{"id":274627,"date":"2026-09-13T04:31:12","date_gmt":"2026-09-13T04:31:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/274627\/"},"modified":"2026-09-13T04:31:12","modified_gmt":"2026-09-13T04:31:12","slug":"doktoritoo-keskkonnamura-kergitab-kehakaalu-ja-kahjustab-sudame-tervist-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/274627\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: keskkonnam\u00fcra kergitab kehakaalu ja kahjustab s\u00fcdame tervist | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli keskkonnatervishoiuspetsialist Triin Veber kirjutab enda doktorit\u00f6\u00f6s, et keskkonnam\u00fcras viibimisest tingitud stressireaktsioon ja uneh\u00e4ired v\u00f5ivad m\u00f5jutada inimese ainevahetust ja s\u00fcdame-veresoonkonna tervist. Novaator viis l\u00e4bi ka \u00fche hobiteadusliku katse, et saada aimu Tallinna ja Tartu liikluss\u00f5lmede l\u00e4rmakusest.<\/p>\n<p>Inimese elutegevust saadab pidev heliline taust, mida nimetatakse keskkonnam\u00fcraks ning mille alla loetakse eelk\u00f5ige lennuliiklusest, t\u00f6\u00f6stusest ning auto- ja raudteedelt p\u00e4rinevat helireostust. Kuigi keskkonnam\u00fcra ei ole tavaliselt sedav\u00f5rd vali, et p\u00f5hjustada otseselt kuulmiskahjustusi, osutab j\u00e4rjest rohkem epidemioloogilisi uuringuid, et see seostub erinevate krooniliste haiguste kujunemisega.\u00a0<\/p>\n<p>Miks \u00fcldse reageerib aga inimese keha keskkonnam\u00fcrale stressiga? Tartu \u00dclikooli keskkonnatervishoiuspetsialisti Triin Veberi s\u00f5nul on tegemist evolutsioonilise p\u00f5hjusega, sest inimene on pidanud alati enda \u00fcmbruskonda t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgima.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;N\u00e4iteks kui inimene magab, aga kuuleb j\u00e4rsku mingit heli, siis on organism valmis kohe \u00fcles kargama ja p\u00f5genema. See stressireaktsioon t\u00e4hendabki seda, et stressihormoonid vabanevad verre, verer\u00f5hk t\u00f5useb ja ainevahetus muutub selliseks, et inimene saaks v\u00f5imalikult kergesti p\u00f5geneda,&#8221; selgitas Veber. Teadlase hinnangul ei ole l\u00fchiajaline stressireaktsioon iseenesest halb, kuid probleem tekib siis, kui stressis\u00fcsteem aktiveerub liiga sageli v\u00f5i ei l\u00fclitu piisavalt v\u00e4lja.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval ei kohku me enam p\u00f5\u00f5sas praksuva oksa ja v\u00f5imaliku kiskja r\u00fcnnaku peale, vaid reageerime \u00f6\u00f6sel akna alt m\u00f6\u00f6da s\u00f5itvale mootorrattale. Keha stressireaktsioonid on aga sarnased. Kuigi inimene ei pruugi m\u00f6\u00f6duva s\u00f5iduki peale \u00fcles \u00e4rgata, n\u00e4itavad anal\u00fc\u00fcsid, et selline protsess k\u00e4ivitub ka une ajal. Kui mikro\u00e4rrituste jada kordub \u00f6\u00f6st \u00f6\u00f6sse ja aastast aastasse, v\u00e4heneb une s\u00fcgavus ning taastav toime, mis v\u00f5ib aja jooksul viia s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste ja metaboolsete h\u00e4ireteni.<\/p>\n<p>M\u00fcrarikkad Tallinn ja Tartu<\/p>\n<p>Tervist kahjustavaks keskkonnam\u00fcra tasemeks peetakse uuringute kohaselt aasta keskmist m\u00fcrataset alates umbes 50\u201355 detsibellist, mis on tegelikult vaid tavalise k\u00f5ne valjusus. &#8220;Me puutume tihtipeale kokku palju suurema m\u00fcraga. N\u00e4iteks kontserditel v\u00f5ib heli olla 90\u2013100 detsibelli. Aasta keskmine n\u00e4itaja v\u00f5tab kokku k\u00f5ik selle, et \u00f6\u00f6sel s\u00f5idavad autod aeg-ajalt akna alt m\u00f6\u00f6da ja ka p\u00e4eval on tipptundidel m\u00fcratase suurem,&#8221; lisas teadlane.<\/p>\n<p>Enda doktorit\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsis Triin Veber Tallinna ja Tartu m\u00fcrakaarte, mis n\u00e4itavad hoonete ja maastiku mudelite p\u00f5hjal elanike keskmist m\u00fcrakoormust. Selgus, et 2015. aasta andmete alusel viibis \u00fcle 55-detsibellises m\u00fcratsoonis lausa 61,4 protsenti Tallinna ja 60 protsenti Tartu elanikest.<\/p>\n<p>Kui aga v\u00f5tta arvesse rangem tervisem\u00f5jude k\u00fcnnis alates 50 detsibellist, kerkib see osakaal Tallinnas koguni 83,9 protsendini ja Tartus 70,1 protsendini. Kusjuures suurimaks m\u00fcratekitajaks oli m\u00f5lemas linnas just autoliiklus, samal ajal kui raudtee- ja lennuliikluse panus j\u00e4\u00e4b oluliselt v\u00e4iksemaks.<\/p>\n<p>M\u00fcrast tulenevat tervisekadu v\u00e4ljendati t\u00f6\u00f6s kokkuv\u00f5tlikult tervisekaoga eluaastates (inglise keeles disability-adjusted life years ehk DALY). Aastaseks m\u00fcraga seotud tervisekaoks hinnati seega Tartus ja Tallinnas kokku 2177 DALY-t.\u00a0<\/p>\n<p>Seos kehakaaluga<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcheks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaks avastuseks oli \u00f6\u00f6sel magamistuppa kostuva m\u00fcra ja kehakaalu n\u00e4itajate vaheline seos. Rahvusvahelise RHINE-kohortuuringu andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et magamistuppa kostuv liiklusm\u00fcra ja akna paiknemine tiheda liiklusega t\u00e4nava suunas seostusid suurema kehamassiindeksi ning laiema v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5duga.<\/p>\n<p>\u00dcllatuslikult ilmnes selline seos vaid naiste puhul. &#8220;Meie teine uuring, kus me tegime k\u00fcsitluse, n\u00e4itas, et naised panevad m\u00fcra rohkem t\u00e4hele ja on rohkem m\u00fcra p\u00e4rast mures,&#8221; s\u00f5nas Veber. Tugevam h\u00e4iritus tekitab aga k\u00f5rgemat stressitaset, mis h\u00e4irib omakorda und ning m\u00f5jub seel\u00e4bi ka ainevahetust.<\/p>\n<p>Seos ilmnes ka m\u00fcra ja l\u00e4bip\u00f5lemise vahel. Veber nentis, et l\u00e4bip\u00f5lenud inimesed tunnetavad keskkonnam\u00fcra oluliselt tugevamalt. See kujutab endast omamoodi n\u00f5iaringi, kus \u00fchest k\u00fcljest tekitab pidev keskkonnam\u00fcra unetust ning toimib t\u00e4iendava stressiallikana, soodustades aja jooksul l\u00e4bip\u00f5lemise ja \u00e4revuse teket. Teisest k\u00fcljest on l\u00e4bip\u00f5lemise v\u00f5i depressiooniga inimesed keskkonnastressorite suhtes tundlikumad, panevad helisid rohkem t\u00e4hele ning h\u00e4iruvad neist kergemini.<\/p>\n<p>Teadlase s\u00f5nul ei ole varasemalt l\u00e4bip\u00f5lemise ja m\u00fcra seost eriti uuritud. &#8220;V\u00f5ib-olla peaks m\u00fcra ja vaimset tervist k\u00e4sitlema rohkem koos ning m\u00f5tlema selle peale, et ainult m\u00fcra v\u00e4hendamisest ei piisa,&#8221; selgitas Veber olukorda, kus tundlikumad elaniker\u00fchmad vajavad keskkonnam\u00fcrast tuleneva stressi leevendamiseks mitmetahulisemat abi.<\/p>\n<p>Lahendused m\u00fcra vastu<\/p>\n<p>Mida aga m\u00fcra vastu ette v\u00f5tta? Kuna peamine keskkonnam\u00fcra allikas on ikkagi autoliiklus, tuleks m\u00fcrataseme langetamiseks teha selgeid poliitilisi valikuid ja korraldada \u00fcmber linnaruumi. &#8220;Kui me tahame puhast keskkonda, rohelisust, m\u00fcra- ja \u00f5husaastuse puudumist, t\u00e4hendab see ikkagi seda, et autoga peab olema ebamugav liikuda, sest muidu inimene autost v\u00e4lja ei tule,&#8221; nentis Veber. Ta t\u00f5i eeskujuks Kopenhaageni, kus paljud elanikud valivad jalgratta just seet\u00f5ttu, et autoga parkimine on tehtud ebamugavaks.<\/p>\n<p>Iga linlane saab aga oma tervise ja une kvaliteedi kaitsmiseks astuda ka ise praktilisi samme. Teadlane soovitas v\u00f5imalusel valida elamiseks k\u00f5rgemad korrused ning paigutada magamistuba maja vaiksemale, sisehoovipoolsele k\u00fcljele. Samuti on suureks abiks hoonete renoveerimine: tugevam soojustus ja helikindlad aknad koos sundventilatsiooniga, mis v\u00f5imaldavad hoida \u00f6\u00f6siti aknaid suletuna, langetavad ka tuppa kostuva m\u00fcra taset.<\/p>\n<p>Triin Veber kaitses doktorit\u00f6\u00f6 <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/483f2fe6-4b88-42bd-a27a-ca861e1d1088\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Health effects of environmental noise and related health burden&#8221; (&#8220;Keskkonnam\u00fcra m\u00f5ju tervisele ja sellest tulenev tervisekadu&#8221;)<\/a> 27. augustil Tartu \u00dclikoolis. T\u00f6\u00f6d juhendasid professor Hans Orru Tartu \u00dclikoolist ja teadur Andrei Pyko Karolinska Instituudist Rootsis. Oponeeris kaasprofessor Angel Dzhambov, Plovdivi Meditsiini\u00fclikoolist Bulgaarias.<\/p>\n<p>Novaatori m\u00fcram\u00f5\u00f5tmised<\/p>\n<p>Kuula t\u00e4ismahus Triin Veberi intervjuud ja toimetuse l\u00e4bi viidud m\u00fcram\u00f5\u00f5tmise kokkuv\u00f5tet uues teadussaates <a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/1610119313\/atlas-uus-teadussaade\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Atlas&#8221;<\/a>, mis on Vikerraadio eetris p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuti kell 17.05.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli keskkonnatervishoiuspetsialist Triin Veber kirjutab enda doktorit\u00f6\u00f6s, et keskkonnam\u00fcras viibimisest tingitud stressireaktsioon ja uneh\u00e4ired v\u00f5ivad m\u00f5jutada inimese&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":274628,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[78596,26,27,7566,37,33,35,34,36,31,32,21,105777,105781,105779,105782,28,29,55481,19,25,105778,105780,23,24,22,28050,20,30],"class_list":["post-274627","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-autoliiklus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-doktoritoo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnamura","tag-keskkonnastressorid","tag-keskkonnatervishoid","tag-larmakad-liiklussolmed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklusmura","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-stressireaktsioon","tag-tervisekaod","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-unehaired","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117261859982705485","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274627","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=274627"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/274627\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/274628"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=274627"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=274627"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=274627"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}