{"id":272225,"date":"2026-09-09T12:15:16","date_gmt":"2026-09-09T12:15:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272225\/"},"modified":"2026-09-09T12:15:16","modified_gmt":"2026-09-09T12:15:16","slug":"mandrite-proportsioonid-maailmakaardil-muutuvad-ja-see-on-aus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272225\/","title":{"rendered":"Mandrite proportsioonid maailmakaardil muutuvad ja see on aus"},"content":{"rendered":"

\u00dcRO Peaassamblee otsus ametlikult kasutusele v\u00f5tta Equal Earthi kaardiprojektsioon senise Mercatori asemel, muudab inimkonna maailmapilti s\u00f5na-s\u00f5nalt. T\u00e4iuslikku lamedat kaarti ei ole olemas, Equal Earthi kaardil muutuvad mandrite proportsioonid. Uue vaatega harjumine v\u00f5tab aega. Ja n\u00f5uab poliitilist tahet.<\/p>\n

\u00dcRO Peaassamblee v\u00f5ttis uue kaardiprojektsiooni kasutamist toetava resolutsiooni vastu 4. septembril 2026. Poolt h\u00e4\u00e4letasid 164 riiki. Vastu oli USA ja erapooletuks j\u00e4id Eesti, Leedu, Gruusi, Moldova, Serbia ja Ukraina.\n<\/p>\n

\n

Resolutsioon: Togo algatatud ja Aafrika Liidu toetatud eeln\u00f5u kampaaniast \u201eCorrect the Map\u201c (ametliku t\u00e4hisega A\/80\/L.104). Tegemist on \u00dcRO Peaassamblee mittesiduva (soovitusliku) resolutsiooniga.\n<\/p>\n<\/blockquote>\n

\u00dcRO otsus ei keela senise Mercatori kaardi kasutamist n\u00e4iteks lennunduses ja navigatsioonis, kus h\u00e4davajalik on nurgatruudus, kuid kutsub riikide valitsusi, koole, meediav\u00e4ljaandeid ja tehnoloogiaettev\u00f5tteid \u00fcles v\u00f5tma \u00fcldhariduses ja statistikas kasutusele mandrite tegelikke proportsioone austav Equal Earthi projektsioon. See on sajandite v\u00e4ltel suurim maailma ruumiliselt kujutamise muutus ja on arvata, et \u00fcleminek ei juhtu \u00fcle\u00f6\u00f6.\n<\/p>\n

Lamedat maakera ei ole olemas<\/p>\n

\u00dcRO resolutsioon ei ole diplomaatiline \u017eest v\u00f5i v\u00f5rdsuse avaldus, vaid aastak\u00fcmneid kestnud kartograafilise ja kognitiivse vaidluse j\u00f5udmine j\u00e4rgmisse eteppi.\n<\/p>\n

Iga katse kanda kera pind tasapinnale p\u00f5rkub matemaatilise fundamentaalse piiranguga. Saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss t\u00f5estas 1827. aastal oma kuulsas teoreemis Theorema Egregium, et kera Gaussi k\u00f5verus on positiivne ()K>0, samas kui tasapinnalise paberi v\u00f5i ekraani k\u00f5verus on null (K=0).\n<\/p>\n

Kuna sisegeomeetriline k\u00f5verus peab isomeetrilisel teisendusel s\u00e4ilima, on v\u00f5imatu kera pinda venitusteta, voltideta v\u00f5i rebenditeta matemaatiliseks tasapinnaks laotada. Kartograaf peab alati valima, millist omadust moonutada.\n<\/p>\n

Prantsuse matemaatiku Nicolas Auguste Tissot\u2019 j\u00e4rgi nimetatud Tissot\u2019 indikatriss t\u00f5estab, et projektsioon saab korraga olla kas konformne, ekvivalentne, ekvidistantne v\u00f5i kompromissprojektsioon. Viimasel juhul on kartograafi \u00fclesanne leida mingigi tasakaal nurga-, pinna- ja pikkustruu m\u00f5\u00f5tkava s\u00e4ilitamisel.<\/p>\n

Moonutatud kaart kui ajalooline p\u00e4rand<\/p>\n

Flaami kartograaf Gerardus Mercator l\u00f5i oma projektsiooni meres\u00f5itjatele 1569. aastal. Mercatori eesm\u00e4rk oli lahendada navigeerimisprobleem: kaardil sirge joonega t\u00f5mmatud kurss pidi vastama meres\u00f5iduki p\u00fcsivale kompassikursile.\n<\/p>\n

Navigatsiooniliselt geniaalse lahenduse hind oli aga massiivne pindalamoonutus pooluste suunas. Mercatori projektsioonis kasvab pindala moonutustegur funktsioonina laiuskraadist \u03d5.\n<\/p>\n

\"blank\"\n<\/p>\n\nTerritoorium<\/td>\nTegelik pindala<\/td>\nN\u00e4iline suurus Mercatori kaardil<\/td>\n<\/tr>\n\nAafrika<\/td>\nu 30,37 mln km\u00b2<\/td>\nTundub umbes sama suur kui Gr\u00f6\u00f6nimaa<\/td>\n<\/tr>\n\nGr\u00f6\u00f6nimaa<\/td>\nu 2,16 mln km\u00b2<\/td>\nN\u00e4ib hiiglaslik, ehkki on Aafrikast ~14 korda v\u00e4iksem<\/td>\n<\/tr>\n\nL\u00f5una-Ameerika<\/td>\nu 17,84 mln km\u00b2<\/td>\nN\u00e4ib v\u00e4iksem kui Euroopa (tegelikult ligi 2 korda suurem)<\/td>\n<\/tr>\n\nEuroopa<\/td>\nu 10,18 mln km\u00b2<\/td>\nTugevalt \u201c\u00fclekaaluline\u201d v\u00f5rreldes ekvaatoril\u00e4histe mandritega<\/td>\n<\/tr>\n

Equal Earth kui 2018. aasta teaduslik l\u00e4bimurre<\/p>\n

\"blank\"\n<\/p>\n

\u00a0\n<\/p>\n

Aastak\u00fcmneid oli Mercatori peamiseks pinnatruuks rivaaliks 70ndatel Gall-Petersi projektsiooni nimetatud. Ehkki viimane n\u00e4itas pindalasid korrektselt, tekitas see mandrite kujule drastilisi moonutusi.\n<\/p>\n

Aafrika ja L\u00f5una-Ameerika n\u00e4gid Gall-Petersi projektsioonil v\u00e4lja vertikaalselt v\u00e4lja venitatud nagu m\u00e4rg pesu, mis on n\u00f6\u00f6rile riputatud. Kutselised kartograafid keeldusid Gall-Petersit \u00f5pikutesse panemast.\n<\/p>\n

Vastuseks tupikseisule avaldasid rahvusvaheliselt tunnustatud kartograafid Bojan \u0160avri\u010d, Tom Patterson ning Bernhard Jenny 2018. aastal eelretsenseeritud teadusartikli ajakirjas International Journal of Geographical Information Science. Equal Earth s\u00fcndis eesm\u00e4rgiga luua pseudosilindriline pinnatruu projektsioon, millega s\u00e4iliks mandrite loomulik ja esteetiline kuju \u2013 sarnaselt laialt levinud Robinsoni kompromissprojektsiooniga*, kuid ilma viimase pindalavigadeta.\n<\/p>\n

Robinsoni projektsioon on 1963. aastal USA kartograafi Arthur H. Robinsoni loodud maailmakaart, mis s\u00fcndis soovist leida inimsilmale visuaalselt v\u00f5imalikult loomulik ja tasakaalustatud lahendus.\n<\/p>\n

Erinevalt rangelt matemaatilistest kaartidest ei ole Robinson ei nurgatruu ega pinnatruu vaid teadlik lahendus jaotada moonutused \u00fchtlaselt \u00fcle kaardi laiali. Robinson alustas kaardi paikapanemist k\u00e4sitsi.\n<\/p>\n

1988. aastal v\u00f5ttis National Geographic Society Robinsoni kaardi oma ametlikuks standardiks ja tr\u00fckkis seda sadades miljonites eksemplarides. P\u00f5lvkond inimesi kasvasid \u00fcles Robinsoni projektsioonis kooliatlaste ja seinakaartide toel.\n<\/p>\n

\"blank\"\n<\/p>\n

\n

\u0160avri\u010d, B., Patterson, T., & Jenny, B. (2018). The Equal Earth map projection. International Journal of Geographical Information Science<\/a>, 33(3), 454\u2013465.\n<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kaardiprojektsioonide v\u00f5rdlus<\/p>\n\nOmadus<\/td>\nMercator (1569)<\/td>\nGall-Peters (1855\/1973)<\/td>\nRobinson (1963)<\/td>\nEqual Earth (2018)<\/td>\n<\/tr>\n\nGeomeetriline t\u00fc\u00fcp<\/td>\nSilindriline konformne<\/td>\nSilindriline ekvivalentne<\/td>\nPseudosilindriline kompromiss<\/td>\nPseudosilindriline ekvivalentne<\/td>\n<\/tr>\n\nPindalade t\u00e4psus<\/td>\n\u00c4\u00e4rmuslikult moonutatud poolustel<\/td>\n100% pinnatruu<\/td>\nPindalad moonutatud<\/td>\n100% pinnatruu<\/td>\n<\/tr>\n\nKujude esteetika<\/td>\nLokaalselt t\u00e4pne, globaalselt nihkes<\/td>\nR\u00e4ngalt venitatud ja deformeeritud<\/td>\nVisuaalselt loomulik<\/td>\nTasakaalustatud ja silmas\u00f5bralik<\/td>\n<\/tr>\n\nPeamine otstarve<\/td>\nMerenavigatsioon<\/td>\nPoliitiline aktivism<\/td>\n\u00dcldine visualiseerimine<\/td>\nHaridus, teadus, globaalstatistika<\/td>\n<\/tr>\n

Kognitiivse kartograafia geopoliitiline m\u00f5ju<\/p>\n

Kaartide tajumist uurivad kognitiivse ps\u00fchholoogia eksperdid (nt Harvardi ja Oxfordi visuaaltaju uuringud) on korduvalt n\u00e4idanud, et geograafiline suurus korreleerub inimese alateadvuses v\u00f5imu, majandusliku t\u00e4htsuse ja geopoliitilise kaaluga.\n<\/p>\n

Kui Aafrika ja India on kaardil kordades v\u00e4iksemaks surutud ning Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika domineerivalt suured, s\u00fcvendab see tahtmatult nn eurotsentrilist maailmapilti.\n<\/p>\n

Togo esitatud ja Prantsusmaa toetatud eeln\u00f5u r\u00f5hutab, et teadusp\u00f5hine ja \u00f5iglane ruumitaju on hariduses esmat\u00e4htis. Prantsusmaa otsus loobuda Mercatorist peegeldab ka laiemat diplomaatilist kurssi taastada usaldus Globaalse L\u00f5una riikidega.\n<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriikide vastuh\u00e4\u00e4l v\u00e4ljendas samas skepsist \u00dcRO tegevuse fookuse \u00fcle. USA esindaja toetus oma p\u00f5hjendustes seisukohale, et Peaassamblee ei peaks kulutama poliitilist ressurssi ajalooliste kaartide \u00fcmberkujundamisele ajal, mil maailm seisab silmitsi akuutsete julgeoleku- ja majanduskriisidega.\n<\/p>\n

Equal Earthi ametlik tunnustamine \u00dcRO poolt ei tee olematuks aastasadu t\u00f6\u00f6tanud Mercatori projektsiooni kasulikkust kohalikus merenavigatsioonis v\u00f5i veebikaartide suumimootorites (nt Web Mercator), kuid see seab uue standardi globaalsete teemade \u2013 kliimamuutuste, rahvastikur\u00e4nde ja majandusarengu t\u00f5ep\u00e4raseks esitamiseks.\n<\/p>\n

Miks Eesti vaikis?<\/p>\n

Eesti erapooletu positsioon uue kaardilahenduse tunnustamisel taandub t\u00f5en\u00e4oliselt diplomaatilisele pragmaatikale. Soov v\u00e4ltida erialatehnilise teema politiseerimist ja vajadus hoida tasakaalu oma peamise julgeolekuliitlase USA ning Euroopa partnerite vahel.\n<\/p>\n

Eesti v\u00e4lispoliitika l\u00e4htub \u00dcROs \u00fcldjuhul p\u00f5him\u00f5ttest, et Peaassamblee peaks keskenduma rahvusvahelise \u00f5iguse, territoriaalse terviklikkuse ja reaalsete julgeolekukriiside lahendamisele.\n<\/p>\n

Kartograafia ja matemaatilised mudelid kuuluvad erialaorganisatsioonide (ICA) ja riiklike hariduss\u00fcsteemide, mitte poliitiliste h\u00e4\u00e4letuste p\u00e4devusse. Resolutsiooni n\u00e4hti osaliselt deklaratiivse s\u00fcmbolpoliitikana.\n<\/p>\n

H\u00e4\u00e4letus asetas Ida-Euroopa riigid diplomaatiliselt ebamugavasse kahvlisse. USA h\u00e4\u00e4letas eeln\u00f5ule ainsana h\u00e4\u00e4lekalt vastu. Samal ajal oli Prantsusmaa resolutsiooni kaasesitaja, p\u00fc\u00fcdes parandada suhteid oma endiste Aafrika kolooniatega. Erapooletuks j\u00e4\u00e4mine v\u00f5imaldas Eestil sarnaselt Leedule ja Ukrainale mitte astuda otseselt Washingtoni vastu, v\u00e4ltides samas Aafrika riikide diplomaatilist solvamist poolth\u00e4\u00e4le blokeerimisega.\n<\/p>\n

Eeln\u00f5u esitleti suuresti dekoloniseerimise, reparatsioonide ja nn kognitiivse \u00f5igluse v\u00f5tmes. Ehkki uue Equal Earth t\u00e4psust hariduses toetatakse, ei peetud diplomaatiliselt kohaseks 16. sajandi navigatsioonikaardi tembeldamist ideoloogiliseks relvaks. Navigatsioonis, merenduses ja lennunduses on nurgatruudus endiselt eluliselt vajalik, mist\u00f5ttu peab kaardi valik j\u00e4\u00e4ma kasutusotstarbe, mitte poliitilise hukkam\u00f5istu otsustada.\n<\/p>\n

Erapooletu h\u00e4\u00e4l ei t\u00e4henda vastuseisu teaduslikult t\u00e4psematele kaartidele, vaid v\u00e4ljendab reserveeritust viisi suhtes, kuidas k\u00fcsimust \u00dcRO Peaassamblees k\u00e4sitleti.\n<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

\"blank\"\n<\/p>\n

Kes siiamaani lugeda jaksas, j\u00f5udis t\u00f5demusele, et lamemaalased on eksiteel. Eriti kui kasutavad Mercatori kaarte. Samas ei ole suurt midagi praeguste atlaste ja kaartidega ka lahti, k\u00f5ik mandrid on m\u00e4rgitud ja riigidki leitavad (kui koolis nupp nokib). Geopoliitiline korrektsus on miski, millel p\u00e4riseluga ongi \u00fchist sinnani, kus maha on m\u00e4rgitud mandrite ja saarte \u00f5iged m\u00f5\u00f5dud.\n<\/p>\n

Mandrite proportsioonid maailmakaardil muutuvad. Aus, on. Samas nimetab Equal Earth end poliitkorrektsete kaartide eestk\u00f5nelejaks. Paneb pisut kulmu kergitama, sest k\u00f5ik, mida kampaania korras tahetakse peale m\u00e4\u00e4rida, toob meelde \u00fche teise riigikorra.\n<\/p>\n

Kas ja millal v\u00f5etakse uued, korrektsed kaardid laialt kasutusele, pole teada. K\u00fcll aga v\u00f5tame teadmiseks, et Aafrika on arvatust suurem ja L\u00f5una \u2013 Ameerika on samuti kaardil m\u00f5jusam kui tajuvead on eemaldatud. Ja et see uudis on ennek\u00f5ike poliitkorrektne. Piiss!\n<\/p>\n

\n

Eesti teadlased: kliimaprobleemi aitavad lahendada teaduse ja tehnika areng<\/a><\/p>\n<\/blockquote>\n

Visuaal: Equal Earth<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcRO Peaassamblee otsus ametlikult kasutusele v\u00f5tta Equal Earthi kaardiprojektsioon senise Mercatori asemel, muudab inimkonna maailmapilti s\u00f5na-s\u00f5nalt. T\u00e4iuslikku lamedat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272226,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-272225","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117241035774241844","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272225"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272225\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}