{"id":272913,"date":"2026-09-10T11:12:10","date_gmt":"2026-09-10T11:12:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272913\/"},"modified":"2026-09-10T11:12:10","modified_gmt":"2026-09-10T11:12:10","slug":"harri-tiido-kas-uusparempoolsus-on-jaav-nahtus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272913\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: kas uusparempoolsus on j\u00e4\u00e4v n\u00e4htus? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Poliitika on \u00fcldiselt segane n\u00e4htus, mille selgitamise ja seletamisega suur hulk inimesi on l\u00e4bi ajaloo leiva lauale saanud ja enamgi veel. V\u00f5tan samuti selle teema ette, vabanduseks briti poliitikaajaloolase Stephen Daviese raamat &#8220;Suur \u00fcmberrivistumine. Miks uusparempoolsus on tulnud, et j\u00e4\u00e4da&#8221; (Stephen Davies &#8220;The Great Realignment. Why the New Right Is Here to Stay&#8221;, 2026). Ja selle teema kitsamalt ameerikaliku tausta huvilistele panin teksti j\u00e4rele paar linki.<\/p>\n<p>Davies l\u00e4htub eeldusest, et \u00fcldreeglina koonduvad inimesed poliitiliselt m\u00f5ne teema \u00fcmber, mida ta nimetab koondavaks teemaks. Ajalooliselt on koondavad teemad jaganud poliitilised vaated laias laastus parempoolseteks ja vasakpoolseteks, kuid \u00fcks koondav teema ei pruugi selleks alatiseks j\u00e4\u00e4da, see v\u00f5ib tahaplaanile vajuda v\u00f5i t\u00f5rjub m\u00f5ni uus teema selle k\u00f5rvale.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5puosas olid poliitilise telje otstes \u00fchel pool vaba turumajandus ja teisel pool riigi kontroll. N\u00fc\u00fcd n\u00e4ikse olukord olevat muutunud. Uus eraldusjoon ei ole enam riigi roll majanduses. See on pigem natsionalism, suver\u00e4\u00e4nsus ja kollektiivne identiteet \u00fchel pool ning kosmopoliitsus, globalism ja reeglitega piiratud tehnokraatia teisel pool.<\/p>\n<p>N\u00e4ha on trendi uuele parempoolsele poliitikale, mida kirjeldatakse kui populistlikku v\u00f5i paremradikaalset. Ehk poliitika parem pool muutub ja omandab uue t\u00e4henduse. Taolised muutused toimuvad \u00fcldiselt regulaarselt, umbes iga 40 aasta j\u00e4rel, kuid poliitika fookuse muutumine t\u00e4hendab ka uusi liite ja uusi vastandumisi.<\/p>\n<p>Daviese v\u00e4itel on muutus m\u00f5nes riigis juba toimunud, n\u00e4iteks Prantsusmaal v\u00f5i Poolas v\u00f5i USA-s. M\u00f5nel pool, n\u00e4iteks Hispaanias ja Portugalis olla protsess alles algamas. M\u00f5neti n\u00e4eme k\u00fclma s\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel unustatud vanade poliitiliste teemade uuestis\u00fcndi.<\/p>\n<p>Uusparempoolsus t\u00e4hendab rahvusliku suver\u00e4\u00e4nsuse ja erisuse toonitamist, vastandatuna kosmopoliitsele individualismile. Columbia \u00fclikooli professor Mark Lilla on seda nimetanud ka intellektuaalsete ideoloogiate ajastust konkureerivate online prohvetite ajastusse liikumiseks, kuigi silmas peab ta eelk\u00f5ige Ameerika \u00dchendriike.<\/p>\n<p>&#8220;See ei ole vastuolus rahvuslusega, kuna natsionalistid eri riikides n\u00e4evad oma sarnasusi ja koost\u00f6\u00f6 vajadust.&#8221;<\/p>\n<p>K\u00f5ike seda populismiks nimetada on k\u00fcsitav, kuna on nii parem,- kui vasakpoolseid populiste ning nad v\u00f5ivad teatud tingimustel j\u00f5ud \u00fchendada. Ja tegemist on globaalse n\u00e4htusega. See ei ole vastuolus rahvuslusega, kuna natsionalistid eri riikides n\u00e4evad oma sarnasusi ja koost\u00f6\u00f6 vajadust. M\u00e4rkimist vajab t\u00f5ik, et uusparempoolsuse puhul on tegemist ka eliidivastasusega. Eliit olla rahvast eemaldunud ja seet\u00f5ttu vaja rahvale tema v\u00f5im tagasi anda.<\/p>\n<p>Seejuures n\u00e4evad uusparempoolsed ennast kui tulevast uut eliiti, tegemist on seega m\u00f5neti elitistliku antielitismiga.<\/p>\n<p>Vasak- ja parempoolsuse \u00fcmberhindamist kirjeldatakse tihti kui tsentripoliitika allak\u00e4iku. Davies arvab, et see on ekslik, kuna tsenter on alati punkt, mis paikneb v\u00f5rdsel kaugusel vasakust ja paremast \u00e4\u00e4rest sellistena, nagu need mingil hetkel on. Kui \u00e4\u00e4red liiguvad, liigub ka keskpunkt, see ei kuku kunagi kokku. Seda tsentripoliitikat p\u00fc\u00fcame kunagi \u00fche teise \u00fcllitise turvil l\u00e4hemalt vaadata.<\/p>\n<p>Praeguse suure \u00fcmberrivistumise puhul vajab m\u00e4rkimist, et viimaste valimiste j\u00e4rel kujunenud poliitj\u00f5udude esindatus parlamentides j\u00e4\u00e4b esialgu vanale jaotusele p\u00f5hinevaks. Parlamendi koosseis ei pea peegeldama kuni valimisteni enam vaadete jagunemist \u00fchiskonnas. K\u00fcsitluste alusel v\u00f5ib \u00f6elda, et Eestiski oleme praegu sellises olukorras.<\/p>\n<p>Praegusesse olukorda j\u00f5udmise puhul peab \u00fcldistavalt m\u00e4rkima, et 1990. aastatel olid parteid juba allak\u00e4igus, poliitikud kerkisid esile enamasti haritud isikute seast, kellel muud tausta poliitika k\u00f5rval ei olnudki. See oli siis poliitiliste broilerite levik ehk toimus poliitika irdumine reaalsest elust, poliitilise kommunikatsiooni esilet\u00f5us ja siirdumine algul telesse ja siis sotsiaalmeediasse.<\/p>\n<p>Samal ajal muutus poliitika ka professionaalsemaks. N\u00f5ukariigi lagunemise j\u00e4rel pidas t\u00fckk aega vastu konsensus liberaalse ilmakorra osas, kuid k\u00f5ik hakkas tasapisi muutuma ja muuhulgas hakkasid levima ka vanden\u00f5uteooriad. Neist tasub m\u00e4rkimist prantsuse autori Renaud Camus&#8217; kirjutistest ajendunud niinimetatud suur asendamine ehk sisser\u00e4nde ohtude \u00fclespuhumine.<\/p>\n<p>Vastumeelsust tekitasid ka riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide v\u00e4idetav korrumpeeritus ja eliidile orienteeritus. Lisada v\u00f5ib veel poliitilise korrektsusega seotud kultuuripoliitika. Rassilise ja soolise ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisele suunatud poliitika suhtes tekkis niisiis vaenulikkus, millele lisandus paljudele vastumeelne kliimapoliitika. Aastail 2005\u20132006 s\u00f5nastati need seisukohad otseselt liberalismi eitamisena.<\/p>\n<p>Uue parempoolsuse keskne teema on rahvuslik identiteet, majanduses ollakse heaoluriigi s\u00e4ilitamise poolt ja toetatakse riigi rolli. Tekib justkui kooslus, mille nimetus oleks natsionaalsotsialism, rahvuslus koos riigikesksusega.<\/p>\n<p>Kuigi see rahvuslik majanduspoliitika ei ole ei sotsialistlik ega egalitaarne, kuid ka mitte kapitalistlik. Pigem selline rahvuslik kollektivism v\u00f5i neomerkantilism, protektsionismi toetamine ja rahvuslik arengustrateegia, mis sisaldab valitsuse sekkumist ja investeeringute suunamist.<\/p>\n<p>Peavoolumeediat peetakse avaliku masinav\u00e4rgi h\u00e4\u00e4letoruks, n\u00f5utakse valitsuse \u00fcmberkorraldamist, massilisi ametnike vallandamisi ja erinevate programmide rahastamise l\u00f5petamist. Ja eliidi all ei m\u00f5elda j\u00f5ukaid, keda pigem imetletakse. Vaenlased on inimesed, kes majandust haldavad. Selle klassi tunnusjoon on k\u00f5rghariduse hindamine, mida kritiseeritakse. Ja demokraatia olla k\u00fcsitav asi, tugev juht v\u00f5ivat olla kindlam valik.<\/p>\n<p>Davies ennustab, et uus koondumine saab domineerima j\u00e4rgmised 30-40 aastat ning on v\u00f5imalus, et Euroopa uusparempoolsus kujuneb iselaadseks tsivilisatsiooniliseks natsionalismiks, milles lojaalsus ja identiteet seovad Euroopat tervikuna. See Euroopa demos oleks kristlik, valgenahaline ja mitte-ameerikalik.<\/p>\n<p>Omaette j\u00f5ud on tehnoparempoolsus, eriti selle kontrollimatus variandis, millest siin ei r\u00e4\u00e4gi, kuid mis v\u00f5ib tulevikule tugeva pitseri panna. Aga l\u00f5petuseks: poliitika ei ole kaoses, ta lihtsalt ongi selline pidevalt muutuv v\u00e4rk.<\/p>\n<p>Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Poliitika on \u00fcldiselt segane n\u00e4htus, mille selgitamise ja seletamisega suur hulk inimesi on l\u00e4bi ajaloo leiva lauale saanud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":272914,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,95,19,1059,26279,999,111,25,3975,52,105277,23,24,16052,22,325,20,105276,4651,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-272913","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-parempoolsed","tag-parteid","tag-poliitika","tag-poola","tag-populaarseimad-lood","tag-populism","tag-prantsusmaa","tag-stephen-davies","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsentristid","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-uusparempoolsed","tag-vasakpoolsed","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272913","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272913"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272913\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/272914"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272913"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272913"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272913"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}