{"id":276141,"date":"2026-09-15T07:31:14","date_gmt":"2026-09-15T07:31:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/276141\/"},"modified":"2026-09-15T07:31:14","modified_gmt":"2026-09-15T07:31:14","slug":"kaitumisteadlane-pensionireform-suunas-uhiskonna-eri-radadele-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/276141\/","title":{"rendered":"K\u00e4itumisteadlane: pensionireform suunas \u00fchiskonna eri radadele | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>Eesti pensionireformi j\u00e4rel v\u00f5ttis 2021. aastal esimese lainega oma teise samba raha v\u00e4lja viiendik samba omanikest. N\u00fc\u00fcdseks on lahkujate arv kasvanud kolmandikuni. &#8220;Reformi t\u00f5ehetk saabub paari aastak\u00fcmne p\u00e4rast, kui l\u00e4heb pensionile p\u00f5lvkond, kellel on olnud v\u00f5imalus sambasse raha koguda terve oma t\u00f6\u00f6elu. Siis tekib kontrast nende vahel, kellel on s\u00e4\u00e4stud, ja kellel ei ole,&#8221; \u00fctleb Tartu \u00dclikooli finantsk\u00e4itumise uuringute peaspetsialist Reinson.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd, mil reformist on m\u00f6\u00f6das t\u00e4pselt viis aastat, on Reinsoni s\u00f5nul v\u00f5imalik sellele juba tagasi vaadata. Ta on uurinud nii reformi laiemat \u00fchiskondlikku m\u00f5ju, lahkujate demograafilist l\u00e4bil\u00f5iget, aga ka sambast lahkumise v\u00f5i sinna j\u00e4\u00e4mise p\u00f5hjuseid. &#8220;M\u00f5lemad otsused v\u00f5isid olla kas emotsionaalsed v\u00f5i l\u00e4bim\u00f5eldud,&#8221; m\u00e4rgib uurija.<\/p>\n<p>Kelle s\u00f5na maksab?<\/p>\n<p>Nagu \u00f6eldud, langetas enamik teise samba v\u00e4ljav\u00f5tjaid oma otsuse kohe esimeses laines. K\u00e4itumise uurijana n\u00e4eb Heidi Reinson, et esimene laine oligi hilisematest lahkumistest erinev. &#8220;Seal oli kindlasti usaldamatust v\u00f5i ka poliitilist protestivaimu. Inimesed, kes ei usaldanud pensionis\u00fcsteemi, riiki v\u00f5i panku, tegid p\u00f5him\u00f5ttelise otsuse: isegi kui raha polnud otseselt vaja, v\u00f5eti see v\u00e4lja, sest nii tundus \u00f5ige,&#8221; kirjeldab ta.<\/p>\n<p>&#8220;Paistab, et esimene laine oli rohkem ps\u00fchholoogiline, sealt edasi on see olnud juba rohkem majanduslik otsus.&#8221;<\/p>\n<p>Toona t\u00f6\u00f6tas Reinson ise Kantar Emoris ja uuris selles ametis, keda inimesed oma rahaotsustes usaldavad. Kaks nime, inimesed spontaansetes vastustes sageli nimetasid, olid Indrek Neivelt ja Kristi Saare. &#8220;Kuna pensioniteema on keeruline, toetumegi v\u00e4ga palju arvamusliidrite v\u00f5i oma l\u00e4hikondsete arvamusele,&#8221; p\u00f5hjendab uurija. Seejuures jagunes \u00fchiskond piltlikult \u00f6eldes kahte leeri, kus \u00fche arvamusliidri toetajad pidasid lahkumist \u00f5igeks ja teise omad mitte.<\/p>\n<p>&#8220;Paistab, et esimene laine oli rohkem ps\u00fchholoogiline, sealt edasi on see olnud juba rohkem majanduslik otsus,&#8221; osutab Reinson. Raha v\u00e4ljav\u00f5tmiseks on igal aastal kolm n-\u00f6 ajaakent ja igas laines on olnud leibkondi, kes on otsustanud raha v\u00e4lja v\u00f5tta. Siiski on k\u00f5ik hilisemad lained j\u00e4\u00e4nud tagasihoidlikumaks ja otsused l\u00e4bim\u00f5eldumaks.<\/p>\n<p>Lahkujad teadsid, mida teevad<\/p>\n<p>Heidi Reinson on muu hulgas kaardistanud, milline oli t\u00fc\u00fcpilise esimese laine lahkuja demograafiline n\u00e4gu. Ta t\u00e4heldas, et pigem lahkusid eesti keelest erineva emakeelega inimesed, kiirlaenude tagasimaksjad ja suured pered. K\u00f5rgharidusega inimesed j\u00e4tsid oma teise samba t\u00f5en\u00e4olisemalt alles. &#8220;M\u00e4ngu v\u00f5is tulla ka narratiiv lastest kui pensionisammastest: kui sul on lapsed, ei peagi sa eraldi raha koguma, sest nemad hoolitsevad tulevikus sinu eest,&#8221; sedastab uurija.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.cambridge.org\/core\/journals\/journal-of-pension-economics-and-finance\/article\/mind-the-double-jeopardy-institutional-mistrust-and-minority-status-relate-to-both-lower-contribution-to-and-early-withdrawal-of-retirement-savings\/7FC8B82DAAEB602844CBDA0988B718B1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Lahkumise peap\u00f5hjus<\/a> oli tema s\u00f5nul usaldamatus. Nii teise samba v\u00e4ljav\u00f5tjad kui ka inimesed, kes \u00fcldse pensioniks raha ei kogu, teevad seda usaldamatusest pensionis\u00fcsteemi vastu. &#8220;Kui mittekogujatele antakse v\u00f5imalus kohustuslik pensionisammas v\u00e4lja v\u00f5tta, teevad nad seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega. See t\u00e4hendab, et tulevikus on neil majanduslik auk veelgi suurem,&#8221; arutleb Reinson.<\/p>\n<p>Vastupidiselt stereot\u00fc\u00fcpidele, inimeste otsust ei m\u00f5jutanud nende teadmatus teise pensionisamba reeglitest, nt tulumaksu maksmisest ja p\u00e4randatavusest. Oli n\u00e4ha, et lahkujad teadsid reegleid sama h\u00e4sti v\u00f5i pareminigi kui j\u00e4tkajad. &#8220;Need, kes j\u00e4tkasid, tegid seda ka m\u00f5nes m\u00f5ttes pimesi \u2013 nad usaldasid s\u00fcsteemi ja olid kuulnud, et teine sammas on hea, mist\u00f5ttu ei pidanudki seda enda jaoks nii t\u00e4pselt selgeks tegema. Pigem oli n\u00e4ha, et v\u00e4ljav\u00f5tjad teadsid h\u00e4sti, mida nende otsus l\u00fchiajaliselt t\u00e4hendab,&#8221; t\u00e4psustab Reinson.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Need, kes j\u00e4tkasid, tegid seda ka m\u00f5nes m\u00f5ttes pimesi.&#8221;<\/p>\n<p>\u00dches <a href=\"https:\/\/www.researchsquare.com\/article\/rs-8008072\/v1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuemas uuringus<\/a> vaatles Reinson inimeste otsuseid ka vabatahtliku kolmanda samba sissemakseid suurendada. Uuringus saadeti inimestele n\u00e4dal enne sissemaksete muutmise v\u00f5imaluse t\u00e4htaega e-kirjaga erinevaid meeldetuletavaid s\u00f5numeid. &#8220;K\u00f5ige paremini toimis s\u00f5num &#8220;aita kindlustada enda ja oma l\u00e4hedaste tulevik&#8221;. Nende s\u00f5numite saajate seas kasvas sissemaksete summa k\u00f5ige enam,&#8221; meenutab Reinson.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Suur &#8220;v\u00f5itja&#8221; oli riik<\/p>\n<p>Kes olid pensionireformi tegelikud v\u00f5itjad ja kaotajad, tuleb v\u00e4lja alles m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Naljaga pooleks, kuid faktidele tuginedes v\u00f5ib Heidi Reinsoni s\u00f5nul \u00f6elda, et suurim v\u00f5itja oli riigieelarve. &#8220;Inimesed ilmselt ei m\u00f5elnud, et riik sai esimesest v\u00e4ljumislainest 1,3 miljardit eurot, mille pealt maksti tulumaksu. Samas paneksin selle &#8220;v\u00f5itja&#8221; jutum\u00e4rkidesse, sest tegelikult t\u00f5i riik tuleviku kulu t\u00e4nasesse tulusse,&#8221; s\u00f5nab ta.<\/p>\n<p>Elanikkonna tasandil osutavad sotsiaal- ja rahandusministeeriumi tulevikuprognoosid, et tulevikus v\u00f5idavad selgelt teise sambasse j\u00e4\u00e4jad. Samas ei saa Reinson kuidagi iga \u00fcksiku leibkonna kohta \u00f6elda, mis oli kellelegi parim. &#8220;Natuke utreerides, v\u00f5ib-olla oli nende perede jaoks, kes viis aastat tagasi v\u00e4lja v\u00f5etud raha eest koolivaheajal reisil k\u00e4isid, see ainu\u00f5ige otsus \u2013 ehk j\u00e4i m\u00f5ni abielu lahutamata v\u00f5i on lapsed \u00f5nnelikumad,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p>Ilmselt j\u00e4\u00e4vad kaotajaks aga need v\u00e4ljav\u00f5tjad, kellel pole mingeid s\u00e4\u00e4ste ega varuplaani. Kui inimestel on ainult esimene sammas ning nad m\u00f5tlevad, et niikuinii nad pensionile ei j\u00e4\u00e4 v\u00f5i enne tuleb s\u00f5da, saab nende pensionip\u00f5lv olema vaesem. &#8220;Seal tekibki suur ebav\u00f5rdsus, kui nad vaatavad oma kolleege, kes on terve elu teise ja kolmandasse sambasse kogunud ja naudivad n\u00fc\u00fcd m\u00f5nusat pensionip\u00f5lve,&#8221; t\u00f5deb uurija.<\/p>\n<p>&#8220;Inimesed ilmselt ei m\u00f5elnud, et riik sai esimesest v\u00e4ljumislainest 1,3 miljardit eurot, mille pealt maksti tulumaksu.&#8221;<\/p>\n<p>Laias laastus l\u00f5i pensionireform \u00fchiskonna tema hinnangul lahku: &#8220;Me oleme n\u00fc\u00fcd kahel erineval teekonnal. \u00dchel pool on inimesed, kellel on ainult esimene sammas, ja teisel pool need, kes on pikka aega kogunud k\u00f5igisse kolme sambasse.&#8221;<\/p>\n<p>Selle n-\u00f6 pensionil\u00f5he m\u00f5ju tuleb esimest korda esile 1980. aastatel s\u00fcndinud p\u00f5lvkonna seas, kes on pensionieaks s\u00e4\u00e4ste kogunud v\u00f5i mitte kogunud 40 aastat. &#8220;See v\u00f5ib tekitada uue eba\u00f5igluse laine ja poliitilise surve kas esimest sammast suurendada v\u00f5i maksta rohkem toimetulekutoetusi. \u00dctleksin, et pensionireform suurendab tulevikus ebav\u00f5rdsust,&#8221; t\u00f5deb uurija.<\/p>\n<p>Riigid, kes soovivad samuti oma pensionis\u00fcsteemi reformida, v\u00f5iksid Eestit Reinsoni s\u00f5nul v\u00f5tta hoiatava n\u00e4itena. Reformid tasub alati p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda. &#8220;Eesti reform oli \u00e4\u00e4rmiselt radikaalne, sest lasime inimestel v\u00e4lja v\u00f5tta ka riikliku sotsiaalmaksu osa. Rahvusvaheliselt tundub see uskumatu: \u00fckski teine riik ei ole andnud inimestele v\u00f5imalust sotsiaalmaksuna makstud raha tagasi v\u00f5tta,&#8221; v\u00f5rdleb uurija.<\/p>\n<p>Helgema poolena tasub Eestilt aga eeskuju v\u00f5tta teisest sambast lahkujatele antud n-\u00f6 rahunemispausis. Teisis\u00f5nu esitab inimene k\u00fcll taotluse, kuid ei saa raha kohe k\u00e4tte. V\u00f5rdluseks saavad inimesed L\u00f5una-Aafrika Vabariigis hiljutise sarnase reformi j\u00e4rel oma pensioni piltlikult \u00f6eldes pangaautomaadist v\u00e4lja v\u00f5tta. &#8220;Eesti s\u00fcsteem hoiab nii impulsiivsed otsused \u00e4ra,&#8221; \u00fctleb Reinson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti pensionireformi j\u00e4rel v\u00f5ttis 2021. aastal esimese lainega oma teise samba raha v\u00e4lja viiendik samba omanikest. N\u00fc\u00fcdseks on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":276142,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,23589,307,106208,28,29,19,33398,41370,777,11997,25,2424,26109,106207,23,24,22,20,30],"class_list":["post-276141","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heidi-reinson","tag-kaitumine","tag-kaitumisteadus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-otsused","tag-otsustamine","tag-pension","tag-pensionireform","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-teine-sammas","tag-teise-samba-reform","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117273892292521362","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=276141"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276141\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/276142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=276141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=276141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=276141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}