{"id":272725,"date":"2026-09-10T07:09:14","date_gmt":"2026-09-10T07:09:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272725\/"},"modified":"2026-09-10T07:09:14","modified_gmt":"2026-09-10T07:09:14","slug":"soome-professor-kalli-importsoja-asendaks-eestis-kohalik-polduba-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272725\/","title":{"rendered":"Soome professor: kalli importsoja asendaks Eestis kohalik p\u00f5lduba | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks L\u00f5una-Ameerika importsoja hinda \u00fcha k\u00f5rgemaks. Balti- ja P\u00f5hjamaades v\u00f5iks kasvatada seega loomas\u00f6\u00f6daks rohkem p\u00f5lduba, hernest ja muid valgurikkaid liblik\u00f5ielisi, Ida-Euroopas sobiksid selleks h\u00e4sti s\u00f6\u00f6ti j\u00e4\u00e4nud endised p\u00f5llumaad, arutleb Helsingi \u00dclikooli kaunviljateaduse professor Frederick Stoddard.<\/p>\n<p>&#8220;Euroopa tervikuna impordib 35\u201340 miljonit tonni sojat, mida kasvatakse eesk\u00e4tt Brasiilias, Argentinas ja Ameerika \u00dchendriikides umbes 13 v\u00f5i 14 miljoni hektaril,&#8221; \u00fctleb Stoddard. Professori s\u00f5nul said eurooplased kasutada sojavalku aastak\u00fcmneid odava loomas\u00f6\u00f6dana: 60 aastaga 16-kordistus kanaliha ja kaheksakordistus sealiha tootmine paljuski just selle najal.<\/p>\n<p>&#8220;Meil [on] p\u00f5hjust oma valguvajaduse eest hoolt kanda nii majanduslikus kui ka moraalses m\u00f5ttes.&#8221;<\/p>\n<p>Peale 2008. aastat t\u00f5usis aga Hiina maailma suurimaks soja kokkuostjaks ja selle importturg \u00fcletab Euroopa oma kolmekordselt. Stoddardi s\u00f5nul paneb olukord eurooplasi otsima odavamaid valguallikaid. &#8220;M\u00f5istame seejuures, et panustame metsade raadamisse ja maade halvenemisse v\u00e4lismaal. Seega on meil p\u00f5hjust oma valguvajaduse eest hoolt kanda nii majanduslikus kui ka moraalses m\u00f5ttes,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p>Oma hiljutises <a href=\"https:\/\/esa2026.ee\/programme\/scientific-programme\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">konverentsiettekandes<\/a> pakkus Stoddard lahendusena v\u00e4lja, et valguvajaduse katteks v\u00f5iks P\u00f5hja- ja Baltimaades kasvatada rohkem kaunvilju. Ta k\u00f5neles nii sellest, kust leida oa- ja hernekasvatuseks sobivat maad, kui ka sortide p\u00f5uakindlusest ja talunike valmisolekust. &#8220;Oleme Saksamaa andmetest ja meie enda l\u00e4biviidud k\u00fcsitlustest leidnud, et uute kultuuride edukaks kasvatamiseks kulub kolm kuni viis aastat,&#8221; osutab ta.<\/p>\n<p>Kust saada valku?<\/p>\n<p>Kuigi taimsed valgud moodustavad olulise osa lihas\u00f6\u00f6mist v\u00e4hendavate inimeste toidulauast, l\u00e4heb praegu \u00fcle 95 protsendi sojast Euroopas loomas\u00f6\u00f6daks. Frederick Stoddardi s\u00f5nul on taimsete toidutoodete arenduses praegu p\u00f5nevad ajad, kuid sellest \u00fcksi ei piisa. &#8220;J\u00e4rgmiste aastak\u00fcmnete jooksul tahavad inimesed endiselt s\u00fc\u00fca palju lihatooteid ja midagi tuleb teha, et lihatootmine oleks m\u00f5istlikum,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p>&#8220;J\u00e4rgmiste aastak\u00fcmnete jooksul tahavad inimesed endiselt s\u00fc\u00fca palju lihatooteid ja midagi tuleb teha, et lihatootmine oleks m\u00f5istlikum.&#8221;<\/p>\n<p>Kalli ja keskkonnavaenuliku importsoja asemel v\u00f5iks tema hinangul Euroopas kasvatada rohkem kaunvilju. P\u00f5hjamaadesse sobivad rohkem p\u00f5lduba ja -hernes, Doonau vesikonna riikides saaks aga Euroopaski rohkem soja kasvatada. Lisaks on valgurikkad ja aminohapete poolest sojaga v\u00f5rreldavad kolm lupiiniliiki \u2013 neile pole aga praegu veel piisavalt turgu.<\/p>\n<p>Stoddard ise on juba 45 aastat uurinud eesk\u00e4tt p\u00f5ldube. &#8220;See on mitmes m\u00f5ttes v\u00e4ga hea kultuur, sest kui tingimused on \u00f5iged, v\u00f5id Soomes saada hektarilt viis tonni ube,&#8221; kirjeldab ta. Iirimaal v\u00f5ib p\u00f5lduba olla aga veelgi saagikam, andes hektari kohta kaheksa tonni 29-protsendise valgusisaldusega saaki. Teisis\u00f5nu saaks Iirimaal toota 2,5 tonni valku hektari kohta.<\/p>\n<p>P\u00f5ldherneski v\u00f5ib valgusisaldus k\u00fc\u00fcndida 24 protsendini. Stoddardi s\u00f5nul eelistavad paljud p\u00f5llumehed just hernest, sest see on ka kuivemates oludes oast tootlikum.<\/p>\n<p>S\u00f6\u00f6ti j\u00e4etud maad kasutusse<\/p>\n<p>P\u00f5hja- ja Baltimaades kasvatatakse kaunvilju praegu 300 000 hektaril. Piirkonnas on suurim p\u00f5ldubade tootja Leedu, kes ekspordib suure osa oma saagist Egiptusesse. &#8220;Tootmine on alates 2010. aastast k\u00f5vasti kasvanud, ent katame vaevalt veerandi oma vajadusest. V\u00f5iksime oma piirkonnas paremini hakkama saada,&#8221; osutab Frederick Stoddard.<\/p>\n<p>Oma ettekandes arutles ta v\u00f5imaluste \u00fcle, kust leida juurde kaunviljade kasvatamiseks sobilikku p\u00f5llumaad. Varem n\u00e4gi ta \u00fche v\u00f5imalusena t\u00f5mmata koomale loomas\u00f6\u00f6da kasvatamiseks kuluvat maad, sest sealt tulev saak on v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslik. N\u00fc\u00fcd uurib ta aga teisi sobilikke variante.<\/p>\n<p>&#8220;Tootmine on alates 2010. aastast k\u00f5vasti kasvanud, ent katame vaevalt veerandi oma vajadusest.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Praegu leidub endistes idabloki riikides palju p\u00f5llumajandusmaad, mis p\u00e4rast dekollektiviseerimist maha j\u00e4eti,&#8221; nimetab professor \u00fche v\u00f5imaliku lahenduse. N\u00e4iteks leidub Rumeenias \u00fcle kahe miljoni ja Poolas \u00fcle nelja miljoni hektari maad, mis langes 1990. aastate alguses kasutusest v\u00e4lja. Eestis on sellist maad \u00fcle 300 000 hektari ja L\u00e4tis \u00fcle 400 000 hektari.<\/p>\n<p>Osa endisest p\u00f5llumajandusmaast on katnud vahepealsete aastak\u00fcmnetega teed, ostukeskused v\u00f5i p\u00e4ikesepaneeli. &#8220;P\u00fc\u00fcan saada andmeid, et kui palju sellest maast on endiselt p\u00f5llumajanduse jaoks saadaval,&#8221; s\u00f5nab Stoddard. Kui aga isegi vaid viiendiku sellet mahaj\u00e4etud maast p\u00f5llumajandusse tagasi tuua, j\u00e4tkuks seal kasvavast loomas\u00f6\u00f6dast P\u00f5hjamaade ja Baltikumi k\u00f5rval ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopale.<\/p>\n<p>Tulevikumuusika<\/p>\n<p>Mida \u00fcleminekul senisest suuremale kaunviljakasvatusele veel tarvis oleks? Esiteks praegusest nutikamat kastmist, sest p\u00f5lduba ei talu h\u00e4sti p\u00f5uda ja sordiaretuse teel selle p\u00f5uakindlaks muutmine v\u00f5tab aega. N\u00e4iteks v\u00f5iks otsida v\u00f5imalusi koguda kevadist sulavett. &#8220;Kuidas me saaksime hoida osa sellest veest ja pumbata seda hiljem tagasi, mitte juhtida seda k\u00f5ike otse L\u00e4\u00e4nemerre?&#8221; arutleb Frederick Stoddard.<\/p>\n<p>&#8220;Esimest korda jalgrattaga s\u00f5ites kukud paratamatult maha.&#8221;<\/p>\n<p>Teiseks peaksid p\u00f5llumehed kasutama mitmekesisemat k\u00fclvikorda. &#8220;Enamiku meie eesm\u00e4rkide saavutamiseks piisaks, kui meil oleks kaks aastat teravilja ja \u00f5likultuure ning kaks aastat liblik\u00f5ielisi vahekultuure,&#8221; soovitab ta. \u00d5likultuuride kasvuaastatel kaovad mullast lisaks mitmed k\u00f5rrelisi kimbutavad haigustekitajad.<\/p>\n<p>Viimaks on aga vaja, et p\u00f5llumehed ise oleksid kaunviljakasvatuseks valmis ja esimesed \u00f5ppetunnid k\u00e4tte saanud. &#8220;Esimest korda jalgrattaga s\u00f5ites kukud paratamatult maha,&#8221; piltlikustab Stoddard. V\u00e4iksemad talud ei pruugi esimese paari aasta katsetusi \u00fcle elada, kuid keskmise suurusega talul on katsetusteks piisavalt rahalist puhvrit.<\/p>\n<p>&#8220;Kahjuks on praegu enamikus meie piirkondades saagikus vaid 1,5 kuni 2,5 tonni hektari kohta. Liblik\u00f5ieliste kasvatamine lihtsalt ei tasu end \u00e4ra,&#8221; m\u00f6\u00f6nab Stoddard. Niisiis vajaksid talunikud tema s\u00f5nul kohaliku taimse valgu tootmiseks riiklike v\u00f5i Euroopa Liidu toetusi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3799669\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3799669h93c8t24.jpg\"\/>Frederick Stoddard. Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\n<p>Frederick Stoddard pidas ettekande &#8220;Can the Nordic-Baltic Region Be Free of Soy Imports?&#8221; Tartus 27. augustil Euroopa Agronoomiaseltsi kongressil <a href=\"https:\/\/esa2026.ee\/programme\/scientific-programme\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ESA 2026<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks L\u00f5una-Ameerika importsoja hinda \u00fcha k\u00f5rgemaks. Balti- ja P\u00f5hjamaades v\u00f5iks kasvatada seega loomas\u00f6\u00f6daks rohkem&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272726,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[105223,26,27,37,33,35,34,36,31,32,105222,21,105218,28,29,105219,95,19,30255,105221,3424,25,105220,16915,23,24,22,20,2971,30,92,93,94],"class_list":["post-272725","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-agronoomia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-frederick-stoddard","tag-headlines","tag-herned","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomasoot","tag-maailm","tag-news","tag-oad","tag-polduba","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-sojauba","tag-taimekasvatus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valgud","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117245494479782816","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272725"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272725\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272726"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}