{"id":272309,"date":"2026-09-09T14:05:20","date_gmt":"2026-09-09T14:05:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272309\/"},"modified":"2026-09-09T14:05:20","modified_gmt":"2026-09-09T14:05:20","slug":"kultuuri-kiirkursus-bugs-bunny-aki-kaurismaki-ja-mitu-plaaditait-nostalgiat-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272309\/","title":{"rendered":"Kultuuri kiirkursus | Bugs Bunny, Aki Kaurism\u00e4ki ja mitu plaadit\u00e4it nostalgiat | Film"},"content":{"rendered":"

Kellele raamat, kellele film<\/p>\n

Alanud n\u00e4dala k\u00f5ige olulisem kinos\u00fcndmus on kahtlemata selle s\u00fcgise esimene kodumaine m\u00e4ngufilm “Morten”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ivan Pavljut\u0161kovi t\u00e4ispikk deb\u00fc\u00fct p\u00e4rast pikka pausi filmivallas. Tema viimane filmit\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b 2014. aastasse, kui p\u00e4rast BFM-i l\u00f5petamist valmis emotsionaalselt eestivene k\u00fcsimust lahkav l\u00fchilugu “Ivanip\u00e4ev”. N\u00fc\u00fcd aga j\u00e4tab ta need teemad k\u00f5rvale ja v\u00f5tab ette t\u00f5upuhta noortefilmi, kuhu pipetiga tilgutatud hulka pisut soome-ugri rabam\u00fcstikat. Enne aga, kui pileteid ostma hakkate, tasub endalt k\u00fcsida: kas k\u00f5igepealt tuleks l\u00e4bi lugeda ka Reeli Reinausi 2020. aastal ilmunud romaan “Morten, Emilie ja kadunud maailmad”?<\/p>\n

“Morten” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

V\u00e4rskelt filmikujundusega uuesti v\u00e4lja antud teos on Pavljut\u0161kovi ekraniseeringuga kahtlemata dialoogis, kuid \u00fcks ei v\u00e4lista teist, sest samadele k\u00fcsimustele ja probleemidele l\u00e4henetakse eri nurkade alt. Kui Reinausi romaan on unen\u00e4olisem ja maagilisem, siis kinolinal on kaks jalga tugevamal maas ning noore publikuga ei r\u00e4\u00e4gita nii otses\u00f5nu, pigem lastakse k\u00f5rvalliinina jooksev maagilise realismi tasand ise lahti m\u00f5testada. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivad aga m\u00f5lemad, seega usinamatele soovitaksin minna nii kinno kui ka raamatupoodi, sest Reinaus on v\u00e4rske linateose stsenaristina teinud otsekui vigade parandust, koorinud maha osa esialguse loo kleepuvmagusast glasuurist ja toonud asemel pildikesi teisest Eestist siin ja praegu.<\/p>\n

Kaks nostalgia megapakki<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Vanusest ei r\u00e4\u00e4gita ja vanus on ainult number, aga ilmselt tabasid paljud end hinges noorena tundnud seda kainestevat \u0161okki, kui said aru, et \u00fche korraga t\u00e4histavad 20. s\u00fcnnip\u00e4eva kaks albumit, mida “ju alles hiljuti sai igap\u00e4evaselt kuulatud”. T\u00f5epoolest, samal p\u00e4eval j\u00f5udsid kuulajateni nii Beyonc\u00e9 teise kauam\u00e4ngiva “B’Day” \u2013 kust p\u00e4rineb n\u00e4iteks selline mammuthitt nagu “Irreplaceable” \u2013 kui ka Nelly Furtado koos Timbalandiga valminud l\u00e4bil\u00f6\u00f6gialbumi “Loose” s\u00fcnnip\u00e4evaversioonid.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

M\u00f5lemad kestavad napilt alla kahe tunni, lisamaterjalina on hunnikusse loobitud igasugu t\u00fc\u00fctut f\u00e4nnikraami, suurema osaga sellest pole midagi peale hakata, aga \u00f5nneks on paar tera ikkagi s\u00f5kalde hulka peidetud. Beyonc\u00e9 “Morning Dew (Donk)” on mul ilmselt \u00fcks selle aasta enimkuulatud lugusid, Furtado demo “I Am” on praegusel kujul ehk pisut toores, aga kui sellele oleks 2006. aastal kellad ja viled k\u00fclge pandud, m\u00e4ngitaks sedagi ilmselt praegu igal n\u00e4dalavahetusel klubides.<\/p>\n

Kohtudraama “Looney Tunesi” moodi<\/p>\n

Ma ei tea, kas ma viimase k\u00fcmmekonna aasta jooksul olen teadlikult kordagi “Looney Tunesi” peale m\u00f5elnud, seda suurem oli aga \u00fcllatus, kui v\u00e4ga nautisin mitu aastat stuudioriiulil oma aega oodanud h\u00fcbriidfilmi \u2013 nii vist kutsutakse seda, kui n\u00e4itlejad astuvad \u00fcles koos animeeritud tegelastega? \u2013 “Koiott vs Acme”. Esialgu 2023. aastal vaatajate ette j\u00f5udma pidanud linateose otsustas Warner p\u00e4rast valmimist korstnasse kirjutada ning selle pealt makse kokku hoida. T\u00e4iesti jabur olukord, \u00f5nneks aga ei j\u00e4\u00e4nud see arhiivi kopitama, vaid p\u00f5mmpeadest Warneri bossid taipasid selle pealt veel paar nahka koorida ning \u00e4risid filmi \u00f5igused viimaks maha. Pean r\u00f5hutama, et pealkirjas mainitud “Acme” ei viita sellele samale v\u00e4gikaikaveole (ega seel\u00e4bi ka Eestiski tegutsevale levifirmale), vaid t\u00e4histab hoopis “Looney Tunesi” maailmas tegutsevat ettev\u00f5tet.<\/p>\n

“Koiott vs Acme” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

M\u00f5neti saan aru suurstuudio pealike kimbatusest, kui sulle visatakse hambusse legendaarsete animategelastega… kohtudraama. Kellele me seda m\u00fc\u00fcma hakkame? Oskavad lapsed sellega midagi peale hakata? V\u00f5i ongi see ainult t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud nostalgiaprojekt? Ei oskaks isegi neile k\u00fcsimustele vastata, aga ambivalentsus tuleb “Koiott vs Acme’le” ainult kasuks. \u00dchel hetkel n\u00e4eme “Looney Tunesi” tunnuseks olnud koomiksilikku slapstick-huumorit, et m\u00f5ni minut hiljem istuda taas kohtusaalis ja t\u00e4iesti t\u00f5simeeli p\u00fc\u00fcda teha selgeks, kas ikka Acme on tootnud multikategelastele vigaseid rakett-rulluiske ja vedrusaapaid v\u00f5i mitte. Sellest tohuvapohust k\u00e4ivad l\u00e4bi k\u00f5ik tuntud karakterid alates Bugs Bunny’st, Porky Pigist ja Yosemite’i Samist kuni Roadrunnerini. Kokku tuleb sellest vahetu ja eneseteadlik kom\u00f6\u00f6dia, mis teeb vabalt silmad ette ka 90ndate klassikutele nagu “Space Jam” ja “Who Framed Roger Rabbit?”.<\/p>\n

Pool tundi bassist helikunsti<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Oslo helikunstnik Carmen Villain on varem pendeldanud kammermuusika ja ambient’i piirimail, kus tiheda drone’i vahelt murravad aeg-ajalt l\u00e4bi v\u00e4ikesed meloodias\u00e4hvatused. Uuel albumil “Memory” laseb ta aga bassid tuppa, mis l\u00f6\u00f6b tema senise mustri m\u00f5nusalt segamini: mingit funktsionaalset tantsuastumist sealt otsida ei tasu, pigem on need laisalt venivad dub-massiivid, mis \u00f5hulistel helil\u00f5unenditel pulseerivad. Muusika sobib v\u00e4ga h\u00e4sti ka meie ilmaga: \u00fckski p\u00e4ikesekiir sellest virvarrist l\u00e4bi ei murra, pigem suruvad pilved aina enam maadligi ja neelavad viimsegi valguse endasse. Samal ajal on veidral kombel koos “Memory’ga” selles kaamose-m\u00fcrinas isegi p\u00e4ris m\u00f5nus olla…<\/p>\n

Kui tahate veel vintskemat konti, mida pureda, siis produtsent Floating Points andis v\u00e4lja samanimelisele balletilavastusele m\u00f5eldud albumi “Mere Mortals”<\/a>, kus ta paneb parimatel hetkedel San Francisco balletiorkestri techno taktis m\u00e4ngima. Raju, aga ilma toetava visuaalita kohati uimastavalt tihe huugamine.<\/p>\n

Igakuine doos Kaurism\u00e4ki elutervet k\u00fcnismi<\/p>\n

Juba aastaid olen r\u00e4\u00e4kinud, et elame Eestis tugevas Kaurism\u00e4ki-defitsiidis, n\u00fc\u00fcd \u00f5nneks saame sellele pikalt kestnud p\u00f5uale lahenduse. Juba suvel n\u00e4idati Valga Hot Shorts festivalil esmakordselt suurel linal meie p\u00f5hjanaabrite kinomeistri l\u00fchifilme, mille hulgas on terve ports tippteoseid, n\u00fc\u00fcd ja edaspidi on meil aga iga kuu v\u00f5imalik saada \u00fcks turgutav annus Kaurism\u00e4ki’d. T\u00e4psemalt siis alustab kino S\u00f5prus uue filmisarjaga “Kaurism\u00e4ki kolmap\u00e4evad”, kus hakatakse tema filmograafias vaikselt otsast minema ja arvestades, et ta on teinud praeguseks 18 t\u00e4ispikka filmi, jagub kraami v\u00e4hemalt pooleteiseks aastaks.<\/p>\n

“Varjud paradiisis” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Sari l\u00fckatakse kohe k\u00e4ima ka minu lemmikuga, 1986. aastal valminud “Varjudega paradiisis”, kus on olemas k\u00f5ik see, mille t\u00f5ttu olen valmis tema filme igal hetkel \u00fcle vaatama: eluterve k\u00fcnism, tragikoomiline enesekriitika, jaburgeniaalne dialoog ning lihtsalt k\u00f5ige s\u00fcmpaatsemad karakterid, keda suudad v\u00e4lja m\u00f5elda. Pr\u00fcgimees Nikander kohtub poem\u00fc\u00fcja Ilonaga, koos hakkavad nad oma v\u00e4ikestest eludest v\u00e4lja murdma. Ja ega seal midagi rohkemat v\u00e4ga ei toimugi. N\u00e4eb Helsingi uniseid t\u00e4navaid, autentseid ja pisut p\u00e4evin\u00e4inud pubisid ja suures koguses turgutavat argiromantikat. K\u00f5ik kestab kokku ka m\u00f5nusad 70 minutit, kui ei meeldi, siis pole vaja v\u00e4hemalt kaua kannatada. Aga ma tahaks v\u00e4ga n\u00e4ha kedagi, kellele see film korda ei l\u00e4he…<\/p>\n

Viimase aja \u00fcks s\u00e4rtsakamaid filme on peidetud virtuaalriiulile<\/p>\n

Praegu k\u00e4ib kinodes k\u00f5va v\u00f5idujooks t\u00e4helepanu nimel, aga vahel tasub seda nimme trotsida ja heita hoopis pilk voogedastusplatvormide valikule. Suvalise nelja- ja viiendaj\u00e4rgulise sodi vahelt, mis sobib p\u00f5hiliselt \u00fche silmaga Instagramis arutuna kerimise taustaks, leiab \u00f5nneks luubiga j\u00e4lgi ajades ka v\u00e4\u00e4rt kraami. \u00dcks selliseid on Amazon Prime’i maandunud re\u017eiss\u00f6\u00f6r Aleshea Harris deb\u00fc\u00fctfilm “Is God Is”, mis p\u00f5hineb Harrise enda samanimelisel n\u00e4idendil.<\/p>\n

“Is God Is” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Is God Is” on v\u00e4ga vaba k\u00e4ega seganud kokku Tarantino h\u00fcperv\u00e4givalla, klassikalise Ameerika teekonnafilmi ja blaxploitation’i hoogsa ja ebamoraalse suhtumise. Lugu on lihtne: ema avaldab surivoodil kaksik\u00f5dedele, et nende m\u00f5lema keha katavad p\u00f5letusarmid, kuna isa pani nad lapsena p\u00f5lema. Mis on ema viimane palve oma t\u00fctardele? L\u00f6\u00f6ge oma isa vahendeid valimata maha. Harrise linateos ongi nagu “Kill Billi” v\u00e4iksem, aga mitte sugugi v\u00e4hem ulakas sugulane, kus teekonnal l\u00e4bi \u00dchendriikide kolgaste kohtutakse terve rea jaburkoomiliste karakteritega, kellest enamik peavad paraku ka oma eluga h\u00fcvasti j\u00e4tma. Kui ojadena voolav veri paneb teil pea ringi k\u00e4ima, siis j\u00e4tke vahele, k\u00f5igile teistele ka soe soovitus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kellele raamat, kellele film Alanud n\u00e4dala k\u00f5ige olulisem kinos\u00fcndmus on kahtlemata selle s\u00fcgise esimene kodumaine m\u00e4ngufilm “Morten”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272310,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[105127,830,105126,105131,37,33,35,173,34,36,105129,105130,103373,105128,140,15130],"class_list":["post-272309","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-bday","tag-beyonce","tag-carmen-villain","tag-coyote-vs-acme","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-is-god-is","tag-koiott-vs-acme","tag-kultuuri-kiirkursus","tag-loose","tag-meelelahutus","tag-nelly-furtado"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117241468271285119","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272309"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272309\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272310"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272309"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272309"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}