{"id":27543,"date":"2025-10-25T23:06:32","date_gmt":"2025-10-25T23:06:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27543\/"},"modified":"2025-10-25T23:06:32","modified_gmt":"2025-10-25T23:06:32","slug":"peeter-tulviste-mees-kes-motestas-eestit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27543\/","title":{"rendered":"Peeter Tulviste \u2013 mees, kes m\u00f5testas Eestit"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

\u201eMees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes\u201c. Koostanud ja toimetanud T\u00f5nis Arro. Keeletoimetanud Hille Salu\u00e4\u00e4r. Kujundanud Marju Tammik ja Margus Tammik, esikaanel Mart Trummali pliiatsijoonistus. E\u00dcS Kirjastus 2025.<\/p>\n

2024. aasta s\u00fcgisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja \u00f5pilased t\u00e4histada tema 80. s\u00fcnniaastap\u00e4eva konverentsi, n\u00e4ituse ja m\u00e4lestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettev\u00f5tjast \u00f5pilane T\u00f5nis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat \u201eMees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes\u201c jutustab Tulviste elust alates koolipoisip\u00f5lvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, \u00f5iglust, sooja s\u00fcdant ja huumorit. M\u00e4lestustes avanevad nii isiklikud lood kui ka teadust\u00f6\u00f6 telgitagused J\u00fcri Alliku, Talis Bachmanni, Aleksander Pulveri jt pilgu l\u00e4bi. Nagu Tulviste kunagi muheledes on \u00f6elnud, oleks \u201enaljakas kirjutada kolmas raamat oma elust\u201c \u2013 ometi n\u00e4itab see kogumik, et kahest ei piisanud tema elu sinna mahutamiseks.<\/p>\n

S\u00f5nad ja m\u00f5tted<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Peeter Tulviste 1988<\/p>\n

Jaak Nilson \/ Tartu \u00dclikooli Muuseumi kogu<\/p>\n

Peeter Tulviste s\u00fcndis Tallinnas 28. oktoobril 1945 \u2013 aastal, mil Eesti oli veel s\u00f5jast r\u00e4situd. Ta kasvas \u00fcles ajal, mil m\u00f5tlemine ja r\u00e4\u00e4kimine ei olnud pelgalt s\u00f5nad \u2013 need olid valikud. See sai hiljem tema elut\u00f6\u00f6 teljeks.<\/p>\n

Haridustee viis Peetri Tallinna keskkoolist Moskvasse \u00fclikooli, kus ta ps\u00fchholoogia erialal \u00f5ppides hakkas ps\u00fchholoogilist uurimist seostama kultuuri ja ajalooga. Ta kaitses Moskvas kandidaadikraadi 1975. ja doktorikraadi 1987. aastal. Tema doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitles verbaalse m\u00f5tlemise kultuurilist arengut \u2013 mis k\u00f5lab paradoksaalselt lihtsana, ent on t\u00e4is l\u00f5kse: kuidas m\u00f5elda nii, et keel, kultuur, ajalugu ja sotsiaalne kontekst ei j\u00e4\u00e4ks k\u00f5rvale.<\/p>\n

Tagasi Eestisse j\u00f5udnud, asus Tulviste t\u00f6\u00f6le Tartu \u00fclikooli ps\u00fchholoogia kateedris. T\u00f6\u00f6 ja areng kulgesid j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u2013 loengute lugemine, dotsendiks saamine, professoriks olemine, l\u00f5puks kateedri juhtimine \u2013 alati selge arusaamaga, et ps\u00fchholoogia ei ole laboriaparaatide ja testide m\u00e4ng, vaid inimlik m\u00f5tlemine, inimlik kultuur, inimlik ajalugu.<\/p>\n

Tema roll ei piirdunud auditooriumiga \u2013 kui 1991. aastal Eesti taas iseseisvus ja uue \u00fchiskonnakorra k\u00fcnnisele j\u00f5udis, astus Tulviste suure sammu edasi: k\u00f5igepealt prorektorina ja seej\u00e4rel juba Tartu \u00fclikooli rektorina aastatel 1993\u20131998. Rektoriametit on alati keeruline kanda, ent just Tulviste ajal sai selgemaks, mida t\u00e4hendab k\u00f5rgkool, mis ei ole pelgalt N\u00f5ukogude p\u00e4randi j\u00e4tk, vaid rahvusvaheline teadus\u00fclikool \u2013 v\u00f5rdlev, vaba ja samal ajal sidusa kultuurilise enesem\u00f5istmisega. \u00dclikooli \u00fcmberkujundamine ei olnud ainult struktuuride \u00fcmberpaigutamine, vaid m\u00f5tteviisi muutus \u2013 kuidas \u00f5petada, kuidas uurida, kuidas olla osa maailmast, aga hoida oma juured s\u00fcgaval Eestimaa mullas.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6d teaduses oli palju: m\u00f5tlemis\u00adps\u00fchholoogia, kultuure v\u00f5rdlev ps\u00fchholoogia, ps\u00fchholoogia ajalugu \u2013 ta uuris, kuidas kultuur m\u00f5jutab seda, kuidas me m\u00f5tleme. Tulviste Moskva mentor Aleksandr Luria andis talle akadeemilise suunitluse, et inimese m\u00f5tlemine ei ole staatiline: see kosub, muutub, talletab m\u00e4lestusi ja loob tulevikku. Tulviste avaldas \u00fcle saja teadust\u00f6\u00f6, mis enamasti ei j\u00e4\u00e4nud abstraktseks, vaid selgitasid, kuidas me ennast m\u00f5istame ja kuidas m\u00f5istus toimib kultuurilise perspektiivi kaudu.<\/p>\n

Aga ei saa r\u00e4\u00e4kida suurtest m\u00f5tetest ilma v\u00e4ikeste inimlike joonteta. Tulviste oli tuntud huumori poolest \u2013 mitte nalja tegev naljamees, vaid inimene, kes pingelises akadeemilises \u00f5hkkonnas naeris iseenda v\u00f5i filosoofiliste absurdide \u00fcle. See teeb pilgu klaariks, kui m\u00f5elda, kuidas keegi, kes uurib verbaalse m\u00f5tlemise kultuurilist arengut, peab vahel tagantj\u00e4rele naerma, kui sotsiaalne olukord n\u00f5uab temalt rohkem s\u00f5nu kui m\u00f5tet. Tulviste huumor oli selle tarkuse osa: \u00f5ppida mitte ainult m\u00f5istma, vaid \u00fchtlasi n\u00e4gema, kus saab absurdi terava pilguga esile tuua.<\/p>\n

Poliitikas ja \u00fchiskondlikus tegevuses osales Tulviste omajagu. Ta oli riigikogu liige, aktiivne h\u00e4\u00e4l Tartu linnavolikogus, kandidaat presidendivalimistel \u2013 mitte niiv\u00f5rd v\u00f5imu p\u00e4rast, kuiv\u00f5rd m\u00f5tte ja s\u00f5na j\u00f5u p\u00e4rast. Tulviste uskus, et teadus ja poliitika ei pea olema vaenlased, vaid v\u00f5ivad teineteist t\u00e4iendada ja ei kartnud astuda avalikku pilti, sest teadlane peab vahel ennast ka n\u00e4itama, et m\u00f5te ei j\u00e4\u00e4ks ainult raamatukaante vahele.<\/p>\n

Isiklikku ellu kuulusid pere, kolleegid, s\u00f5brad ja \u00f5pilased. Surm tuli 11. m\u00e4rtsil 2017 p\u00e4rast rasket haigust, kuid m\u00f5tted olid selged ja edasiandmiseks valmis.<\/p>\n

Peeter Tulvistest j\u00e4\u00e4nud t\u00fchimikku ei aita t\u00e4ita ainult teadust\u00f6\u00f6d, vaid pigem see miski \u2014 viis, kuidas ta n\u00f5udis t\u00e4psust, viis, kuidas ta hindas vabadust m\u00f5elda, kuidas ta uskus, et akadeemia on tempel, mille seinad ei ole pelk formaalsus, vaid peavad kandma m\u00f5tet. Tema p\u00e4randiks ei ole pelgalt uuringud, vaid see, et ta pani meid uuesti k\u00fcsima: miks ja kuidas me m\u00f5tleme?<\/p>\n

Rahvusvaheline mees<\/p>\n

2004. aastal v\u00f5tsid \u00fche EBSi \u00f5ppej\u00f5u, pangandustegelase ja filosoofiliste kirjutiste kirjastaja hoogsal s\u00fcnnip\u00e4eval Tallinnas v\u00f5\u00f5rustaja raamatukogutoas platsi raju ja \u00e4geda kultuurilehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid ja siinkirjutaja, rahvast oli laua \u00fcmber rohkemgi.<\/p>\n

Arutati maailmaasju ja j\u00f5uti jutuj\u00e4rjega selleni, et kuigi Toompeal asub v\u00e4\u00e4rikas teaduste akadeemia hoone, ei tea avalikkus peaaegu midagi neist, kes seal tegutsevad. Aasta oli 2004, teaduse populariseerimine oli alles lapsekingades, peale ajakirja Horisont, Priit Enneti saadete ja Tiit K\u00e4ndleri artiklite rohkem v\u00e4ga muud ei olnudki. Toonane KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid \u00fctles otsekoheselt: \u201eAga hakka ise kirjutama \u2013 annan sulle iga kuu kaks lehek\u00fclge.\u201c<\/p>\n

Hulljulge ettepanek viidi teaduste akadeemia presidendi Richard Villemsi ette, kes leidis selle olevat v\u00e4\u00e4rt katsetamist. Ent akadeemia juhatuses tekitas plaan tulist arutelu \u2013 tundmatu kirjutaja, veel tundmatum v\u00e4ljaanne! Skeptikuid oli rohkesti ja kui poleks olnud akadeemik Peeter Tulviste kindlameelset toetust, oleks projekt ilmselt soiku j\u00e4\u00e4nud. Just Tulviste oma avara ja tolerantse vaimuga veenis kaasakadeemikuid, et teadlastest kirjutamine ajalehes ei v\u00e4henda v\u00e4\u00e4rikust, vaid avab akadeemia \u00fchiskonnale.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Peeter Tulviste Eesti Teaduste Akadeemias 1994\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Erakogu<\/p>\n

Nii sai alguse kaheksa aastat kestnud maraton \u2013 KesKusis ilmus alates 2005. aasta algusest persoonilugude sari. Intervjueeriti k\u00fcmneid akadeemikuid, r\u00e4\u00e4giti nende elust, teadusest ja m\u00f5tteviisist ning koondati need lood raamatuks \u201eEesti Teaduste Akadeemia \u2013 Eesti kollektiivne aju\u201c (INCORP Holding 2014), kus oli \u00fcle 80 akadeemiku portree. See oli suur t\u00f6\u00f6, mis andis h\u00e4\u00e4le neile, kes seni olid j\u00e4\u00e4nud laboriseinte varju.<\/p>\n

Tagantj\u00e4rele v\u00f5ib \u00f6elda, et kogu ettev\u00f5tmise patroonid olidki teaduste akadeemia toonane president Richard Villems ja Peeter Tulviste \u2013 teadlane ja humanist, kes m\u00f5istis, et teaduse v\u00e4\u00e4rtus ei peitu ainult faktides, vaid ka nende kandjates. T\u00e4nu tema toetusele j\u00f5udis akadeemia Toompealt avalikkuse ette ja \u00fche kirjutaja jaoks sai sellest teekond, mis j\u00e4ttis k\u00fcll t\u00fchjaks pigistatud, ent t\u00e4nulikult s\u00e4rava tunde.<\/p>\n

Kui tegin KesKusi tarvis intervjuu Peeter Tulvistega, kujunes see vaimukaks ja naerurikkaks vestluseks, milles ta meenutas oma rektoriaega Tartu \u00fclikoolis \u2013 perioodi, mil ta julges teha seda, mida keegi ei olnud varem proovinud. Just tema k\u00e4e all algas \u00fclikooli rahvusvahelistumine ja loodi esimesed ingliskeelsed \u00f5ppekavad. See tekitas marurahvuslastest lausa \u00fchendkoori, kes \u00fcha laulis igihaljast refr\u00e4\u00e4ni: \u201eLas j\u00e4\u00e4da nii, kuis oli, las j\u00e4\u00e4da nii, kuis on.\u201c<\/p>\n

Tulviste juhtimisel toimus 1990. aastate keskpaigas ka teaduselu p\u00f5hjalik \u00fcmberkorraldamine: teaduste akadeemia instituudid toodi \u00fclikoolide alla, \u00fchtlustati teadust\u00f6\u00f6 standardeid ja arutati, mida t\u00e4hendab olla t\u00f5eliselt rahvusvaheline teaduskeskus. Tema visioon oli selge \u2013 Tartu \u00fclikool peab avanema maailmale tervikuna koos linnaga. Inglise keele toomine teaduskeeleks ei olnud tema meelest mitte ohver, vaid paratamatus. \u201eEesti keeles teadust teha on tore,\u201c \u00fctles ta, \u201eaga kas teaduse eesm\u00e4rk on keeli elus hoida?\u201c<\/p>\n

Selle m\u00f5tte eest sai ta k\u00f5vasti tuld. Ettekanded, kus Tulviste r\u00e4\u00e4kis inglise keele t\u00e4htsusest, mattusid kriitika alla \u2013 teda s\u00fc\u00fcdistati lausa eestluse reetmises. Ometi oli tema eesm\u00e4rk hoopis vastupidine: muuta Eesti teadus n\u00e4htavaks ja maailmas v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseks. T\u00e4nap\u00e4eval, mil ingliskeelsed \u00f5ppekavad, teadusartiklid ja rahvusvahelised koost\u00f6\u00f6projektid on harjumusp\u00e4rased, v\u00f5ib \u00f6elda, et just Tulviste oli see, kes tegi esimese sammu. Ta ei kartnud reforme ega kriitikat \u2013 ta teadis, et \u00fclikool, mis j\u00e4\u00e4b endasse suletuks, on nagu laul, mis k\u00f5lab ilusasti, ent j\u00e4\u00e4b kuulmatuks.<\/p>\n

Mees, kes naeris<\/p>\n

\u201eMees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes\u201c on T\u00f5nis Arro koostatud s\u00fcdamlik kogumik, kuhu on koondatud ligi neljak\u00fcmne m\u00f5tleja, teadlase, poliitiku, s\u00f5bra ja \u00f5pilase m\u00e4lestused akadeemik Peeter Tulvistest. See on portree inimesest, kes oli \u00fchtaegu teadlane, juht, humanist ja naljasoonega elufilosoof.<\/p>\n

Raamatu \u00fcks suurimaid v\u00e4\u00e4rtusi ongi selle vormiline pluralism \u2013 see pole \u00fche autori \u00fchtlases toonis kronoloogiliselt kirja pandud elulugu, vaid kogumik, kus iga autor r\u00e4\u00e4gib oma Peeter Tulvistest. Siin k\u00f5nelevad teadlased ja luuletajad, poliitikud ja \u00f5pilased, kolleegid ja pereliikmed \u2013 iga\u00fcks oma kogemuse, keele ja temperamendiga. Just see paljuh\u00e4\u00e4lsus loob Tulvistest t\u00f5ep\u00e4rasema ja inimlikuma portree, kui suudaks \u00fcksainus biograaf. M\u00f5ni meenutab tema s\u00fcgavat teaduslikku m\u00f5tlemist, teine nakatavat naeru; m\u00f5ni anal\u00fc\u00fcsib tema rolli rahvusvahelises teaduses, teine lihtsalt seda, kuidas ta oskas kuulata. Need vabad ja ausad m\u00e4lestused on raamatu suurim tugevus \u2013 m\u00f5tlevate inimeste \u00fchine austusavaldus mehele, kes uskus alati, et maailm on huvitavam siis, kui sellele on mitu vaatenurka.<\/p>\n

Avatekstis meenutab Tartu \u00fclikooli rektor Toomas Asser Tulvistet kui inimest, kelle vaimsus ja inimlikkus on endiselt osa \u00fclikooli hingest. J\u00fcri Allik avab Tulviste teadlasliku palge \u2013 ps\u00fchholoogi, kes t\u00f5i Eesti teadusse kultuurilise ps\u00fchholoogia ja sidus inimese m\u00f5tlemise tema ajalooga. Ene Seidla ja James V. Wertsch kujutavad Tulvistet kui kosmopoliitset patriooti, kes oskas olla korraga eestimeelne ja maailmavaatega inimene, n\u00e4ha Eestit tsivilisatsiooni osana.<\/p>\n

Talis Bachmann, Aleksander Pulver ja Aimar Altosaar toovad esile Tulviste vahetu isiksuse ja huumori \u2013 \u201emehe teisest ajastust\u201c, kes oskas ka k\u00f5ige ametlikumas olukorras luua inimliku \u00f5hkkonna. Andres Herkel ja Jaak Aaviksoo meenutavad tema poliitilist ja akadeemilist juhtimist, Toivo Maimets ja Marju Lauristin aga teadusliku eetika ja uudishimu k\u00f5rget latti, mille Tulviste oma kaaslastele seadis.<\/p>\n

Raamatu keskosas on isiklikumaid lugusid: Leelo Muru kirjutab tema p\u00fchendumusest ja hoolivusest, Jaan Valsiner ning Elkhonon Goldberg k\u00e4sitlevad Tulvistet rahvusvahelise teadlaskonna osana, kes suutis Luria koolkonna vaimu tuua eesti keelde. Tema \u00f5pilased ja juhendatavad \u2013 Kristel Karu-Kletter, Eve Kikas, Aune Valk ja T\u00f5nis Arro \u2013 meenutavad n\u00f5udlikku, ent inspireerivat \u00f5petajat, kelle tunnis ei piisanud \u00fchestki poolm\u00f5ttest.<\/p>\n

Linnar Priim\u00e4gi, Indrek Hirv ja Tiit Laja lisavad poeetilisemaid ja filosoofilisi vaateid; Mart Jagom\u00e4gi, Ene Ergma ja T\u00f5nis Lukas n\u00e4itavad Tulvistet kui inimest, kes viis Tartu vaimu Toompeale ja \u00fchendas teaduse poliitikaga. Raamatu l\u00f5puosas avavad perekond \u2013 \u00f5de Katrin Seppel ja poeg Jaan Tulviste \u2013 intiimsema k\u00fclje mehest, kes oskas olla korraga professor ja isa, vend ja s\u00f5ber.<\/p>\n

Kogumiku l\u00f5petavad Hando ja Simo Runneli m\u00e4lestused \u2013 vaikne j\u00e4rellaul inimesele, kes \u201el\u00e4ks tasakesi aegade taha\u201c, j\u00e4ttes endast maha m\u00f5tteviisi, et vaimne v\u00e4\u00e4rikus ja huumor v\u00f5ivad k\u00e4ia k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n

T\u00f5nis Arro koostatud raamat on rohkem kui m\u00e4lestuste kogu \u2013 see on kollektiivportree \u00fchest ajastu suurimast m\u00f5tlejast. Tulviste meenub siin kui inimene, kes ei kartnud muutusi ega nalja ja kelle targa naeru taga oli alati s\u00fcgav usk teadusse, haridusse ja inimlikkusse.<\/p>\n

On inimesi, kelle elu ei mahu \u00e4ra ka mitmesse raamatusse ja Peeter Tulviste oli just niisugune. Teda oli alati rohkem \u2013 rohkem vaimu, rohkem uudishimu, rohkem inimlikku soojust ja m\u00e4ngulist teravmeelsust. Tema \u00fcmber n\u00e4is \u00f5hk alati liikuvat. \u00dclikooli koridorides, akadeemia saalides v\u00f5i kodus raamaturiiulite vahel \u2013 k\u00f5ikjal kandus temast edasi eluterve intellektuaalne rahutus, mis ei lasknud muganduda ega tarduda. Ta oli m\u00f5tleja, kes ei piirdunud m\u00f5tlemisega; juht, kes ei peljanud ebapopulaarseid otsuseid, ja s\u00f5ber, kes oskas t\u00f5sise jutu keskele poetada naeratuse, mis pani kuulaja tundma, et elu on siiski ilus ja m\u00f5istlik n\u00e4htus.<\/p>\n

Tulviste t\u00f5i Tartu vaimu Toompeale, aga enne k\u00f5ike t\u00f5i ta vaimu inimestesse. Tema maailmavaade oli s\u00fcgavalt euroopalik, kuid juurdunud Eesti mullas. Ta teadis, et rahvuslikkus ei t\u00e4henda kapseldumist, vaid v\u00e4\u00e4rikust rahvusvahelises dialoogis. Rektorina sai talle 1990. aastatel osaks kriitika, kui ta avas teaduse ja Tartu maailmale, kuid ajalugu on n\u00e4idanud, et ta oli oma ajast ees. Eesti teaduse enesestm\u00f5istetav rahvusvahelisus on tema t\u00f6\u00f6 tulemus \u2013 ja tema julguse m\u00e4lestus.<\/p>\n

M\u00e4lestusteraamatus elab Tulviste edasi teadlase ja ps\u00fchholoogina, \u00f5petaja ja mentorina, rektorina, riigimehena, s\u00f5bra ja vennana. Iga autor annab oma h\u00e4\u00e4le, oma vaatenurga, oma varjundi ja koos moodustub neist v\u00e4rvikas mosaiik, mille keskmes on soe ja m\u00f5tlev inimene. See on raamat, kus ei p\u00fc\u00fcta ehitada monumenti, vaid elustada inimest. Siinsetes lugudes ja meenutustes k\u00f5neleb naeruselt v\u00f5i m\u00f5tlikult Peeter Tulviste ise.<\/p>\n

Hea on, et niisugune teos on olemas \u2013 mitte kuiv biograafia, vaid hingav, inimlik ja s\u00fcdamlik raamat, kus arvamuste ja m\u00e4lestuste mitmekesisus on austusavaldus Tulviste maailmavaatele. Tulviste uskus, et m\u00f5tlemine on alati dialoog, ja just seda see raamat on \u2013 dialoog tema ja meie vahel, tema aja ja meie aja vahel.<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00e4\u00e4b tundmus, et Peeter Tulviste ei olegi lahkunud. Ta on endiselt kohal seal, kus k\u00f5lab tark jutt ja s\u00f5bralik naer; seal, kus teaduse k\u00f5rval on ruumi vaimule; seal, kus keegi julgeb m\u00f5elda teisiti. Tema elu oli sillaks Eestile, mis ei pelga maailma, ja maailmale, mis m\u00f5istab Eestit. Ja kui kusagil kostab veel vaikselt see tuttav, elur\u00f5\u00f5mus naer, siis on kindel \u2013 Peeter on seal, targem, rahulikum ja alati muigvel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eMees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes\u201c. Koostanud ja toimetanud T\u00f5nis Arro. Keeletoimetanud Hille Salu\u00e4\u00e4r. Kujundanud Marju Tammik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27544,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,296,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27543","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-psuhholoogia","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115437317922371307","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27543"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27543\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}