{"id":272679,"date":"2026-09-10T05:39:19","date_gmt":"2026-09-10T05:39:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272679\/"},"modified":"2026-09-10T05:39:19","modified_gmt":"2026-09-10T05:39:19","slug":"teaduse-terad-%e2%9f%a9-vaiksem-elurikkus-linnas-suurendab-allergiate-esinemist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272679\/","title":{"rendered":"TEADUSE TERAD \u27e9 V\u00e4iksem elurikkus linnas suurendab allergiate esinemist"},"content":{"rendered":"<p>Milleks linnale elurikkus?<\/p>\n<p>\u00d6kos\u00fcsteem on elusorganismide ja nendevaheliste suhete tervik koos neid m\u00f5jutava eluta keskkonnaga. N\u00f5nda saame ka inimest k\u00e4sitleda kahel jalal k\u00f5ndiva \u00f6kos\u00fcsteemina. Meie kehas ja nahal elab rohkem mikroobe kui inimese enda rakke ning nende mitmekesisus oleneb muu hulgas keskkonnast, kus elame.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval elab v\u00e4ga suur osa inimesi linnades ja paraku oleme linnakeskkonnas elurikkusest rohkem eraldatud, kui v\u00f5iks. Sedam\u00f6\u00f6da on vaesunud inimese mikrobioom. Ent seda suundumust peetakse mitme haiguse p\u00f5hjuseks, kuna meie immuuns\u00fcsteem peab treenimiseks kogema mitmekesist mikroobide kogumit. Kui immuuns\u00fcsteem ei suuda eristada kahjutuid aineid tegelikest ohtudest, v\u00f5ivad tekkida allergiad.<\/p>\n<p>Teaduskirjanduses on viimasel aastak\u00fcmnel korduvalt leitud, et suurem keskkonnamikroobide elurikkus ja v\u00e4iksem allergiarisk on seotud. N\u00e4iteks Tartu \u00fclikoolide \u00f6koloogide ja lastearstide koost\u00f6\u00f6na uuriti hiljuti Tartu rohealade muldade bakterite elurikkuse seost laste allergiatega. Ilmnes, et neil lastel, kes elasid elurikaste rohealade ligiduses, oli allergia t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4iksem.<\/p>\n<p>Loe t\u00e4psemalt: Eesti Loodus 5\/2026, <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/www.loodusajakiri.ee\/milleks-linnale-elurikku\">www.eestiloodus.ee.<\/a><\/p>\n<p>Inimeste \u00e4revusprobleemid ja geenid<\/p>\n<p>Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm on anal\u00fc\u00fcsinud ligi seitsmesaja tuhande Euroopa p\u00e4ritolu inimese geeniandmeid ning teinud kindlaks seni suurima hulga geneetilisi seoseid, mis tingivad \u00e4revuss\u00fcmptomeid. Ajakirjas Nature Human Behaviour avaldatud uuringus on osalenud ka Eesti teadlased ja kasutatud meie geenivaramu andmeid.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcs on toonud esile mitme geeni v\u00f5imaliku seotuse \u00e4revuse kujunemisega. Sealhulgas on geenid PCLO ja SORCS3, mis osalevad n\u00e4rvirakkude omavahelises suhtluses. Teadlased r\u00f5hutavad, et geneetiline risk ei t\u00e4henda v\u00e4ltimatult \u00e4revush\u00e4ire v\u00e4ljakujunemist. Inimese risk kujuneb bioloogiliste, ps\u00fchholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosm\u00f5jul. Samal ajal v\u00f5ib geneetiliste riskitegurite parem m\u00f5istmine aidata tulevikus teha kindlaks inimesi, kes on keskkonnam\u00f5jude suhtes tundlikumad, ning arendada ennetus- ja ravistrateegiaid.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: Horisont 4\/2026, <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/www.horisont.ee\">www.horisont.ee<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milleks linnale elurikkus? \u00d6kos\u00fcsteem on elusorganismide ja nendevaheliste suhete tervik koos neid m\u00f5jutava eluta keskkonnaga. N\u00f5nda saame ka&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272680,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[21579,20425,37,33,35,14620,34,36,105197,11709,41173,6846,6527,105198,20651,105199,159,158,249,2424],"class_list":["post-272679","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-allergia","tag-arevushaire","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elurikkus","tag-estonia","tag-estonian","tag-geneetiline-risk","tag-immuunsusteem","tag-laste-tervis","tag-linnakeskkond","tag-mikrobioom","tag-pclo","tag-rohealad","tag-sorcs3","tag-sport","tag-sports","tag-tartu","tag-tartu-ulikool"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117245140404510064","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272679","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272679"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272679\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272680"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272679"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272679"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272679"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}