Igal aastal t\u00e4histatakse 25. oktoobril Euroopa tsiviil\u00f5iguse p\u00e4eva, mille \u00fcks eesm\u00e4rke on tuua tsiviil\u00f5igus inimestele l\u00e4hemale ja teadvustada paremini selle olemust. Tsiviil\u00f5iguse olemuse kirjeldamisel on t\u00e4htis m\u00f5ista, et asjadel ja n\u00e4htustel on \u00fcldiselt modus operand’i ehk viis kuidas need toimivad.<\/p>\n
Sobilikkus teatava funktsiooni v\u00f5i eesm\u00e4rgi jaoks ei t\u00e4henda sobilikkust mingis teises valdkonnas. N\u00e4iteks tehisaru on uskumatult v\u00f5imas abiline, aga ta ei tule teiega jalutama ega kohvi jooma. Eestis on looduse nautimiseks suurep\u00e4rane keskkond, aga v\u00e4hemalt s\u00fcgistalvisel ajal ei ole see sobilik rannapuhkuseks.<\/p>\n
Mida tsiviil\u00f5igus suudab<\/p>\n
Sageli peavad inimesed \u00f5iguse all silmas eelk\u00f5ige karistus\u00f5igust. Seda toetab meediapilt, kus \u00f5igusteemades domineerivad kriminaalasjad. \u00c4rimehed kohtupingis s\u00fc\u00fcdistatava rollis, autoavariid, v\u00e4gistamised ja tapmised. Tsiviil\u00f5igus \u00fcldiselt nii v\u00e4rvikas ei ole.<\/p>\n
Tsiviil\u00f5igus reguleerib peamiselt varalisi \u00f5igusi ja kohustusi, selles ei toimu reeglina midagi “huvitavat” (kui ehk v\u00e4lja arvata \u00fcksikud laiema t\u00e4hendusega kohtuasjad v\u00f5i tuntud inimeste osalusel toimuvad perekonna\u00f5iguslikud vaidlused).<\/p>\n
“Enamikule inimestele ei paku ilmselt mingit huvi n\u00e4iteks p\u00e4rimis\u00f5iguse n\u00fcansid ega see, et keegi j\u00e4i kellelegi sada eurot v\u00f5lgu.”<\/p>\n
Seega on suurem huvi kriminaalasjade vastu m\u00f5istetav. Kui kasutada kino paralleeli, siis l\u00e4hevad inimesed ikka vaatama p\u00f5nevaid ja dramaatilisi, ennustamatu l\u00f5pplahendusega lugusid. Tsiviil\u00f5igus on oma olemuselt lihtsalt pisut igav. Enamikule inimestele ei paku ilmselt mingit huvi n\u00e4iteks p\u00e4rimis\u00f5iguse n\u00fcansid ega see, et keegi j\u00e4i kellelegi sada eurot v\u00f5lgu.<\/p>\n
Tsiviil\u00f5iguse m\u00f5te ei olegi konkureerida p\u00f5nevuse nimel. Tsiviil\u00f5igus on eelk\u00f5ige stabiilsuse looja. Tsiviil\u00f5igus on raamistik, mis aitab kaasa \u00fchiskonna toimimisele pea k\u00f5ikides eluvaldkondades, alustades perekonna\u00f5igusest ja l\u00f5petades laenusuhetega. See loob ennustatava ja stabiilse keskkonna nii inimeste kui ettev\u00f5tete jaoks ja v\u00e4ldib omakohut.<\/p>\n
Poest midagi ostes v\u00f5i juuksuris k\u00e4ies me \u00fcldiselt ei m\u00f5tle, et s\u00f5lmisime \u00e4sja ostu-m\u00fc\u00fcgilepingu v\u00f5i k\u00e4sunduslepingu, kuid probleemide korral n\u00e4iteks kauba v\u00f5i teenuse kvaliteediga on just tsiviil\u00f5igus selleks m\u00f5tteliseks raamiks, mis aitab inimestel vajadusel oma rikutud \u00f5igusi kaitsta. K\u00f5ige parem muidugi, kui lepinguid korrektselt t\u00e4idetakse ja ka selle heaolu hoidmisele aitab kaasa tsiviil\u00f5igus kui isikute vahelistes suhetes aktsepteeritud k\u00e4itumisstandard.<\/p>\n
Tsiviil\u00f5igus on era\u00f5iguse p\u00f5hiosa, mis h\u00f5lmab \u00f5igusnormide kogumit, mida rakendatakse isikutevaheliste suhete reguleerimiseks. Tsiviil\u00f5igus m\u00e4\u00e4rab kindlaks, kuidas isikud peaksid juriidiliselt k\u00e4ituma ja millised on nende \u00f5igused ja kohustused.<\/p>\n
Eesti tsiviil\u00f5iguse s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud Vana-Rooma \u00f5igusest p\u00e4rinevale p\u00f5him\u00f5ttele, mille j\u00e4rgi k\u00f5ik tsiviil\u00f5iguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviil\u00f5iguse \u00fcldosa, perekonna\u00f5igus, p\u00e4rimis\u00f5igus, asja\u00f5igus ja v\u00f5la\u00f5igus. Tsiviil\u00f5iguse \u00fcldosa on Eestis kohaldatav ka \u00e4riseadustiku \u00fcldosana.<\/p>\n
Mida tsiviil\u00f5igus ei suuda<\/p>\n
Tsiviil\u00f5igus on siduv ning selle rikkumine v\u00f5ib kaasa tuua juriidilisi tagaj\u00e4rgi. Kuid tsiviil\u00f5igusnormide rikkumine ei too kaasa riigilt karistust, sest erinevalt avalikust \u00f5igusest tegeleb tsiviil\u00f5igus isikute vaheliste era\u00f5iguslike suhetega, kus pooled on v\u00f5rdsed ja tehingute osas vabad.<\/p>\n
Tsiviil\u00f5igussuhted p\u00f5hinevad \u00fcldjuhul vabatahtlikul kokkuleppel. N\u00e4iteks \u00f5igussuhe ostja ja m\u00fc\u00fcja vahel, kus m\u00f5lemal poolel on omad \u00f5igused ja kohustused. Avaliku \u00f5iguse moodustavad aga need normid, milles \u00fcks pool on riik, kes osaleb \u00f5igussuhtes j\u00f5upositsioonilt, teostades oma v\u00f5imu.<\/p>\n
Avaliku \u00f5iguse all m\u00f5istetakse ka p\u00f5him\u00f5tteid, mille alusel on korraldatud riigi \u00fclesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku \u00f5iguse alla kuuluvad peale riigi\u00f5iguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessi\u00f5igus ning ka rahvusvaheline \u00f5igus.<\/p>\n
Aga kas tsiviil\u00f5iguse abil saaksime n\u00e4iteks “majanduse k\u00e4ima t\u00f5mmata”, nagu erinevad poliitikud seda sageli lubavad? Vastus on paraku eitav, sest tsiviil\u00f5igus kui era\u00f5igussuhteid reguleeriv raamistik ei ole selleks m\u00f5eldud.<\/p>\n
Kahtlemata saab tsiviil\u00f5igus kaasa aidata normaalsele \u00e4rikliimale, kuid see ei pane veel majandust kasvama. Piltlikult \u00f6eldes, nii nagu ainu\u00fcksi staadioni ehitus ei taga ol\u00fcmpiav\u00f5itjate ja maailmameistrite kasvamist, ei saa ka regulatiivne raam iseenesest kaasa tuua majanduskasvu.<\/p>\n
Staadioni metafooriga j\u00e4tkates: kui tahta luua soodsat ettev\u00f5tluskeskkonda, siis \u00e4rialase ettev\u00f5tlikkuse edendamiseks sobilik “staadion” oleks hoopis minimaalsete piirangutega regulatsioon. Iga liigne regulatsioon t\u00e4hendab ettev\u00f5tjatele ja \u00fchiskonnale laiemalt \u00fcha suuremaid kulusid, mis kaasnevad \u00f5igusaktides m\u00e4\u00e4ratud kohustuste ja n\u00f5uete t\u00e4itmisega.<\/p>\n
\u00dchiskonna kulud liigse regulatsiooni puhul v\u00e4ljenduvad l\u00f5puks muuhulgas kohtute t\u00f6\u00f6koormuse kasvus, t\u00e4iendavas t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduses ja kohtute j\u00f5udluse v\u00e4henemises.<\/p>\n
\u00dclereguleerimise ohtudest saab v\u00e4hemalt deklaratiivsel tasandil aru ka seadusandja. Riigikogus 12. novembril 2020 vastu v\u00f5etud “\u00d5igusloomepoliitika p\u00f5hialuste aastani 2030 heakskiitmine” punkti 6 kohaselt:<\/p>\n
\n“Seatakse sihiks, et aasta-aastalt v\u00e4heneb \u00f5igusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eeln\u00f5usid kergek\u00e4eliselt. Uued normid kavandatakse \u00f5ige tasandi \u00f5igusakti ja \u00fcksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt p\u00f5hjendatud. \u00d5igusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abin\u00f5u, enne seda kaalutakse teisi v\u00f5imalusi. Lahenduste v\u00e4ljapakkumisel hoidutakse \u00fclereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest.”<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u00dclereguleerimise p\u00f5hjused<\/p>\n
Tegelikkus on teistsugune kui deklaratsioonid. T\u00e4nap\u00e4eva Eesti tsiviil\u00f5iguse suurim probleem on \u00fcha kiirenevas tempos toimuv massiivne \u00f5igusloome, milles keegi enam j\u00e4rge ei suuda pidada.<\/p>\n
Osaliselt on selle “juriidilise inflatsiooni” taga objektiivsed p\u00f5hjused.<\/p>\n
Esiteks on meie elu pidevas muutumises ning sellega peab paindlikult kohanema ka \u00f5iguss\u00fcsteem. Kaasaegne tsiviil\u00f5igus ei saa eirata tehnoloogia \u00fclikiiret arengut, tehisaru ja automatiseeritud lepingute kasutamist.<\/p>\n
“\u00d5igusloome Eesti ministeeriumites toimub seejuures poliitilise koalitsioonileppe ja valitsuse t\u00f6\u00f6plaani, mitte ametnike suva alusel.”<\/p>\n
Teiseks tuleb arvestada, et Eesti on parlamentaarne vabariik, kus valimistel on tagaj\u00e4rjed. Parlamendienamusel peab olema v\u00f5imalus oma ideid Eesti arendamiseks realiseerida, mis t\u00e4hendab ka uute seaduste vastuv\u00f5tmist v\u00f5i olemasolevate muutmist. \u00d5igusloome Eesti ministeeriumites toimub seejuures poliitilise koalitsioonileppe ja valitsuse t\u00f6\u00f6plaani, mitte ametnike suva alusel. \u00dckski eeln\u00f5u ei saa seaduseks ilma poliitilise enamuse heakskiiduta.<\/p>\n
Kolmandaks ja suurimaks massiivse \u00f5igusloome allikaks on Euroopa Liidu (EL) \u00f5igus, millega \u00fchtlustatakse liikmesriikide \u00f5igusakte eelk\u00f5ige \u00fchtse turu toimimise huvides. On hinnatud, et liikmesriikide seadustest rohkem kui kaks kolmandikku on EL-i p\u00e4ritolu. EL-i liikmesriigina on Eestil sarnaselt teiste liikmetega kohustus enda \u00f5iguskorda \u00fcle v\u00f5tta ka EL-i direktiivid.<\/p>\n
Kui nimetada vaid m\u00f5nda, siis tsiviil\u00f5iguses t\u00e4hendab see praegu tegelemist uue tarbijakrediidi direktiivi, finantsteenuste kauglepingute direktiivi, kaupade parandamise direktiivi ja tootjavastutuse direktiivi \u00fclev\u00f5tmisega. Lisaks peab Eesti enda huvide kaitseks osalema mitmetes tsiviil\u00f5igusega seotud EL-i algatuste t\u00f6\u00f6gruppides.<\/p>\n
Loomulikult on \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kas EL-i on k\u00f5ikv\u00f5imalike k\u00fcsimuste reguleerimisega liiale l\u00e4inud. Viimasel ajal paistab EL-i liikmesriikide tasandil laiemalt silma v\u00e4simus \u00fclereguleerimisest, sh on ettev\u00f5tetel keeruline toime tulla j\u00e4rjest kasvava regulatiivkoormusega.<\/p>\n
Selle taustal on ka r\u00f5\u00f5mustavaid m\u00e4rke, n\u00e4iteks tsiviil\u00f5iguse valdkonnas on Euroopa Komisjon hiljuti loobunud mitmetest seadusandlikest algatusest. Puudub entusiasm uute Euroopa Liidu \u00fcleste reeglite loomiseks.<\/p>\n