{"id":273483,"date":"2026-09-11T07:07:15","date_gmt":"2026-09-11T07:07:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/273483\/"},"modified":"2026-09-11T07:07:15","modified_gmt":"2026-09-11T07:07:15","slug":"balletifotograaf-runno-lahesoo-hea-pilt-ei-ole-kunagi-ainult-tehnilise-soorituse-tabamine-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/273483\/","title":{"rendered":"Balletifotograaf R\u00fcnno Lahesoo: hea pilt ei ole kunagi ainult tehnilise soorituse tabamine | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Oleme R\u00fcnnoga tuttavad olnud kindlasti \u00fcle k\u00fcmne aasta ja teinud koost\u00f6\u00f6d parasjagu. Nii m\u00f5negi artikli olen ma enne avaldamist saatnud R\u00fcnnole lugeda, et ta sinna sobivad pildid teksti t\u00e4iendama leiaks. Muidugi oleme ka n\u00e4htud lavastuste \u00fcle muljeid vahetanud. Sina peal oleme olnud vist kohe algusest peale.<\/p>\n<p>R\u00fcnno, sind tuntakse praegu eelk\u00f5ige eduka balletifotograafina ja \u00fcks su edu aluseid, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda, on asjaolu, et oled ise olnud balletitantsija. Kuidas sa tantsuni j\u00f5udsid?<\/p>\n<p>Tantsu juurde viis mind ema, kes oli noorena \u00f5ppinud Vanemuise balletistuudios ja isegi tantsinud Vanemuise laval, kuigi tantsijat temast trauma t\u00f5ttu ei saanud. Ma s\u00fcndisin Tartus, aga kui ma olin viieaastane, kolis pere elama Viljandi k\u00fclje alla T\u00e4nassilma. K\u00e4isin algul aasta peotantsu ringis, aga see oli \u00fcsna t\u00fclikas, sest pidin bussiga Viljandisse s\u00f5itma \u2014 trenn oli poolteist tundi, ja siis bussiga tagasi. See l\u00e4ks juba ajaliselt keeruliseks. \u00dche korra jagasin v\u00f5istlustel esimest-teist kohta. Peotants oli mulle natuke igav, selles m\u00f5ttes, et seal oli veel rohkem kordamist kui balletis. \u00dchte liigutust lihviti ikka v\u00e4ga palju. See ei olnud p\u00e4ris minu jaoks. Ja siis viis ema mind Tallinna Koreograafiakooli katsetele ning ma sain sisse. Meil oli suhteliselt suur poiste klass, kokku seitse poissi. Tegime k\u00f5ike seda, mida poisid ikka teevad: m\u00e4ngisime palli, l\u00f5ime aknaid katki ja korraldasime igasuguseid muid seiklusi.<\/p>\n<p>Kes olid sinu \u00f5petajad?<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem on mind \u00f5petajana m\u00f5jutanud ehk Vjat\u0161eslav Maimussov, ta oli meie juures umbes aasta. Maimussov oli \u00f5ppinud Leningradis koos Mihhail Bar\u00f5\u0161nikoviga ja p\u00e4rast seda, kui Bar\u00f5\u0161nikov N\u00f5ukogude Liidust &#8220;\u00e4ra h\u00fcppas&#8221;, v\u00e4lismaale j\u00e4i ega naasnud N\u00f5ukogude Liitu, muutudes sellega riigireeturiks, Maimussovi enam v\u00e4lismaale ei lastud. Ta oli h\u00e4sti avatud ja m\u00f5nus inimene ja teadis v\u00e4ga t\u00e4pselt, kuidas tehnikat \u00f5petada. Ta v\u00f5is \u00f6elda: &#8220;Viska jalg sinna, pane k\u00e4si sinna, keera ennast kaks korda ja maandu niimoodi.&#8221; Siis tegid selle j\u00e4rele ja see toimis. Temaga oli v\u00e4ga hea \u00f5ppida.<\/p>\n<p>Enne Maimussovi \u00f5petas meid ka Frunze Stepanjan. Tema oli v\u00e4ga konkreetne. Tehnikat \u00f5petas v\u00e4hem, aga keskendus kehahoiule ja lavalisele kohalolule. Ka see oli tegelikult v\u00e4ga kasulik.<\/p>\n<p>P\u00e4rast Maimussovi tuli Enn Suve. Ta andis \u00f5pilastele ruumi areneda. Need, kes tahtsid t\u00f6\u00f6d teha, tegid seda, kes ei tahtnud, ei teinud. Siis tuli Juri Jekimov, kes oli t\u00e4ielik vastand Maimussovile. Ega ta suurt midagi ei seletanud, aga n\u00e4itas v\u00e4ga h\u00e4sti ette,\u00a0 ja kui sa teda j\u00e4ljendasid, said hakkama. Jekimovi klassis ma 1992. aastal balletikooli l\u00f5petasingi. Tagasi vaadates oli meil p\u00e4ris hea kombinatsioon \u00f5petajaid: \u00fcks seletas lahti, mida teha, teine n\u00e4itas ette, kuidas see v\u00e4lja peab n\u00e4gema, kolmas \u00f5petas, kuidas ennast laval hoida.<\/p>\n<p>Jekimovi ajal hakkasin ma juba teatris rolle saama, mis sobis mulle v\u00e4ga h\u00e4sti. Tantsisin &#8220;P\u00e4hklipurejas&#8221;, &#8220;Luikede j\u00e4rves&#8221; ja muudes lavastustes v\u00e4iksemaid soolosid ja kolmandal kursusel sain juba p\u00e4ris arvestatavaid \u00fclesandeid. P\u00e4rast l\u00f5petamist l\u00e4ksin Estoniasse t\u00f6\u00f6le ja sain seal kohe rolle, nagu\u00a0Pas de trois\u00a0&#8220;Luikede j\u00e4rves&#8221;, &#8220;Hiina tants&#8221; &#8220;P\u00e4hklipurejas&#8221; ja \u00fcks kahest s\u00f5durist &#8220;Armastuse muinasjutus&#8221;.<\/p>\n<p>See oli aeg, mille \u00fcle v\u00f5ib praegu juba naerda, aga kohati oli see naljast kaugel. Paljud mehed k\u00e4isid hommikuti ehitusel raha teenimas, tulid \u00f5htul teatrisse etendust andma ja p\u00e4rast l\u00e4ksid j\u00e4lle ehitusele tagasi\u2026 See oli p\u00e4ris karm aeg v\u00f5rreldes sellega, kuidas hiljem elati ja t\u00f6\u00f6tati.<\/p>\n<p>Ja siis tuli Saksamaa. Kuidas sa sinna sattusid?<\/p>\n<p>Saksamaale minek oli tegelikult \u00fcsna suur improvisatsioon. S\u00f5itsime 1993. aasta suvel k\u00fclla Jane Raidmale, kes t\u00f6\u00f6tas tollal Saarbr\u00fcckeni teatris. S\u00f5it l\u00f5ppes sellega, et tagasi Estoniasse ma enam ei tulnud, sain lepingu Krefeld-M\u00f6nchenglad\u00adbachi teatrisse Saksamaal ja j\u00e4in suvel juba j\u00e4rgmise hooaja etendust \u00f5ppima. See pakkumine tuli mulle \u00fcllatusena: neil oli kiiresti inimest vaja ja nii ma j\u00e4ingi sinna kohe rolle \u00f5ppima. Vahepeal pidin ainult selleks Eestisse tagasi tulema, et saada viisa, sest tol ajal tuli viisa taotleda Eestis asuvast Saksa saatkonnast.<\/p>\n<p>Sa \u00fctlesid\u00a0&#8220;s\u00f5itsime&#8221;. See oli siis koos Ingrid Iteriga, sinu abikaasaga? Olite siis juba paar?<\/p>\n<p>Jah. Me saime kooli ajal mingil j\u00f5ulupeol kokku ja sealt see lugu arenes. Nii-\u00f6elda k\u00e4ima hakkasime vist siis, kui ma olin juba teisel v\u00f5i kolmandal kursusel. Aga koos me ei tantsinud.<\/p>\n<p>Teil on v\u00e4ga pikk kooselu ja\u2026 mitu last?<\/p>\n<p>Neli. Eestisse tulime tagasi seet\u00f5ttu, et tahtsime kindlalt, et lapsed \u00f5piksid Eesti koolis.<\/p>\n<p>Kuigi see pole meie jutuajamise p\u00f5hiteema, k\u00fcsin ikkagi: mis on nii pika kooselu saladus?<\/p>\n<p>Ma ei teagi. Eks see ole iga\u00fchel erinev. Ilmselt tuleb v\u00f5tta teist inimest sellisena, nagu ta on. V\u00f5ib-olla peab lihtsalt \u00f5igel ajal \u00f5ige inimesega kokku sattuma. Ja siis ongi koos hea olla. Saksamaal M\u00f6nchengladbachis elasime kaksteist aastat, 1993\u20132005. Ingrid lastega tuli pisut varem Eestisse, minul oli vaja seal veel kool l\u00f5petada.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gi natuke oma tantsijakogemusest Saksamaal.<\/p>\n<p>Krefeld-M\u00f6nchengladbachi teatri tantsutrupp ei olnud k\u00fcll v\u00e4ga suur, aga sealt saadud kogemused olid v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikud. N\u00e4iteks oli seal selline t\u00f6\u00f6tempo, mida meie inimesed v\u00f5ib-olla enam ette ei kujuta. Meil oli ka kaks teatrimaja kahes eri linnas. \u00dchel \u00f5htul m\u00e4ngisid \u00fches, j\u00e4rgmisel teises. See \u00f5petas v\u00e4ga h\u00e4sti oma j\u00f5udu ja aega planeerima. Aeg-ajalt tegime kolme n\u00e4dala jooksul umbes k\u00fcmme etendust n\u00e4dalas. Magasin kahe etenduse vahepeal kusagil lava peal ja l\u00e4ksin siis j\u00e4rgmisele etendusele. M\u00f5ned lavastused tulid lausa plokkidena j\u00e4rjest. Nii et see meenutas natuke Ameerika s\u00fcsteemi. \u00dcle saja etenduse aastas ei olnud mingi erand. Sellise tempoga harjud \u00e4ra, kuigi ma l\u00e4ksin l\u00f5puks ikka 2001. aastal nii katki, et l\u00f5petasin lavakarj\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n<p>Traumad ja vigastused on tantsija argip\u00e4eva osa. Kuidas sul on nendega olnud?<\/p>\n<p>\u00dcldiselt olin ma \u00fcsna traumavaba. Balletikooli teisel kursusel v\u00e4\u00e4nasin h\u00fcppeliigese v\u00e4lja ja mu parem jalg on siiani natuke paksem kui vasak. Aga selliseid asju juhtub k\u00f5igil. Eks tuleb lihtsalt peaga kaasa m\u00f5elda; on m\u00f5ned p\u00f5him\u00f5tted, mida tuleb j\u00e4rgida. L\u00f5puks sain aga \u00fche esietenduse ajal seljatrauma. Seljaga on keeruline \u2014 kui see ikka t\u00f5siselt tunda annab, siis v\u00f5id k\u00fcll proovida edasi teha, aga enamasti ei tule sellest midagi v\u00e4lja. Mina proovisin ka, aga l\u00f5puks enam ei saanud. Siis l\u00e4ksingi \u00fcle IT-valdkonda, kus ma t\u00e4nini t\u00f6\u00f6tan.<\/p>\n<p>Otsisid midagi senisest erinevat?<\/p>\n<p>Jah, tahtsin midagi, mis oleks tantsust v\u00f5imalikult kaugel. Nii j\u00f5udsin infotehnoloogia \u00fcmber\u00f5ppeprogrammi juurde. Tegelikult oli mul juba balletikooli ajal arvutitega kokkupuude. Sattusin Noorte Tehnikute Majja ja \u00f5ppisin seal programmeerimiskeelt Basic. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes on see p\u00e4ris naljakas. Hiljem, kui olin Saksamaal, \u00f5ppisin balleti k\u00f5rvalt samuti programmeerimist. See oli minu hobi ja meeldis mulle v\u00e4ga. Kui ma enam tantsida ei saanud, siis tegingi oma hobist t\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>See oli aeg, kui k\u00f5ik, kes natukenegi koodi kirjutada oskasid, v\u00f5eti kohe t\u00f6\u00f6le. IT-sektor kasvas kiiresti ja see tundus kuidagi v\u00e4ga loogilise j\u00e4rgmise sammuna. Lisaks oli see teatrist ja tantsumaailmast t\u00e4iesti erinev valdkond.<\/p>\n<p>Miks sa tahtsid just midagi sellist, mis oleks tantsust v\u00f5imalikult kaugel?<\/p>\n<p>Kui sa oled olnud v\u00e4ga kaua mingis valdkonnas tegev, siis kipud sinna kinni j\u00e4\u00e4ma. M\u00f5tled kogu aeg sellele, kui hea sa oled kunagi olnud, ja elad minevikus. Mina ei tahtnud niimoodi kinni j\u00e4\u00e4da. Mingil hetkel tuleb endale lihtsalt \u00f6elda, et see etapp on l\u00e4bi ja et maailmas on veel palju huvitavaid asju, mida teha. Aga l\u00f5puks j\u00f5udsin ikkagi ringiga tagasi teatrisse. See v\u00f5is olla umbes 2002. v\u00f5i 2003. aastal.<\/p>\n<p>Siis juba fotograafina?<\/p>\n<p>Jah. L\u00e4ksin \u00fchel p\u00e4eval poodi ja n\u00e4gin seal v\u00e4ga \u00e4gedat fotokaamerat. Ostsin oma esimese digikaamera ja m\u00f5tlesin, et prooviks sellega midagi teha. L\u00e4ksin siis oma endise trupi juurde ja k\u00fcsisin, kas neid h\u00e4iriks, kui ma m\u00f5nes proovis pilte teeksin. Selgus, et ei h\u00e4irinud sugugi. Hakkasin seal vaikselt pildistama. Teatris oli muidugi oma v\u00e4ga hea fotograaf olemas, tema l\u00e4henemine oli lihtsalt natuke teistsugune kui minul. Mina vaatasin asju endise tantsija pilguga, tema mitte. Samas oli temalt v\u00e4ga huvitav \u00f5ppida just tehnilist poolt. Saksamaal olid fotograafial ka \u00fcsna ranged reeglid. Kui tahtsid oma pilte avaldada, ei pidanud luba k\u00fcsima mitte ainult teatrilt, vaid ka tantsijatelt ja teistelt osapooltelt. Autori\u00f5igustesse suhtuti v\u00e4ga t\u00f5siselt.<\/p>\n<p>Aga pildistamine ise oli p\u00f5nev. Inimestele meeldisid need fotod. Neid k\u00fcll v\u00e4ga laialt ei jagatud, aga minu jaoks oli see suurep\u00e4rane v\u00f5imalus harjutada. Kui Eestisse tagasi tulin, ei pildistanud ma m\u00f5nda aega peaaegu \u00fcldse. \u00dcllataval kombel selgus, et keskkonnavahetus on keeruline isegi siis, kui tuled v\u00e4lismaalt tagasi koju.<\/p>\n<p>No ikkagi kaksteist aastat \u00e4ra oldud.<\/p>\n<p>Just. Paar aastat kulus sellele, et elu uuesti paika saada. Harjud j\u00e4lle t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, lapsed k\u00e4ivad koolis, kogu igap\u00e4evaelu tuleb uuesti \u00fcles ehitada. Siis sattusin Tallinna Balletikooli l\u00f5puetendust pildistama. Sealt edasi hakkasin pildistama ka muid asju, n\u00e4iteks Eesti Tantsuagentuuri tegemisi. K\u00e4isin v\u00e4ga palju etendustel, vaatasin ja pildistasin uut\u00a0 tsirkust, tantsulavastusi ja muid projekte. Mingil ajal pildistasin \u00fcles peaaegu k\u00f5ik Tallinna \u00dclikooli l\u00f5puetendused. \u00dchel hetkel hakkas aga aega nappima. Samal ajal tuli j\u00e4rjest rohkem pildistamiskutseid. Nii Estonia kui Vanemuine hakkasid mind \u00fcha sagedamini kutsuma etendusi pildistama. Vanemuise puhul meeldib mulle eriti see, et nad saadavad kohe hooaja algul enam-v\u00e4hem kogu aasta pildistamise kuup\u00e4evad ette. Nii saan oma aega planeerida: tean juba varakult, millal minna, ja saan rahulikult oma tegemised selle j\u00e4rgi s\u00e4ttida.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gime siis balletifotodest. Ma tean, et su tantsukogemus t\u00e4hendab seda, et oskad tabada hetke, mis on tantsija vaatepunktist oluline.<\/p>\n<p>Balletti on fantastiline pildistada sellep\u00e4rast, et seal teevad inimesed asju, mida proovides tavaline inimene end t\u00f5en\u00e4oliselt katki teeks. Minu jaoks saavad balletifotol kokku inimese f\u00fc\u00fcsis, liikumine ja fotograafia tehniline pool. Kui \u00f5igel hetkel \u00f5iget nuppu vajutada, s\u00fcnnib midagi t\u00e4iesti erilist. Tsirkust on samuti lahe pildistada, aga see on natuke teistsugune maailm. Tsirkusel on oma koht ja tantsul oma koht. Viimasel ajal meeldib mulle v\u00e4ga n\u00e4iteks Folie tsirkusestuudio. Nemad teevad etendusi, kus lisaks trikkidele on olemas ka lugu, l\u00e4biv m\u00f5te ja emotsioon. Sellisel juhul ei pildista sa enam lihtsalt sooritust, vaid midagi palju enamat. Tegelikult on see ka balleti puhul sama. Hea pilt ei ole kunagi ainult tehnilise soorituse tabamine.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3801835\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3801835h4d9et24.jpg\"\/>Eve Andre Tiit Helimetsa balletis &#8220;Aeg&#8221;. Rahvusooper Estonia, 2011. Autor\/allikas: R\u00fcnno Lahesoo<\/p>\n<p>Sinu piltidelt on n\u00e4ha armastust teema vastu, mida sa pildistad, olgu see tsirkus, ballett v\u00f5i muu tants. Ja austus pildistatava vastu on piltidelt tunda.<\/p>\n<p>Tantsijate usaldus on mulle v\u00e4ga t\u00e4htis. Mingist hetkest alates on (tantsija vaatest) nii, et on parem, kui sinust polegi pilti, kui et sinust on halb pilt. Ja ma p\u00fc\u00fcan alati seletada ka inimestele, kes pole tantsumaailmaga kursis, et \u00e4rge pange halba pilti v\u00e4lja, see hakkab elama oma elu. See, et &#8220;mind lubati pildistama&#8221; ei kaalu \u00fcles seda, et sa levitad halba pilti.<\/p>\n<p>Hiljuti k\u00e4isin balletikooli l\u00f5petajaid pildistamas \u2014 grupifoto tegemine on alati nii lahe. See on traditsiooniline pilt, mis l\u00e4heb igal kevadel rahvusooperis \u00fcles balletin\u00e4ituse juurde. Seal oli kuus-seitse valikut ja ma m\u00f5tlesin, kas k\u00fcsin enne v\u00f5i panen \u00fcles ja k\u00fcsin hiljem. Ei k\u00fcsinud. Pildil olijate hilisem kommentaar oli\u00a0we love it\u00a0ja see on mulle v\u00e4ga palju v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n<p>Minul on sinuga samuti hea koost\u00f6\u00f6 tekkinud: ma saadan sulle oma teksti (v\u00f5i tooriku) ja sa valid selle juurde pildid. Mulle on oluline, et teksti juures oleks \u00f5ige visuaal. M\u00f5nikord ei ole see v\u00f5imalik, m\u00f5nikord otsivad toimetajad ise pildid, m\u00f5nikord t\u00f5stetakse j\u00e4rjekord \u00fcmber. \u00dckskord kirjutasin isegi sisse, kuhu pilti tahan, aga see tekitas k\u00fcljendamisel segadust.<\/p>\n<p>Hea on enne k\u00fcsida, see n\u00e4itab usaldust. Meil v\u00f5ib olla erinev arvamus, aga see on okei. Ja ma saadan tihti rohkem materjali, kui vaja, aga j\u00e4tan ikkagi viimase valiku sulle. See ongi austus fotograafi vastu \u2014 et sa k\u00fcsid, mis tema arvates on head kaadrid. Ma ise olin alguses v\u00e4ga kriitiline, mitte kunagi ei pannud v\u00e4lja pilti, mis oleks olnud lihtsalt &#8220;okei emotsiooniga&#8221;. Aga tegelikult ei ole ma kunagi saanud halba tagasisidet, kui emotsioon on \u00f5ige. Valgus v\u00f5i v\u00e4ikesed tehnilised asjad ei m\u00e4ngi siis enam rolli.<\/p>\n<p>Paraku on igal inimesel kuskil mingi n\u00f5rk koht, kas oma kehas v\u00f5i kuvandis, mida ta ei taha n\u00e4ha. Ja tihti ainult tema ise teab seda. Fotograaf peab olema natuke ps\u00fchholoog: ta peab aru saama, mis tantsija peas toimub, kui ta \u00fctleb, et see pilt ei meeldi talle, samas kui k\u00f5ik teised vaatavad ja \u00fctlevad, et see on v\u00e4ga hea pilt.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval tahetakse pilte sageli v\u00e4ga kiiresti k\u00e4tte saada. Ma p\u00fc\u00fcan v\u00f5imalusel vastu tulla, aga vahepeal j\u00e4tsin teadlikult isegi n\u00e4dala vahele, enne kui pilte jagama hakkasin. Lihtsalt selleks, et etenduse emotsioon saaks minus settida. Need pildid, mida ma l\u00f5puks jagan, r\u00e4\u00e4givad etenduselt saadud emotsiooni uuesti lahti \u2014 minu vaatenurgast. Mulle ei meeldi jagada pilte, mis ei ole tehniliselt kvaliteetsed v\u00f5i mis ei kanna emotsiooni.<\/p>\n<p>Kui ma tegin n\u00e4ituse &#8220;Eesti ballett, 100 aastat ilu ja emotsioone&#8221;, siis oligi mul see m\u00f5te, et asi pole ainult soorituses, vaid selles, et etendust n\u00e4inud inimesel tekiks pilti vaadates\u00a0 \u00e4ratundmine: &#8220;Jah, t\u00e4pselt nii see oligi.&#8221; See on v\u00e4ga m\u00f5nus tunne.<\/p>\n<p>Aga ausalt \u00f6eldes v\u00f5tan ma ise pildistamist \u00fcsna lihtsalt: minu jaoks on see v\u00e4ga h\u00e4sti iseendaga veedetud aeg. Kui ma pildistan, ei m\u00f5tle ma mitte millelegi muule. Vahel on k\u00fcll veidi kahju, kui teen pildi, kus on olemas lava, valgus, ruum, v\u00e4rvid ja kogu atmosf\u00e4\u00e4r, aga tantsija l\u00f5ikab selle hiljem niimoodi \u00e4ra, et alles j\u00e4\u00e4b ainult tema ise. Siis tekib k\u00fcsimus, mida see pilt tegelikult n\u00e4itama peaks. Seda, et sa oskad ikka veel jalga t\u00f5sta? K\u00f5ik juba teavad seda. Et sa oskad h\u00fcpata? Seda teatakse ka. Kui j\u00e4tad pildi tervikuks, siis n\u00e4evad inimesed ka seda maailma, kus see hetk s\u00fcndis: lavaruumi, v\u00e4rve, valgust, teisi inimesi.<\/p>\n<p>Kuidas see hetke tabamine toimub?<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva kaamerad pildistavad umbes 120 kaadrit sekundis. Kui keegi \u00fctleb, et ma filmin, siis tegelikult ma ei tee seda \u2014 filmimine on liiga aeglane. Kaamera pildistab palju kiiremini. Ja siis ma saan valida sellest voost t\u00e4pselt selle \u00fche hetke. Ja ikkagi \u2014 vajutada tuleb \u00f5igel ajal. Sest kogu etenduse &#8220;l\u00e4bivalt&#8221; j\u00e4\u00e4dvustamiseks ei ole l\u00f5putult ressurssi. Keegi tegi mulle hiljuti isegi komplimendi, et &#8220;sul on n\u00fc\u00fcd nii, et valid v\u00e4lja pildid, kus inimestel on silmside&#8221;. Ja see ongi tegelikult nii. Mul v\u00f5ib olla kolmk\u00fcmmend kaadrit ja ma valin sealt selle \u00fche, kus k\u00f5ik on paigas. Samas, kui laval seda hetke ei ole, siis ei aita ka 120 kaadrit sekundis mitte midagi. Kaamera ei saa luua seda, mida laval ei s\u00fcnni. Ka v\u00f5ib isegi kaasaegne tehnika kohati pildistamist segada. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse kaamerates palju tehisintellekti abi ja m\u00f5nikord see lihtsalt ei saa aru, mis laval toimub. N\u00e4iteks kui keegi on \u00f5hus, jalad spagaadis, k\u00e4ed laiali, v\u00f5ib tehisintellekt hakata otsima inimest, aga ei pruugi aru saada, et see ongi inimene, lihtsalt \u00e4\u00e4rmuslikus asendis.<\/p>\n<p>Ja j\u00e4relt\u00f6\u00f6tlus?<\/p>\n<p>Pilti ei tohiks \u00fcle t\u00f6\u00f6delda ega muuta millekski, mida see tegelikult ei ole. T\u00e4nap\u00e4eval tehakse palju tehisintellektiga, varem tehti Photoshopis k\u00e4sitsi. Tehisintellekt on hea t\u00f6\u00f6riist ja teatud olukordades v\u00f5ib generatiivne tehisintellekt ka midagi juurde anda. Mina seevastu tahan minna tagasi nii-\u00f6elda\u00a0slow art&#8217;i juurde. Ma v\u00f5tan oma pildid ja vaatan need ise \u00fckshaaval \u00fcle. Ma ei taha, et mingi mudel valiks mulle automaatselt v\u00e4lja n\u00e4iteks kakssada &#8220;parimat&#8221;. Kindlasti valiks see tehnilises m\u00f5ttes v\u00e4ga h\u00e4sti, aga mitte tingimata nii, nagu mina tunnetan. \u00dcks minu \u00f5nnestunumaid pilte on n\u00e4iteks hetk Marina Kesleri &#8220;Anna Kareninast&#8221; kardinaga, kus Kareninat tantsib Anna Roberta. Tehniliselt on see eba\u00f5nnestunud pilt. Ma tahtsin k\u00e4tte saada varju kardina peal, aga kaamera l\u00e4ks natuke lolliks: valgus tuli otse peale, projektor oli ees ja fookus jooksis valesse kohta. Ja siis see hetk lihtsalt juhtus m\u00f6\u00f6daminnes. Kui ma m\u00f5tlen tehisintellektile, siis ilmselt oleks too selle pildi v\u00e4lja praakinud, sest tehniliselt ei ole see ideaalne. Aga t\u00f6\u00f6tab emotsionaalselt. P\u00e4rast sai\u00a0 natuke valgust ka maha t\u00f5mmata ja pilt hakkas elama. Teatris v\u00f5ib LED-valgus olla v\u00e4ga intensiivne. Ja vahel s\u00fcnnibki parim pilt lihtsalt sellest, et kaamera &#8220;libiseb&#8221; v\u00f5i juhtub midagi ootamatut.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3801838\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3801838h083ft24.jpg\"\/>Anna Roberta nimiosas Marina Kesleri balletis &#8220;Anna Karenina&#8221;. Rahvusooper Estonia, 2020. Autor\/allikas: R\u00fcnno Lahesoo<\/p>\n<p>Just see hetk j\u00e4\u00e4bki vahel k\u00f5ige rohkem meelde, muu j\u00e4\u00e4b tagaplaanile. Oleme m\u00f5lemad olnud tunnistajaks hetkedele, kus s\u00fcnnib midagi t\u00e4iesti erakordset. Meenutan Eduri &#8220;Romeo ja Julia&#8221; esietenduselt Alena Shkatula ahastuskarjet Juliana. V\u00f5i Anna Roberta esietendust Blanche&#8217;ina lavastuses &#8220;Tramm nimega Iha&#8221;, kus oli teatav toores, puhas n\u00e4rv ja toimus t\u00e4iesti ootamatuid t\u00f5lgendusnihkeid.<\/p>\n<p>Tantsija ise ei pruugi laval alati tajuda, mis t\u00e4pselt juhtus. Laval s\u00fcnnivadki sellised erilised hetked. Hiljem v\u00f5id need oma rollilahendusse kaasa v\u00f5tta, kuid t\u00e4pselt samal kujul need tavaliselt enam ei kordu. Samas, kui \u00f5nnestub fotol tabada see emotsioon, see hetk, siis on see suur asi. Mida parem tehnika, seda suurem on muidugi t\u00f5en\u00e4osus, et saad just selle hetke k\u00e4tte, mida tahad.<\/p>\n<p>Sul on olnud n\u00fc\u00fcdseks juba ka mitu n\u00e4itust: riigikogus, Estonias, Vanemuises, J\u00f5hvi kontserdimajas, balletikoolis ja MUBAs. Arvestades pildimaterjali rohkust, kuidas sa need pildid valid?<\/p>\n<p>Kui ma teen n\u00e4ituse v\u00f5i m\u00f5ne suurema valiku piltidest, siis tahan ikkagi mingit s\u00f5numit edastada. Mitte poliitilist \u2014 ma olen \u00fcsna apoliitiline \u2014, aga pigem oma tunnetuse ja r\u00fctmi m\u00f5ttes. Mu esimene n\u00e4itus oli 2015, v\u00e4ga huvitav ja natuke filosoofiline. Algas see sellest, et ma pildistasin balletikooli lapsi ja mul tekkis m\u00f5te: mis juhtub, kui panna need lapsed k\u00f5rvuti p\u00e4ris lavabaleriinidega. Ja siis tuli selline uurimuslik t\u00f6\u00f6 teemal, mida inimene tegelikult ilusaks peab, kui ta pilti vaatab. Selgus, et ilu ei ole alati see, mis on tehniliselt perfektne, vaid hoopis midagi muud. See oli mu esimene n\u00e4itus ja see v\u00f5eti v\u00e4ga h\u00e4sti vastu.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmine oli juba teadlik\u00a0case study:\u00a0pildistasin vana balletikooli maja ruume ja \u00f5pilasi-\u00f5petajaid, uurides, kuidas keskkond m\u00f5jutab loomingulist arengut. See oli ka m\u00f5neti nostalgiline projekt. Aga samas pean \u00fctlema, et puht tehniliselt v\u00f5ttes on kooli uus maja ikkagi palju parem \u2014 v\u00f5imalused on t\u00e4iesti teised. Suur saal, valgus, helitehnika, lava \u2014 k\u00f5ike on rohkem. Mul on hea meel, et ma selle vana maja j\u00e4\u00e4dvustasin, sest see oli vist ainus terviklik hetk sellest keskkonnast koos inimestega.<\/p>\n<p>N\u00e4itust \u00fcles pannes vaatan enne, kust valgus tuleb. Ja siis hakkab peas tekkima muster \u2014 et seda tahaks sinna panna, seda t\u00e4nna\u2026<\/p>\n<p>Ma m\u00e4letan, et keegi \u00fctles mulle: &#8220;Kuule, sul on sellised pildid, nagu sa seisaksid ise laval.&#8221; Vastasin, et ma pildistan tegelikult viimasest reast, aga et Estonia arhitektid ehitasid teatri t\u00e4pselt minu objektiivi j\u00e4rgi. Mul on \u00fcsna haruldane kahesajamillimeetrine objektiiv \u2014 sellega saab teha imelisi pilte Estonia parteri tagumisest reast. Ja kui Vanemuise jaoks oli vaja n\u00e4itus teha, siis ostsin l\u00fchema objektiivi \u2014 n\u00fc\u00fcd on mul Vanemuise objektiiv ja Estonia objektiiv. Noh, see on naljaga pooleks, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on nii, et kui sul on \u00f5ige tehnika ja natuke \u00f5nne, siis tulebki ilus asi.<\/p>\n<p>Hea foto puhul on alati kaks osapoolt: fotograaf ja vaataja. Foto annab sulle aega m\u00f5elda, mis toimus enne pilti ja mis p\u00e4rast. Pilt tuletab sulle meelde seda emotsiooni, mille sa etenduselt said, ja t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb meelde ka rollilahendus, kui pilt on \u00f5igel hetkel tabatud. Nii et ma soovitan v\u00f5tta aega, et vaadata pilti: seiske pildi ees natukene aega. Pilt ei ole tapeet. Sellep\u00e4rast ma polegi pannud Estonia teatri lavastustest viimasel ajal \u00fcles rohkem kui kaksteist pilti. See on minu arvates maksimum, mis sinna Rahvusooperi esimese r\u00f5du taha mahub, nii et \u00fcks pilt teist segama ei hakka.<\/p>\n<p>Aga kui n\u00fc\u00fcd \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida t\u00e4nap\u00e4eva balletist, mitte ainult Estonia v\u00f5i Vanemuise kontekstis, siis mis on sinu arvates praegu balletis tugev ja mis n\u00f5rk?<\/p>\n<p>Tugevus on kindlasti see, et ballett on h\u00e4sti mitmekesine. Riikliku rahastuse ja s\u00fcsteemi m\u00f5ttes ei ole enam nii, et tehakse ainult klassikat v\u00f5i ainult kaasaegset \u2014 siin on h\u00e4sti lai spekter. Mulle meeldib v\u00e4ga, kuidas Vanemuise ballett on arenenud. Meil ongi kaks p\u00e4ris balletiteatrit, mis on v\u00e4ga suur asi. Aga negatiivse poole pealt \u2014 maailm kipub minema projektip\u00f5hiseks. Ometi on olemas sellised tippkunstid, mida ei saa teha projektip\u00f5hiselt: sa ei saa olla tipptantsija v\u00f5i tippmuusik projektina. On mingi piir, kus see s\u00fcsteem hakkab murduma, ja k\u00f5ike ei saa lihtsalt projektideks laiali t\u00f5mmata. Millalgi v\u00f5ib k\u00e4tte j\u00f5uda aeg, kus meil on inimesed, kes ei ole kunagi n\u00e4inud head asja. Kes ei teagi, mis on hea, ja on harjunud keskp\u00e4rasusega.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3801841\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3801841hd230t24.jpg\"\/>Selma Strandberg (noor Luna) ja Irina P\u00e4hn (Luna) Jevgeni Gribi balletis &#8220;L\u00e4bi\/paistev&#8221;. Rahvusteater Vanemuine, 2026. Autor\/allikas: R\u00fcnno Lahesoo<\/p>\n<p>Sa oled k\u00e4inud pildistamas ja vaatamas nii Estonia kui Vanemuise ballette. Kuidas sa neid kahte n\u00e4ed ja v\u00f5rdled?<\/p>\n<p>Ma ei v\u00f5rdle neid, nad t\u00e4iendavad teineteist. M\u00f5lemas on olnud v\u00e4ga h\u00e4id lavastusi. M\u00f5lemas on ka neid, mis ei ole v\u00e4ga head, aga noh, k\u00f5ik ei saagi v\u00e4ga hea olla. Mul on kahju, et see nii-\u00f6elda kaadrivoolavus tantsijate puhul nii j\u00f5hker on. Me saame aru, et raha ei ole, aga kui kogu su palk l\u00e4heb s\u00f6\u00f6gile ja elamisele, siis kaua sa vastu ei pea ja l\u00e4hedki \u00e4ra. Vaid m\u00f5ned \u00fcksikud l\u00e4hevad endale mujale paremat repertuaari valima.<\/p>\n<p>Tantsijate kaadrivoolavus teeb nukraks jah. Seda enam, et ma tahan n\u00e4ha tantsija arengut ja selles m\u00f5ttes on oma kooli l\u00f5petanud ikkagi k\u00f5ige p\u00f5nevamad. M\u00f5nikord ma tunnen, et ei taha oma aega kulutada m\u00f5ne &#8220;v\u00e4lismaa r\u00e4ndlinnu&#8221; j\u00e4lgimisele.<\/p>\n<p>Nojah, mina p\u00fc\u00fcan oma elu h\u00e4sti lihtsalt elada: kui ma l\u00e4hen etendusele, siis vaatan seda etendust ja on tegelikult h\u00e4sti lahe, et mul on olnud privileeg n\u00e4ha tantsijaid balletikooli l\u00f5puetendusest kuni viimase etenduseni v\u00e4lja. V\u00e4ga huvitav on olnud j\u00e4lgida nende karj\u00e4\u00e4ri kujunemist. Ja kui tuleb keegi v\u00e4lismaalt, siis nii m\u00f5nigi on tegelikult olnud v\u00e4ga \u00e4ge, mis sest, et tantsib siin ainult \u00fche hooaja. Nad ikkagi rikastavad meie balletimaailma. Kui nad p\u00fcsiksid siin kauem v\u00f5i saaks neile siin midagi huvitavamat pakkuda, siis t\u00f5en\u00e4oliselt oleks seda rikastamist rohkem.<\/p>\n<p>Sinu side tantsuga ei piirdu ainult fotomaailmaga. Sa tantsid j\u00e4lle ise ka, n\u00fc\u00fcd k\u00fcll rahvatantsu. Kuidas see tuli?<\/p>\n<p>Kalev J\u00e4rvelal on selline vahva r\u00fchm nagu Koidupuna, seal on p\u00e4ris palju endisi Tallinna Tehnika\u00fclikooli inimesi ja muidugi ka teisi. \u00dchel hetkel kutsus ta mind neile klassikalise balleti tundi andma, \u00f6eldes, et vahelduseks oleks tore midagi muud ka teha. Siis me Ingridiga naljatasime, et tuleme kohale, aga l\u00f5puks lohistatakse meid endid tantsima. Nii see l\u00e4kski. N\u00fc\u00fcd olemegi seal seltskonnas ja see on t\u00e4iega lahe. Kaks tantsupidu on juba tehtud, n\u00fc\u00fcd l\u00e4hme meeste tantsupeole ja nii edasi. Tegelikult on see v\u00e4ga tore, sest kui ballett on ikkagi t\u00f6\u00f6, siis rahvatantsu tehakse suuresti sellep\u00e4rast, et see on l\u00f5bus. Kui A-r\u00fchmad k\u00f5rvale j\u00e4tta, kus asi on juba \u00fcsna sportlik, siis suurem osa rahvatantsust on puhas r\u00f5\u00f5m. K\u00f5ik teevad nii h\u00e4sti, kui oskavad, ja see toimib suurep\u00e4raselt. K\u00e4isin hiljuti n\u00e4iteks P\u00e4\u00e4sukest pildistamas. See oli nii vahva. Palju inimesi, k\u00f5ik suhtlevad omavahel, k\u00e4ib elu ja melu. Pildistajana saad sellest tohutult palju k\u00e4tte. Sa v\u00f5id kogu sellest massist v\u00e4lja v\u00f5tta k\u00fcmneid v\u00e4ikseid lugusid: paarid, kes omavahel suhtlevad, inimesed, kes reageerivad \u00fcksteisele. Sellest s\u00fcnnib v\u00e4ga palju pilte. Rahvatantsu pildistamine on t\u00f5esti \u00e4ge. \u00dcldse on tore, et maailm muutub kogu aeg ja kiiresti, nii et sa pead kogu aeg arenema. See kehtib nii tantsus, fotograafias kui infotehnoloogias.<\/p>\n<p>Sellega on tore l\u00f5petada, suur t\u00e4nu vestlemast!<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAllikas:<br \/>\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleme R\u00fcnnoga tuttavad olnud kindlasti \u00fcle k\u00fcmne aasta ja teinud koost\u00f6\u00f6d parasjagu. Nii m\u00f5negi artikli olen ma enne&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":273484,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[89],"tags":[227,225,226,105418,15366,228,37,33,35,173,34,36,105416,229,230,140,105417,6635,6637],"class_list":["post-273483","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-kunst-ja-kujundus","tag-arts","tag-arts-and-design","tag-artsdesign","tag-balletifotograaf","tag-ballett","tag-design","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-heili-einasto","tag-kunst-ja-kujundus","tag-kunstkujundus","tag-meelelahutus","tag-runno-lahesoo","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117251149023453252","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/273483","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=273483"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/273483\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/273484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=273483"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=273483"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=273483"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}