{"id":272999,"date":"2026-09-10T12:59:14","date_gmt":"2026-09-10T12:59:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272999\/"},"modified":"2026-09-10T12:59:14","modified_gmt":"2026-09-10T12:59:14","slug":"aarne-ruben-prantsuse-uus-laine-eestis-ja-tanavatel-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/272999\/","title":{"rendered":"Aarne Ruben: prantsuse uus laine Eestis ja t\u00e4navatel | Film"},"content":{"rendered":"<p>On olnud palju juttu sellest, et uus laine murdis tabusid ja konventsioone. V\u00f5ttemeeskond l\u00e4ks v\u00e4lja eksprompt, filmiti t\u00e4navavalgust kasutades ja k\u00e4sikaameraga. T\u00e4nu tundlikumale filmile (Kodak Tri-X) said uue laine re\u017eiss\u00f6\u00f6rid filmida p\u00e4ris t\u00e4navatel, mitte stuudios, kasutada t\u00e4navalaternaid ja poeaknaid valgusallikana, t\u00f6\u00f6tada v\u00e4ikese meeskonnaga ja liikuda kaameraga vabamalt. See andis asjale dokumentaalset m\u00fcnti. Uute lainetajate teoreetiline ajakiri oli Cahiers du Cin\u00e9ma (alates 1951), kus Fran\u00e7ois Truffaut v\u00f5ttis 1954. aastal s\u00f5na, r\u00e4\u00e4kides m\u00f5ningaist tendentsidest prantsuse kinos. Ta arutas n\u00e4iteks selle \u00fcle, et kui romaanis on dialoog, siis saab sellest ka filmi. Truffaut arvates oli mineviku filmides, n\u00e4iteks filmis &#8220;Saatan ihus&#8221; (1947), palju musti varje. Aegade m\u00f6\u00f6dudes kaovad mustvalgete filmide varjudest n\u00fcansid, pilt kukub \u00e4ra.<\/p>\n<p>Louis Malle tegi teisiti. Relvam\u00fc\u00fcja naine (Jeanne Moreau) filmis &#8220;Lift v\u00f5llani&#8221; (&#8220;Ascenseur pour l&#8217;\u00e9chafaud&#8221;, 1958) k\u00f5nnib \u00f6ises Pariisis. Valgus on teraline tundliku filmi t\u00f5ttu, mida kaua ilmutati, aga v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguste filmidega on see suur edasiminek. Moreau balansseerib autode vahel, vaateakent aga \u00fcmbritseb j\u00e4ine k\u00fclmus ja m\u00f5istatuslik rahu. Kangelanna heitleb, ta k\u00e4si liigub kraeni, just nagu tahaks ta ennast k\u00e4gistada. Selles episoodis on palju \u00fcksindust ja nukrust, v\u00f5ib-olla k\u00f5ige rohkem prantsuse uue laine filmidest. Autod on need, mis kangelannat \u00e4hvardavad. Miks n\u00e4eb 1960. aastate Pariis paljudes filmides autovabam v\u00e4lja, kui ta tegelikult oli? Sest politsei andis h\u00f5lpsamini loa filmimiseks p\u00fchap\u00e4eval kui m\u00f5nel muul p\u00e4eval.<\/p>\n<p>Teeme vahet prantsuse uuel romaanil ja prantsuse kino uuel lainel. Esimeses lainetab teadvuse vool. Euroopa kirjanduses on sisek\u00f5net vahendatud juba Laurence Sterne&#8217;i &#8220;Tristram Shandy elu ja arvamuste&#8221; (1767) aegadest peale. Juba Sokrates kinnitas, et inimese sisemus on dialoogiline, seesama liin jookseb l\u00e4bi Dostojevski ja Faulkneri Camus&#8217;ni. Viiek\u00fcmnendate aastate auto\u00adritest Nathalie Sarraute, Michel Butor ja Claude Simon vahendasid k\u00f5ik &#8220;vaba kaudk\u00f5net&#8221;. Sisemist dialoogi saab n\u00e4idata ka filmi vahenditega. N\u00e4iteks P\u00fcha Jehanne Otto Premingeri filmis &#8220;Saint Joan&#8221; (1957), kus neitsi Jehanne d&#8217;Arc v\u00f5etakse viimast korda pihile. V\u00f5i Jean-Pierre filmis &#8220;Nuhk&#8221; (&#8220;Le Doulos&#8221;, 1962), kus j\u00e4rjekordse superrolli teeb Jean-Paul Belmondo. Sisemine dialoog on seal n\u00e4itleja m\u00e4ng silmadega.<\/p>\n<p>Kino funktsionaalsus<\/p>\n<p>Uue laine \u00fcheks ideeliseks postulaadiks oli kino funktsionaalsus. Need autorid teadsid selgelt, et filmi sisuks ei saa olla s\u00fcndmustik, milles superkompuuter suhtleb astronautidega. V\u00f5i haige \u00fcli\u00f5pilase hingepiinad, kui ta l\u00e4heb k\u00fclla liigkasuv\u00f5tjale, kes \u00e4ratab temas impulsi tappa. Muidugi vastupidi!<\/p>\n<p>Prantsuse filmides lauldakse, tantsitakse, istutakse kohvikus, varietees ja modellide fotosessioonil. Fran\u00e7ois Truffaut&#8217; filmis &#8220;Jules ja Jim&#8221; (1962) laulab oma ballaadi Catherine&#8217;i kehastanud imekaunis Jeanne Moreau, Jean-Luc Godard&#8217;i filmis &#8220;Hull Pierrot&#8221; (1965) aga lavastaja lemmikn\u00e4itlejanna Anna Karina (kehastas lapsehoidjat Marianne Renoiri).<\/p>\n<p>Naised keerutavad seelikut ja n\u00e4itavad kauneid s\u00e4\u00e4ri. Filmide sisuks on ebakindlad, hajuvad armastuskolmnurgad \u2014 keegi ei ole oma tunnetes kindel, paneb v\u00e4lja p\u00fc\u00fcniseid, lollitab. Interj\u00f6\u00f6rid: korralike kodanlaste korterid, valge m\u00f6\u00f6bel, magnetoolad, palju raamatuid, dekoratiivsed suled, m\u00e4nguasjad, jalgrattad, toona veel uued kilekotid. Eksterj\u00f6\u00f6rid:\u00a0brasserie&#8217;d, neoon, t\u00e4navakohvikud, bukinistid, puiesteed, turud. Need k\u00f5ik on tehtud arvestades kino k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemat publikut: valdav osa kinok\u00fclastajatest olid noorpaarid, kes tahtsid koos \u00f5htut veeta. K\u00f5ik see pole ainult uus laine. Kui vaatame hilisemaid filme Pierre Richard&#8217;i ja G\u00e9rard Depardieu&#8217;ga peaosades, mida N\u00f5ukogude ajal elanud meenutavad heldimusega, siis seal on ikka sama lugu.<\/p>\n<p>S\u00f5ja ajal tekkis inimestes must viha. Sartre&#8217;i &#8220;Olemise ja eimiski&#8221; v\u00f5iduk\u00e4igu tingis asjaolu, et \u00e4ng hakkas hajuma, kuna v\u00e4hemalt keegi m\u00f5testas seda. Algas optimismi ajaj\u00e4rk. Kangelaseks oli keskklass, kellel ei olnud raha mitte ainult kinos k\u00e4ia, vaid ka filmit\u00e4hti (Belmondo, Loren) jumaldada. Kapitalism Prantsusmaal kosus koos uue lainega. 1968. aasta vapustus oli tegelikult \u00fcli\u00f5pilaste m\u00e4ss. Prantsusmaal tipnevad juubeldamise ajaj\u00e4rgud alati kainusperioodidega. Suurele Prantsuse revolutsioonile j\u00e4rgnesid direktoorium ja Bonaparte&#8217;i kroonimine, p\u00e4rast Bonaparte&#8217;i eksiili monarhia, siis vabariik ja j\u00e4lle monarhia. Siis Pariisi kommuun, iga p\u00f6\u00f6rde puhul barrikaadid ja t\u00e4\u00e4gid \u2014 niipea, kui need leiutati. Siis Dreyfusi af\u00e4\u00e4ri segased ajad. Kuuek\u00fcmnendatel aastatel ei olnud see asi kuidagi teisiti.<\/p>\n<p>Selle artikli eesm\u00e4rk on vaadelda, milline oli uue laine filmilike t\u00e4navate esteetika. Esmalt aga k\u00fcsimus, millist vastukaja tekitas see eestilikus m\u00f5ttes.<\/p>\n<p>Uus laine ja Eesti<\/p>\n<p>Sulev Teinemaa (1947\u20132020) s\u00f5nul j\u00f5udsid TPI filmiklubisse kindlasti Jean-Luc Godard&#8217;i, Alain Resnais&#8217; ja Fran\u00e7ois Truffaut&#8217; filmid. Resnais l\u00e4ks l\u00e4bi igasuguse tsensuuri, sest mis v\u00f5is \u00fchele N\u00f5ukogude ametnikule olla parem maiuspala kui Resnais&#8217; &#8220;Hiro\u00adshima, mu arm&#8221; (1959). V\u00f5i Truffaut&#8217; &#8220;Nelisada l\u00f6\u00f6ki&#8221; (1959) \u2014 inimvaenulik \u00fchiskond peksab pisikest \u00fcleastujat. Juba siis j\u00e4i uues laines k\u00f5ik lahtiseks: me ei saa ju aru, kas v\u00e4ike paljukannatanud inimesehakatis l\u00e4ks taas v\u00f5itlusse v\u00f5i vabasurma. Olev Remsu s\u00f5nul algas sellest filmist tema kirjanikutee. Siin v\u00f5idi kinodes n\u00e4idata palju neid filme.<\/p>\n<p>Jean-Paul Belmondo (1933\u20132021) esineb v\u00e4ga erinevates rollides paljudes Godard&#8217;i filmides. Soliidselt sportlik, aga mitte massiivne, enamasti kaabu peas ja sigaret hambus. Ta s\u00fcmboliseeris l\u00e4\u00e4ne kino suurt naeratust. Paha poiss, kuid peamiselt kodustatud variant, Euroopa gangster, mitte Ameerika Onu Sam. K\u00e4ttesaamatu ja rafineeritud antikangelane. Kui akadeemik Gustav Naan p\u00fc\u00fcdis siinmail rohkem arendada Sophia Loreni kultust, siis ka Belmondo nimi vilksatab kusagilt eesti kirjandusest l\u00e4bi (t\u00f5en\u00e4oliselt Teet Kallasel). Kui \u00f5igesti m\u00e4letan, siis oli k\u00e4ibel anekdoot vaidlevatest n\u00f5ukogude naistest. \u00dcks naine \u00fctleb, et tema mees hankis talle just suurema v\u00e4rviteleka. Teine \u00fctleb, et sai abikaasalt kingituseks Saksa DV elastikseeliku. Kolmas aga mainib, et tema mees on ise nagu Jean-Paul Belmondo.<\/p>\n<p>Seda artiklit kirjutades hakkasin uue laine filme j\u00e4rjest l\u00e4bi vaatama. \u00dchena esimestest sattus k\u00e4tte Godard&#8217;i &#8220;Naine on naine&#8221; (1961). Muidugi on seal Godard&#8217;i toonane v\u00e4rske abikaasa Anna Karina ja Belmondo, k\u00fclm ja osav\u00f5tmatu ikoonilises stseenis, kus Angela (Anna Karina) mossitab \u00fcle kohvikusaali oma s\u00f5brannaga, keda kehastab muide Jeanne Moreau. Viimase t\u00e4hetund alles tuleb j\u00e4rgmisel aastal filmiga &#8220;Jules ja Jim&#8221;. Olen kindel, et see kuju pani mehi armuma siin- ja sealpool mis tahes piire.\u00a0Femme fatale!<\/p>\n<p>Godard&#8217;i protest<\/p>\n<p>Jean-Luc Godard l\u00f5i omalaadse filmiesteetika, seda eelk\u00f5ige oma palju \u00fclistatud deb\u00fc\u00fcdis &#8220;Hingetu&#8221; (&#8220;\u00c0 bout de souffle&#8221;, 1960, peaosades Jean-Paul Belmondo ja Jean Seberg). Keskne stseen \u2014 ameeriklannast kirjanduslembene ajakirjanik Patricia Franchini m\u00fc\u00fctab NY Herald Tribune&#8217;it Pariisis Champs-\u00c9lys\u00e9el, saatjaks \u00e4pardunud skriptikirjanik ja Air France&#8217;i endine stjuuard Michel Poiccard. Prantslane. Piisavalt paha poiss. K\u00f5rvuti k\u00f5nnivad \u00f5\u00f5nes ja algajalik Euroopa gangsterlus ja j\u00e4nkilik j\u00e4relem\u00f5tlikkus; osad on justkui vahetatud ja Uus Maailm \u00f5petab Vana Maailma, kuna just viimasel pole kombeid. Saatjaks, kuid mitte tegelaseks, on lai t\u00e4nav, millel paarike v\u00e4ldib v\u00e4heseid autosid. Mida rohkem Patricia ja Michel (Jean ja Jean) k\u00f5nnivad, seda suuremaks l\u00e4heb t\u00e4naval inimeste vool, mis s\u00fcmboliseerib Patricia tundeid, mida naine isegi veel ei m\u00f5ista. Godard filmis stseeni p\u00e4rist\u00e4naval, k\u00e4sikaameraga, ilma ametliku loata, peidetud helitehnikaga, mis omakorda aitas kaasa uue lainealternatiivsele esteetikale (&#8220;Oleme teistsugused!&#8221;).<\/p>\n<p>&#8220;Hingetu&#8221; oli varjatud protest, mis p\u00f6\u00f6ras m\u00e4rgis\u00fcsteemid \u00fcmber ja esitas v\u00e4ljakutse massimaitsele. Tolleaegne filmivaataja pidi aru saama, et midagi sellist on ta juba n\u00e4inud. T\u00f5epoolest, &#8220;Hingetu&#8221; on nagu pahupidi p\u00f6\u00f6ratud &#8220;Puhkus Roomas&#8221;, mille autoriks oli William Wyler ja mis n\u00e4gi kinolinu seitse aastat enne &#8220;Hingetut&#8221;. Ainult osad on vahetunud: seal oli ajakirjanik mees (Marcello Mastroianni) ja elava kujutlusv\u00f5imega isik naine (Audrey Hepburn). Siin olid sood vahetunud. &#8220;Hingetu&#8221; vastandus j\u00e4rsult &#8220;Puhkuse Roomas&#8221; magusale unelmale.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude filmivaatajad m\u00f5istsid, et Poiccard elab vaba ja lennukat elu \u2014 v\u00f5tab suvalisi autosid, keegi teda taga ei aja. Pidevalt suits suus, aga hambad ikka valged. K\u00fcllap vormus nende huulil ka jonnakas k\u00fcsimus: miks meie ei v\u00f5i\u2026 Meie oleme vangis. Kuid ka Prantsusmaal ei elanud k\u00f5ik nii nagu ekstsentrilised kunstiinimesed.<\/p>\n<p>Veidike intertekstuaalsust:<\/p>\n<p>Michel ja Patricia teevad teineteisele naljakaid n\u00e4gusid Clarence&#8217;i hotellis \u2014 viide Samuel Fulleri filmile &#8220;Nelik\u00fcmmend p\u00fcssi&#8221; (&#8220;Fourty Guns&#8221;, 1957).<\/p>\n<p>Patricia saluteerib enesele Cla\u00adridge&#8217;i hotellis peegli ees \u2014 samuti laen Hollywoodist. Siin on Ameerika essentsi \u2014 saluut lipule kodus\u00f5ja kangelaste kalmudel.<\/p>\n<p>V\u00f5i Patricia keksuh\u00fcpped t\u00e4nava sisse taotud postidel Champs-\u00c9lys\u00e9el. Need postiotsad m\u00e4rgivad tegelikult parkimise ala piiri, aga keset t\u00e4navat \u00fclek\u00e4igurada. Patriciale on nende h\u00fcpetega vaja r\u00f5hutada ennast kui naist. Ta testib, kas ta Claridge&#8217;i hotellis \u00f6\u00f6bivale s\u00f5ltumatule filmimehele ikka sobib. Sel eesm\u00e4rgil t\u00f5mbab ta isegi vaateakna ees oma v\u00f6\u00f6 kokku. Need kuuek\u00fcmnendad aastad, need sulnilt lehvivad seelikud\u2026<\/p>\n<p>[Tol ajal oli \u00fcldse intertekst v\u00e4ga tavaline. Maagiline ja purunev peeglite lab\u00fcrint Orson Wellesi &#8220;Daamis Shanghaist&#8221; (1947) on justkui Agn\u00e8s Varda peeglimotiiv filmis &#8220;Cl\u00e9o viiest seitsmeni&#8221;.]<\/p>\n<p>Poiccard&#8217;i surmahetkel pidanuks Patricia Francini m\u00f5istma midagi olulist. Poiccard&#8217;i viimased s\u00f5nad\u00a0Tu es vraiment d\u00e9gueulasse\u00a0prantsuse keeles midagi head ei t\u00e4henda. Aga h\u00e4\u00e4letu k\u00f5ne, mida v\u00e4iksemat masti kurikael koos sigaretisuitsuga v\u00e4lja hingab, moodustaks justkui lause &#8220;Ma armastan sind!&#8221; Viide sellele, et m\u00f5ni s\u00f5na on elus nii tohutu kaaluga, et vormib inimisiksuse t\u00e4ielikult \u00fcmber. (Sartre kinnitas oma makroessees &#8220;S\u00f5nad&#8221;, et ta kummardab s\u00f5nade ees, kes on tema isandad.) Me p\u00fc\u00fcame oma armastatu s\u00f5nu elu l\u00f5puni lahti m\u00f5testada. Isegi kui mehele Temakest ei j\u00e4\u00e4, j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama ikkagi Temakese s\u00f5nad. \u00dcksk\u00f5ik missugused.<\/p>\n<p>&#8220;Alphaville&#8217;i&#8221; sinine p\u00e4ike<\/p>\n<p>P\u00e4rast &#8220;Hingetut&#8221; p\u00e4lvis Godard laialdast t\u00e4helepanu filmiga &#8220;Alphaville&#8221; (1965, staarid Eddie Constantine ja taas Anna Karina). Parasjagu olid moodi minemas d\u00fcstoopiad ja futuristlik ulme, nii tegi ka Godard filmi, kus inimesi kontrollib masin Alpha 60. Alpha \u00fcks s\u00fcmboleid on k\u00fclmade harali kiirtega p\u00e4ike.<\/p>\n<p>Kustumatu lapsep\u00f5lvem\u00e4lestus: t\u00e4di tegi mulle k\u00fcmmekond aastat p\u00e4rast &#8220;Alphaville&#8217;i&#8221; ekraanile tulekut j\u00e4rjehoidja, millel peal just seesama p\u00e4ike \u2014 kuldses variandis. J\u00e4rjehoidja kadus mul \u00e4ra ja ma loodan siiani, et lapsep\u00f5lve armas feti\u0161 kusagilt mu kultuurikihi alt veel v\u00e4lja tuleb.<\/p>\n<p>&#8220;Alphaville&#8217;is&#8221; &#8220;Hingetu&#8221; ps\u00fchholoogilisi s\u00fcgavusi pole, aga v\u00e4ga h\u00e4sti tuleb esile see, mida peetakse uue laine t\u00fchjade kummituslike t\u00e4navate esteetikaks. Ma m\u00f5tlen kaugeid, seisvaid ja liikuvaid autosid, mille kohal plingivad neoonid. \u00dcks latern on v\u00e4ga l\u00e4hedal, selle tuli valgustab teisi ja me ei n\u00e4e auto\u00addest v\u00e4lja astuvaid v\u00f5i midagi v\u00e4lja viskavaid inimesi. Kaamera ees valgus hajub; \u00fclevalgustuse (Hollywoodi termin\u00a0overexposure) p\u00f5hjus on proosaline: see pole stuudiov\u00f5te. Godard filmis j\u00e4lle k\u00e4sikaameraga ja kasutas kiiret filmimaterjali, mis tagas tugeva kontrastiga mustvalge. Hollywoodis t\u00e4hendas see ohtu\u00a0film tech noir&#8217;i v\u00f5tmes, Godard&#8217;il lisandub veel k\u00fclmus.<\/p>\n<p>Nende kaugete p\u00e4evade neoonvalgus j\u00f5uab ikka veel meieni. Jeanne Moreau kontsade r\u00fctm &#8220;Liftis v\u00f5llani&#8221; pluss kiirustav linn oligi h\u00fcmn kuuek\u00fcmnendatele. Seejuures polnud Pariis sugugi nii kiirustav linn. 1950.\u201360. aastate Pariisi filmides on sageli rohkem jalak\u00e4ijaid kui autosid.<\/p>\n<p>1960. aastate New Yorgi filmides (nt &#8220;Kesk\u00f6ine kauboi&#8221;, 1969 v\u00f5i &#8220;Prantsuse sidemees&#8221;, 1971) on linn juba peaaegu t\u00e4ielikult autode p\u00e4ralt. Samuti tundub, et Jeanne Moreau sammude ja autode vahel ei ole \u00fcldse ruumi. Ruumipuudus on oluline s\u00f5jaj\u00e4rgne m\u00f5iste. Isegi Sartre kirjutas sellest &#8220;Olemises ja eimiskis&#8221;.<\/p>\n<p>Ja ikkagi igatsen ma &#8220;Alphaville&#8217;i&#8221; sinist p\u00e4ikest. Kes on elus palju peksa saanud (v\u00f5i ka andnud?), selle k\u00e4tte j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks vaid \u00fcks t\u00fckk lapsep\u00f5lve p\u00e4ikesekiirt.<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAllikas:<br \/>\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On olnud palju juttu sellest, et uus laine murdis tabusid ja konventsioone. V\u00f5ttemeeskond l\u00e4ks v\u00e4lja eksprompt, filmiti t\u00e4navavalgust&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":273000,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[82700,37,33,35,173,34,36,208,105306,105304,140,105305,6635,6637],"class_list":["post-272999","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aarne-ruben","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-godard","tag-hingetu","tag-meelelahutus","tag-prantsuse-uus-laine","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117246870831464587","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272999","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=272999"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/272999\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/273000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=272999"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=272999"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=272999"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}