{"id":2749,"date":"2025-09-23T09:46:11","date_gmt":"2025-09-23T09:46:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/2749\/"},"modified":"2025-09-23T09:46:11","modified_gmt":"2025-09-23T09:46:11","slug":"sinefiil-torn-on-film-mille-juurde-tuleb-ise-minna-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/2749\/","title":{"rendered":"Sinefiil | “Torn” on film, mille juurde tuleb ise minna | Film"},"content":{"rendered":"

Peeter Simm<\/p>\n

Alustame k\u00f5ige olulisemast. Eesti meisterre\u017eiss\u00f6\u00f6r Peeter Simm on pidamas v\u00f5itlust v\u00e4hkkasvajaga.<\/p>\n

Meil on v\u00f5imalus annetusega kaasa aidata, et Simm oma vastiku vastase surmata ja filme edasi teha saaks. Lihtne asi, mille abil v\u00f5ib iga\u00fcks p\u00e4rast \u00f6elda, et on osalenud Eesti filmi ajaloo kujundamises.<\/p>\n

Anneta juba t\u00e4na ja n\u00e4eme aasta-paari p\u00e4rast Simmi uue filmi linastusel!<\/p>\n

Annetada saab siin<\/a>.<\/p>\n

“Torn”<\/p>\n

Kullar Viimse eelmise aasta P\u00d6FFil v\u00f5rdlemisi vaikselt esilinastunud, aga Kultuurkapitali parima doki aastapreemia v\u00f5itnud uus portreefilm “Torn” on n\u00fc\u00fcd l\u00f5pus, peaaegu aasta hiljem, j\u00f5udnud ka kinolevisse, aga selliste filmide puhul ongi aja kulg m\u00f5nes m\u00f5ttes teisej\u00e4rguline, sest kiiret ja p\u00f5rutavat tulemust siin saama ei minda. Viimne pole dokumentalisti-olemuselt miski uljas provokaator ega julge sekkuja, vaid pigem kannatlik vaatleja, kes oskab n\u00e4ha t\u00e4pset detaili ja anda sellele ka aega ekraanil hingata. Ta pole minu meelest ka suurem abstraheerija, kelle peidetud s\u00f5numit tuleb lahti kodeerida, vaid rohkem nagu impressionist, kes n\u00e4itab \u00fcksikasjalikult seda, mida ta ise n\u00e4eb, ja t\u00e4hendusv\u00e4lja loob vaataja ise \u2013 see kas tekib v\u00f5i ei teki. Ehk teisis\u00f5nu: tundub, et “Torni” puhul on keskmisest individuaalsem k\u00fcsimus, kas film “k\u00f5netab” v\u00f5i mitte.<\/p>\n

“Torn” Autor\/allikas: Kaader filmist\/P\u00d6FF<\/p>\n

Mind k\u00f5netas k\u00fcll, aga mulle on Kullari asjad enamasti ka alati meeldinud. V\u00f5ib-olla on filmitegemine tema jaoks midagi sarnast nagu torni ehitamine peategelase Kalju jaoks. Sisyphoslik ettev\u00f5tmine. Kannatlik rassimine mingi s\u00f5nastamatu tungi suunas. Miks? Keegi ei tea, ise veel k\u00f5ige v\u00e4hem. Kalju elu on selge sihiga, aga selle sihi enda siht on m\u00fcsteerium. “Torn” ei paku ka kandikul mingeid vastuseid, ehkki erinevalt oma kuulsamast kaaslasest, Ben Riversi k\u00f5rvulukustavalt vaiksest “Kahest aastast merel”, avatakse siin peategelase tausta pisut rohkem. Selge see, et minevik varjab mingit laadi traumat, selleltki kooritakse katet sama ettevaatlikult ja aegamisi. Nagu sibulat: midagi l\u00e4ks vist silma. See on film, mille juurde tuleb ise minna. Iga\u00fcks ei v\u00f5ta vaevaks.<\/p>\n

Erinevalt Sisyphosest \u2013 v\u00f5i Paabeli torni ehitajatest \u2013 j\u00e4\u00e4b Kalju torn p\u00fcsti, mitte ei lagune \u00e4ra. Sellesse v\u00f5ib ju midagi sisse lugeda. Sellele saab juba omakorda midagi ehitada, n\u00e4iteks kasv\u00f5i just sellest hetkest algava \u00fclej\u00e4\u00e4nud eelseisva elu.<\/p>\n

“13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d”<\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui ameeriklased paljude arvates liiga \u00fclepeakaela 2021. aasta augustis Afganistanist lahkusid, j\u00e4i viimase rahvusvahelise missioonina lahti Prantsusmaa saatkond. Sinna varjule p\u00f5genenud afgaani p\u00f5genike ja viimaste prantslaste evakueerimise plaan sai nimeks “Operatsioon Apagnan” ja sellest sai k\u00f5ige suurem prantsuse s\u00f5jaline operatsioon, mille k\u00e4igus evakueeriti ligi 300 Afganistani kodanikku.<\/p>\n

Statistika ja faktid on \u00fcks asi, “13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d” p\u00fc\u00fcab aga meile n\u00e4idata, kuidas asi seestpoolt v\u00e4lja n\u00e4gi, ja teeb seda t\u00f5sielulise tegelase, prantsuse politseikomand\u00f6ri Mohamed Bida pilgu l\u00e4bi, kelle raamatul film ka p\u00f5hineb.<\/p>\n

“13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Bida ja temaga j\u00e4\u00e4nud eri\u00fcksuslaste \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b sadade inimestega koos kuidagi Talibani piiramisr\u00f5ngast v\u00e4lja saada ja lennujaama j\u00f5uda. S\u00fcndmustik tundub t\u00f5etruu, pinge tajutav. Bida kaaslaseks olukorra lahendamisel saab araabia keelt k\u00f5nelev prantslanna Eva, kes v\u00f5tab endale t\u00f5lgi \u00fclesanded. Peaosades Kaunitar ja Koletis \u2013 prantsuse teise j\u00e4rgu korralikud staarid, kirven\u00e4gu Roschdy Zem ja nukulik Lyna Khoudri.<\/p>\n

Ma ei tahakski rohkem ette r\u00e4\u00e4kida, seda enam, et film tundub liikuvat \u00fcsna ajaloolisi s\u00fcndmusi pidi. “13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d” on mingis m\u00f5ttes rahvusvahelise diplomaatia n\u00e4ide l\u00e4bi filmikunsti \u2013 kuidas p\u00f5listada prantslaste rolli ajaloos selles murrangulises s\u00fcndmuses, mida muidu seostatakse vaid USAga ja kuidas teha seda piisavalt subtiilsel moel, et nende kangelaslikkuses poleks kahtlust, aga selle n\u00e4itamine ei m\u00f5juks uhkeldavana. “13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d” pakub korralikult p\u00f5nevust ning kinost kaasa ka kopsaka infokillu.<\/p>\n

“Diplomaat”<\/p>\n

Olen sel n\u00e4dalal liiga palju m\u00f5elnud Afganistani missiooni l\u00f5pule, nii eelmainitud filmi “13 p\u00e4eva, 13 \u00f6\u00f6d” t\u00f5ttu, kui seep\u00e4rast, et l\u00e4ks kuidagi nii, et binge’isin kogemata kaks hooaega seriaali “Diplomaat”, samal ajal, kui Trump teatas meedia vahendusel, et soovib mingil kujul Ameerika v\u00e4ed uuesti Afganistani viia ja Bagrami \u00f5huv\u00e4ebaas j\u00e4lle kasutusele v\u00f5tta. Tundub, et aeg on “Diplomaadiks” sobiv, sest kuigi sarja peategelane diplomaat Kate Wyler (Keri Russell) m\u00e4\u00e4ratakse USA saadikuks Londonis, varjutab tema tegutsemist see, et on olnud osa Ameerika esindusest Afganistanis, sellesama v\u00e4gede v\u00e4ljat\u00f5mbumise aegu, mida kujutatakse ka “13 p\u00e4evas, 13 \u00f6\u00f6s”. Ei varjata ka ameeriklaste prohmakat, et eba\u00f5nnestus lubadus endaga kaasa viia ka k\u00f5ik afgaani kaast\u00f6\u00f6tajad, kelle arv ulatus tuhandeteni, ja kes k\u00f5ik j\u00e4id p\u00e4rast ameerikaste lahkumist Talibani j\u00f5hkrutsemise meelevalda.<\/p>\n

Sarjal on nii plusse kui miinuseid, vaagiks korra m\u00f5lemaid. “Diplomaat” n\u00e4itab kohati erakordse detailsusega diplomaatilist signaliseerimist kriisiolukorras, kui \u00fcks pool \u00fcritab teisele mingi s\u00f5numi edasi anda ilma seda v\u00e4lja \u00fctlemata. Arutatakse, milline n\u00fcanss j\u00e4tab avalikkusele millise mulje, justkui oleks Rainer Saks olnud stsenaariumi konsultant. See osa on v\u00e4ga haarav. Samas, nagu ameerika sarjadega enamasti, on siin teatud seebiooperlik element, mis kohati esile kerkib, aga \u00f5nneks siiski s\u00fcndmustikule kahju ei ulatu tegema.<\/p>\n

“Diplomaat” Autor\/allikas: Kaader sarjast<\/p>\n

Kuigi “Diplomaadi” esimene hooaeg p\u00e4rineb juba aastast 2023, on hetk meid j\u00e4lle kinni p\u00fc\u00fcdnud, ja “Diplomaat” oli t\u00e4navu esitatud ka kahele Emmyle \u2013 parima draamasarja ja draamasarja parima naispeaosa (Russell) kategoorias -, aga ei \u00f5nnestunud kumbagi v\u00f5ita. Russell m\u00e4ngib paljuski samasugust tegelast nagu tema kehastatud “Ameeriklaste” vene spioon Elizabeth Jennings, aga ta oskab seda ka imeliselt teha \u2013 olla vajadusel kas v\u00f5rgutav, haavatav v\u00f5i julm. Russell on tulnud pika tee “Felicity” nimitegelase nunnust jandist ja teinud endale korraliku renomee sarjamaailmas nende kahe rolliga “Ameeriklastes” ja “Diplomaadis”, mille eest kokku on ta esitatud lausa viis korda Emmyle. \u00dchtki korda aga v\u00f5itnud ei ole \u2013 ei tea, kas Felicity vari on pikem, kui esialgu tundus. Ta ei pea siin ka soleerima, sest ta abikaasa tegelaskuju on ka suurep\u00e4rane, geenius-diplomaat, kes on n\u00fc\u00fcd taandatud nn. abikaasa-haagismehe rolli, aga kui teda tegutsema lastakse, tuleb k\u00f5igil turvav\u00f6\u00f6 kinnitada. Ego ja eneseohverdus \u00fches pakendis, kaalul ei midagi v\u00e4hemat kui world peace. Ja eraldi tahaks v\u00e4lja tuua “Diplomaadi” v\u00e4ga eluterve suhtumise Ukraina s\u00f5tta \u2013 Venemaad n\u00e4idatakse l\u00e4bivalt ohtliku agressorina ja ei toimu mingit asjatut venelaste romantiseerimist, mis eriti sarjades ja filmides epideemiliselt levib.<\/p>\n

Eestis n\u00e4itab Netflix.<\/p>\n

“\u00dcmberp\u00f6\u00f6ramatu”<\/p>\n

\u00dcsna viimase minuti teade, aga juba 23. septembril linastub Artises \u00fche korra \u00fcks omal ajal v\u00e4ga transgressiivsena m\u00f5junud prantsuse ekstreemteoseid, millel on ka v\u00e4ga tugev eksistentsiaalne m\u00f5\u00f5de. 2002. aasta “\u00dcmberp\u00f6\u00f6ramatu” (“Irr\u00e9versible”) oli vast esimene teos, kus Gaspar No\u00e9’l \u00f5nnestus realiseerida talle omaseks saanud lausa f\u00fc\u00fcsiline vaatajaga manipuleerimine filmi vahendusel.<\/p>\n

“\u00dcmberp\u00f6\u00f6ramatu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Rajult k\u00f5ikuv ja etten\u00e4gematult liikuv kaamera desorienteerib, vali muusika avastseenis m\u00f5jub r\u00fcnnakuna, kuni toimubki r\u00fcnnak. Meid visatakse keset s\u00fcndmustikku ilma \u00fchegi selgituseta ning lugu hakatakse r\u00e4\u00e4kima tagant ettepoole \u2013 iga stseen eelneb eelmisele. Efekt on lummav ja fatalistlik. J\u00f5uetusest v\u00f5idelda ettem\u00e4\u00e4ratud, \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramatu paratamatusega, lased k\u00e4ed rippu. Kinost v\u00e4ljudes tekib k\u00fcsimus, miks \u00fcldse midagi edasi teha, kui endal s\u00fcndmuste \u00fcle nii v\u00e4he otsustus\u00f5igust on? Midagi muud polegi j\u00e4\u00e4nud, kui ohvritalle pime lootus, et ehk t\u00e4na ikkagi ei tulda murdma.<\/p>\n

V\u00e4ga tugeva m\u00f5juga, aga \u00e4\u00e4rmiselt keeruline vaatamine. Tugevamad saavad premeeritud.<\/p>\n

Osa linastustesarjast “Ainult friikidele”, kus 8. oktoobril kavas ka Terry Gilliami “Brazil”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peeter Simm Alustame k\u00f5ige olulisemast. Eesti meisterre\u017eiss\u00f6\u00f6r Peeter Simm on pidamas v\u00f5itlust v\u00e4hkkasvajaga. Meil on v\u00f5imalus annetusega kaasa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2750,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[2690,2689,2687,37,33,35,173,34,36,2685,140,2362,2688,2686,2691],"class_list":{"0":"post-2749","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-13-ood","9":"tag-13-paeva","10":"tag-diplomaat","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-gaspar-noe","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-peeter-simm","20":"tag-sinefiil","21":"tag-torn","22":"tag-umberpooramatu"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2749","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2749"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2749\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2749"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2749"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2749"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}