Veel kevadel t\u00e4navu 1,5-protsendilist majanduskasvu oodanud Eesti Pank ootab uue prognoosi kohaselt sel aastal 0,6-protsendilist majanduskasvu, p\u00f5hjendades seda statistikaameti SKP andmete revideerimisega. Kui kevadel ootas keskpank 2026. aasta majanduskasvuks 2,6 protsenti, siis n\u00fc\u00fcd 3,2 protsenti.<\/p>\n
Tuleva aasta majanduskasv peaks keskpanga teatel tulenema valitsuse poolt majandusse suunatavast lisanduvast laenurahast, majanduse enda kasvutingimused peaks j\u00e4rjest paranema 2027. aastani, mil valitsuse majandusse suunatud rahaline stiimul taandub.<\/p>\n
Majanduskasvu allapoole korrigeerimist p\u00f5hjendab keskpank statistikaameti 2024. aasta SKP andmete ehk kasvubaasi revideerimisega, kinnitades, et Eesti Panga hinnang majanduse elavnemisv\u00f5imele selle aasta sees on j\u00e4\u00e4nud endiseks.\u00a0<\/p>\n
Valitsuse otsused j\u00e4tta tuleval aastal \u00e4ra tulumaksut\u00f5us, t\u00f5sta avalikus sektoris palka ja kaotada maksuk\u00fc\u00fcr suurendavad tuleval aastal survet hinnat\u00f5usule, see-eest v\u00e4line hinnasurve peaks tuleval aastal aga aeglustuma, r\u00e4\u00e4kis Eesti Panga asepresident \u00dclo Kaasik.<\/p>\n
“See muutus on j\u00e4rgmine aasta ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga suur. Kui sel aastal j\u00e4\u00e4b defitsiit hinnanguliselt \u00fche protsendi juurde v\u00f5i natuke \u00fcle ja valitsus on lubanud, et j\u00e4rgmisel aastal nad tahaksid teha neli ja pool protsenti, me r\u00e4\u00e4gime ikkagi suurusj\u00e4rgus 1,3\u20131,4 miljardit lisaks, mida kulutatakse ja sellest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa j\u00e4\u00e4b majapidamistele tarbimiseks. See on suur s\u00fcst raha majandusse,” \u00fctles Kaasik.<\/p>\n
Keskpank r\u00f5hutab, et Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga lubatud maksimaalset puuduj\u00e4\u00e4gi taset ei ole m\u00f5istlik kogu ulatuses \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
“Selle hind on suhteliselt k\u00f5rge, l\u00e4bi kasvavate intressimaksete, mida k\u00f5ik tulevikus peame kinni maksma,” \u00fctles Eesti Panga president Madis M\u00fcller.<\/p>\n
Arvestades majanduse p\u00f6\u00f6ret taastumise suunas ja p\u00fcsivalt suurt eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki, peaks keskpanga hinnangul eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirduma vaid t\u00e4iendavate kaitsekulutustega. Seejuures kui kaitsekulud j\u00e4\u00e4vad suuremaks pikema aja v\u00e4ltel, tuleb neile leida riigi jooksvatest tuludest p\u00fcsiv kate.<\/p>\n
Keskpanga hinnangul t\u00f5useks puuduj\u00e4\u00e4gi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme l\u00e4hedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk 2029. aastani t\u00f5useks riigi v\u00f5lg \u00fcle 30 protsendi SKP-st ja intressimaksed pea \u00fche protsendini SKP-st.<\/p>\n
M\u00fcller m\u00e4rkis, et kokkulepitud eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi reeglite maksimaalsel \u00e4ra kasutamisel ei saa riik enam tulevastele kriisidele reageerida.<\/p>\n
“Kui tuleb v\u00f5imalik j\u00e4rgmine kriis, siis olles juba seal piiri peal, ei ole valitsusel v\u00f5imalik t\u00e4iendavalt reageerida ja riigieelarve paindlikkuse kaudu majandust ja Eesti inimesi, ettev\u00f5tteid toetada,” \u00fcles M\u00fcller.<\/p>\n
Kiire hinnakasv taandub tuleva aasta teiseks pooleks<\/p>\n
Selle aasta inflatsiooniks prognoosib keskpank 5,3 protsenti, tulevaks aastaks peaks hinnakasv Eesti Panga hinnangul aeglustuma 3,1 protsendile.<\/p>\n
Kaasik t\u00e4heldas, et inflatsiooni l\u00fckkavad erinevad j\u00f5ud ning kui r\u00e4\u00e4kida n\u00f5udluse poolest, siis suurem defitsiit suurendab n\u00f5udlust ja hinnasurvet.<\/p>\n
“Teisalt on j\u00e4llegi vastupidised mehhanismid, selle aasta kiiret inflatsiooni on j\u00e4lle \u00fcles l\u00fckanud just valitsuse meetmed rohkem tulusid teenida: me r\u00e4\u00e4gime automaksust, t\u00f5usnud tervishoiutasudest, k\u00e4ibemaksut\u00f5usust. K\u00f5ik need j\u00e4llegi suhteliselt kiiresti avalduvad hinnakasvus, ilma et ettev\u00f5tted ise v\u00e4ga palju peaksid m\u00f5tlema ja otsustama,” kirjeldas Kaasik.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5i ta v\u00e4lja kiire toiduainete hinnat\u00f5usu maailmaturul, mis on omakorda hindu t\u00f5stnud. “Tegelikult ega ka palgakasv on olnud Eestis p\u00e4ris kiire, alles sellel aastal hakkas ta selgelt aeglustuma. K\u00fcllaltki kiire palgakasv on hoidnud majapidamiste v\u00f5imet k\u00f5rgemate hindadega toime tulla, teiselt poolt survestanud ettev\u00f5tete kulusid, ettev\u00f5tetel on olnud vaja hinda t\u00f5sta,” r\u00e4\u00e4kis Kaasik.<\/p>\n
Tuleval aastal v\u00f5ib oodata nende protsesside aeglustumist, v\u00e4lise hinnasurve v\u00e4henemist, toiduainete hindade p\u00fcsimist ning globaalse kaubanduss\u00f5ja hinnasurve on allapoole, loetles Kaasik.<\/p>\n
“Aga t\u00f5si on see, et kodumaine n\u00f5udlus saab ilmselt lisas\u00fcsti ja see ilmselt ka l\u00fckkab hinnasurvet natuke \u00fclespoole,” nentis ta.<\/p>\n
Tuleva aasta teises pooles peaks keskpanga prognoosi kohaselt taanduma kiire hinnakasv kahe protsendi l\u00e4hedusse ning 2027. aastal j\u00f5udma 2,3 protsendile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veel kevadel t\u00e4navu 1,5-protsendilist majanduskasvu oodanud Eesti Pank ootab uue prognoosi kohaselt sel aastal 0,6-protsendilist majanduskasvu, p\u00f5hjendades seda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2725,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2183,34,36,31,32,21,28,29,2675,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-2724","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-majandusprognoos","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2724","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2724"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2724\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2725"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2724"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2724"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2724"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}