fcsimustele, mis meile meeldiks, missuguses maailmas me tahaksime elada. Nii uurib ta v\u00f5imustruktuure proovisaalis kui suurema \u00fchiskonna mudelit. Sellise meetodiga on v\u00f5imalik tuvastada suhtestruktuure, mis eksisteerivad \u00fchiskonnas laiemalt ning vastavaid muudatusi, kohandusi, mis leitakse proovisaalis, on hiljem v\u00f5imalik taaskohaldada \u00fchiskonnale. Koreograafia on justkui turvaline ruum, kus saab kultiveerida metsikumat, segasemat, eriskummalisemat kujutlusv\u00f5imet, ning sarnaselt Lesmese filmiprotsessile, toob see vabam l\u00e4henemine n\u00e4htavale seoseid ja suhteid, mis eksisteerivad \u00fchiskonnas laiemalt.<\/p>\n
Disainis, kus eesm\u00e4rgiks on luua f\u00fc\u00fcsiline objekt, algab k\u00f5ik kujutlusv\u00f5imest, mis l\u00e4bi praktika reaalsuseks saab. Ette v\u00f5ib kujutada k\u00f5ike, kuid kui neid m\u00f5tteid ellu viima hakata, selgub \u00fcsna pea, et reaalsus ei ole sama, mis ettekujutlus. Jaana P\u00e4eva, kelle eriala on k\u00e4ekotidisain, kirjeldas v\u00e4ljam\u00f5eldise tegelikkuseks saamise protsessi l\u00e4bi termini “drifting”. Reaalsusega kohtudes tuleb k\u00e4ekotidisainis hakata oma ideid reaalsusele kohandama, valima olemasolevaid materjale, muutma proportsioone ja v\u00f5ibolla isegi valmiva teose funktsiooni. Drifting on termin, mis peavooluteaduses on justkui keelatud, kuna tulemuste saavutamiseks tuleb j\u00e4\u00e4da algse k\u00fcsimuse juurde. Loovatel erialadel on P\u00e4eva s\u00f5nul aga vastupidi, drifting on protsessi loomulik osa. Selleks, et oma eesm\u00e4rgini j\u00f5uda, tuleb olla paindlik ja reaalsuse poolt pakutavat vastupanu v\u00f5i p\u00e4rituult arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n
Pinget v\u00e4ljam\u00f5eldise ja reaalsuse vahel kirjeldas Jaak Sikk ka l\u00e4bi uustulnukate hapruse improvisatsioonisituatsioonis. Inimesed on harjunud opereerima selgetes, struktureeritud m\u00f5ttemustrites ja k\u00e4itumismustrites, pidevalt defineerides mis on \u00f5ige ja vale. Kui nad j\u00e4rsku sisenevad ruumi, kus nad saavad toetuda ainult iseendale ja enda tehtavatele valikutele reaalajas, muutuvad inimesed v\u00e4ga n\u00e4rviliseks ja m\u00f5ned ei suuda \u00fcldse reageerida. Seega, mida rohkem on meie \u00fcmber tundmatut, seda k\u00f5rgemaks pinge l\u00e4heb, aga seda rohkem muutume me ka loovaks, kuna seda on vaja elluj\u00e4\u00e4miseks. Improvisatsioonis muutub oluliseks v\u00f5ime tulevat ette ennustada, mis on otseselt seotud kujutlusv\u00f5imega.<\/p>\n
Siin j\u00f5udis vestlus punkti, kus t\u00f5deti, et loovuurijatena ei ole meie eesm\u00e4rk loomeprotsesse \u00e4ra defineerida ja l\u00f5puni kirjeldada, sest kui me selleni j\u00f5uame, siis muutub kunst automaatselt taastoodetavaks objektiks ehk tooteks. Loovuurimuses on meetodi valimine v\u00e4ga oluline, sest see on seotud uurimisprotsessi j\u00f5uga ja samas ka kunsti endaga. Jaak Sikk kirjeldas seda kui olukorda, kus me oleme pimeduse poolt \u00fcmbritsetud, meie \u00fcmber on alati teadmatus. Mida suuremaks saab see territoorium, mida me tunneme, seda laiem on ka puutepunkt tundmatuga. Seega on loovuurimuse eesm\u00e4rk kunstiv\u00e4lja laiendamine, mitte selle defineerimine. Tuleb vahet teha sellel, mida saab \u00e4ra seletada, nagu f\u00fc\u00fcsika, ning protsessidel, mida l\u00f5puni seletada ei saa\u2014t\u00e4hendustega t\u00f6\u00f6tamine tundlikes kontekstides, miski mis on p\u00f5hiolemuselt suhtes end \u00fcmbritseva eluga ja seega juba olemuslikult pidevas muutumises. L\u00f5plikud vastused l\u00f5petavad dialoogi, nagu t\u00f5des Carlos Lesmes.<\/p>\n
Metodoloogia valimine nii loomeprotsessis kui loovuurimuses on samuti otseselt seotud reaalsuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldise k\u00fcsimusega. K\u00f5ik vestluses osalenud olid \u00fchel meelel, et meetod filter, millest olenevalt muutub ka l\u00f5pptulemus. Seega ei ole meetod kunagi neutraalne, ta muudab l\u00f5pptulemust ja oma olemuselt on meetod ikkagi fiktsioon. Kui ette panna poeetilise dokumentalisti, v\u00e4lit\u00f6\u00f6d tegeva antropoloogi v\u00f5i mikro-fenomenoloogi prillid, on tulemus v\u00e4ga erinev, arvas Jaak Sikk. Jaagu jaoks on uurijana k\u00f5ige huvitavam sellise meetodi valimine, mis annaks huvitavaid vastuseid. Meetodid t\u00f6\u00f6 tegemiseks ja meetodid uurimist\u00f6\u00f6 tegemiseks on kaks erinevat asja.<\/p>\n
Arutelu pakkus seega v\u00e4lja viisi m\u00f5ista v\u00e4ljam\u00f5eldist loomingulises praktikas kui distantsi, mille kunstnikud loovad, et end ajutiselt faktilistest piirangutest vabastada ja mille kaudu l\u00e4heneda keerulistele k\u00fcsimustele nagu identiteet, kuuluvus, m\u00e4lu, sotsiaalsed suhted v\u00f5i inimkogemus. Ja teha seda ootamatutest vaatenurkadest. Avastused, mis nii s\u00fcnnivad, ei ole sugugi fiktiivsed, vaid puudutavad tegelikkust viisil, mida on v\u00e4ga keeruline otsesema l\u00e4henemisega saavutada.<\/p>\n
Loomingu kontekstis ei tuleks fiktsiooni k\u00e4sitleda tegelikkuse vastandina, vaid \u00fche loomingulise meetodina, mille kaudu tegelikkus v\u00f5iks ligip\u00e4\u00e4setavaks muutuda. Fiktsioon loob olukordi, mis toovad n\u00e4htavale tegelikkuse, samal ajal kui tegelikkus kujundab pidevalt \u00fcmber fiktsiooni. Loomingulised protsessid arenevad selles pidevas liikumises konstruktsiooni ja avastamise tasakaalu suunas ja neid v\u00f5iks m\u00f5ista kui kokkuleppeid looja, subjekti ja vaataja vahel. Ning iga s\u00e4\u00e4rane kokkulepe kannab endas alati ka teatavat laengut, peegeldades kunstniku suhtumist maailma, tema isiklikku sise- ja v\u00e4lismaailma kokkupuutepunkti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti oli mul \u00f5nn osaleda Norra balletitantsija, -\u00f5petaja ja -uurija Katja Bj\u00f8rneboe loengus, kus ta kirjeldas v\u00e4rvikalt vahet,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272046,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[105044,37,33,35,173,34,36,105046,105045,36697,140,863,105047],"class_list":["post-272045","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-carlos-e-lesmes","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-jaak-sikk","tag-jaana-paeva","tag-liis-nimik","tag-meelelahutus","tag-sveta-grigorjeva","tag-teaduskohvik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117240288161154033","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272045","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272045"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272045\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272046"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272045"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272045"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272045"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}